kaasomand..jälle

. 10.12.2008 07:28 (16 aastat tagasi)

Igal ühel on õigus oma asja vallata, kasutada ja käsutada, ilma, et ta peaks sealjuures kelleltki, ka kaasomanikult nõusolekut küsima. Kaasomanik võib seega oma varaga, st oma osaga kaasomandist teha kõiki seadusega lubatud tehinguid - ta võib oma osa koormata ta võib oma osa võõrandada. Seadus ütleb vaid seda, et kui kaasomanik müüb oma osa kaasomandist võõrale isikule (st isikule, kes ei ole kaasomanik või müüja sugulane või abikaasa), on teis(t)el kaasomaniku(de)l ostu eesõigus. Kuid ka see ei tähenda, et kaasomanik peaks enne müüki käima nõusolekuid palumas. Ta sõlmib müügilepingu täpselt selle isikuga nagu tema tahab, täpselt nendel tingimustel nagu tema tahab. Pärast müügilepingu sõlmimist on tal kohustus teisi kaasomanike teavitada müügist ja selle olulisematest tingimustest ning teistel kaasomanikel on 2 kuu jooksul sellise info saamisest õigus kasutada oma ostu-eesõigust ning osta see asi ise ära täpselt samadel tingimustel (piltlikult öeldes astuda müügilepingusse esialgse ostja asemele). Hüpoteegi seadmine ei ole asja võõrandamine, vaid koormamine. Hüpoteek on kinnisvara pant ja tähendab seda, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus juhul kui võlgnik jääb talle võlgu, nõuda tagatiseks antud asja aresti ja sundvõõrandamist ning saada seeläbi lihtsamalt ja ilma teiste võimalike võlausaldajatega konkureeimiseta kätte oma raha. Hüpoteegi seamdisel ei ole omaniku vahetusega mingit pistmist - hüpoteegi seamise kohta tehakse vaid kinnistusraamatu neljandasse jakku märge hüpoteegi olemasolu, selle rahalise suuruse ja hüpoteegipidaja isiku kohta. Seega jääb arusaamatuks, kust otsast küll kaasomanikud pärast hüpoteegi seadmist kinnistut pangaga jagavad? Kaasomandis oleva asja tagatisena aktsepteerimises pankade poolt ei ole midagi erilist. Kuivõrd meil on lepingu vabaduse põhimõtte, siis iga pank otsustab iga konkreetse võlasuhte puhul millist tagatist ta antud asjas tagatisena aktsepteerib, mis tingimustel jne jne.