Teemade kronoloogia
Korteri müügist (13)
Pärand (11)
hagi esitamine (5)
pööningukorruse välja ehitamine (2)
Konto arestimine? (12)
Pärand
Kristiine 25.01.2009 21:52 (16 aastat tagasi)
Tere! Mul suri 2 kuud tagasi vanaema. Kuidas ma saan teada kas on tehtud testament või on hoopis seaduslik pärimine.Nimelt vanaisa ja ema on seega esimesed pärijad aga vanaema rääkis et pärandab oma maamaja mulle.Kas mulle tuleb kuskilt teatis või pean kuhugi pöörduma.Samas ma ei ole kindel kas oli testament.
Luule 25.01.2009 22:26 (16 aastat tagasi)
Sellisel juhul loevad ainult allkirjastatud paberid, ehk siis testament.Kui seda polnud, saavad kõik esimese ringi pärijad, ehk su vanaisa. Ema on teiseringi pärija ja sa kolmas. Uuuri järgi kas oli notarjaalne testament, et maja saad, kui ei, ei saa sa miskit.
Luule 25.01.2009 22:27 (16 aastat tagasi)
Kui vanaisa ja ema surevad, siis saad sina alles päranduse.
. 26.01.2009 07:31 (16 aastat tagasi)
Pärimisasjade lahendamine on notarite pädevuses, seega pead võtma ühendust vanaema elukohajärgse notariga. Tema selgitab sulle ülejäänu. "Eskpert" Luulet ära aga küll usu - tal on väga omapärane arusaam pärimisseadusest. Ah et pärandaja laps on teise ringi pärija ja lapselaps kolmanda ringi pärija - see on küll väga "innovaatiline" pärimisseaduse tõlgendus!
Kristiine 26.01.2009 08:29 (16 aastat tagasi)
Tänan vastuse eest, kuid kui on testament tehtud siis inimene ei pruugi ju näiteks teadagi et sugulane kuskil ära suri. Kas seda siis ei teavitata kuskil.
. 26.01.2009 08:46 (16 aastat tagasi)
Kristtine, igasugune teavitamine käib kaasas pärimismenetlusega. Selleks, et pärimismenetlus toimuks, peab keegi selle lihtsalt alustama. Notar ise ei teagi ju, et keegi kodanik x on surnud, ta ei saa ju nn lambist hakata asja uurima. Kui sina arvad, et vanema nimetas su testamendiga oma vara pärijaks ja sa tahad teada, kas see ka tõesti nii oli, siis on selleks vaid üks ja väga lihtne võimalus - võta ühendust vanaema elukohajärgse notariga! Võta kaasa vanaema surmatunnistus, oma isikut tõendav dokument. Ainult nii saab menetlus algata! Notar teeb päringu pärimisregistrisse - seal saab ta vastuse, ega mõne teise notari juures pole jõutud antud pärimisasja alustada (võibolla su vanaisa või ema juba pöördus mõne notari poole), kas pärandaja on jätnud endast testamenti, kui jah, siis millal ja millise notari poolt on see tõestatud. Vajadusel saab notar siis selle notari käest välja nõuda testamendi koopia ja lugeda, milliseid korraldusi su vanaema jätis. Kui selgub, et mingit testamenti ei olnud, või kui sellega nimetati pärijaks hoopiski keegi teine inimene, saab notar hakata informeerima pärimisasjast kas siis seadusjärgseid pärijaid, kelleks sinu jutu põhjal on su vanaisa ja su ema, või hakata otsima seda teist isikut, kes testamendiga pärijaks nimetati. Kui sina notari juurde ei lähe ei juhtu enne midagi, kui keegi teine isik seda teeb. Tõenäoliselt siis vanaisa või su ema. Sellisel juhul toimub jällegi kõik see, mida eespool kirjeldasin - notar teeb päringu pärimisregistrisse. Kui tema on esimene notar, kelle poole pärimisasja ajamiseks pöörduti, algabki nn pärimismenetlus. Notar saab pärimisregistrist teada, kas pärandaja on teinud testamendi. Vajadusel tellib ta selle koopia testamendi tõestanud notarilt. Kuis sealt selgub, et pärandaja on oma vara pärijaks nimetanud Kristiine, siis hakkabki notar seda Kristiinet otsima - küsib tema poole pöördnud inimeselt sinu kontaktandmeid ja saadab sulle kirja, milles teatab, et sind on nimetatud testamendi järgi pärijaks ning sul on nüüd x aja jooksul õigus otsustada, kas sa soovid pärida või mitte ning mida pead sa oma seisukoha väljendamiseks tegema ning millised on tagajäred, kui sa midagi ei tee.
Kristiine 26.01.2009 10:45 (16 aastat tagasi)
Tänan! Asi on selgem!
Top 26.01.2009 16:11 (16 aastat tagasi)
Minu teada esimese ringi pärija on siiski pärandaja laps ning koos temaga pärandab ka pärandaja abikaasa võrdeliselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui 1/4 pärandist. Notariaalse testamendi või pärimislepingu kohta saab jah infi ükskõik milliselt notarilt, kellele aga maksad, sest pärimisregistris peab olema fikseeritud testamendi hoiule andmine ja sellele saab järelepärimist teha iga notar, kellel aga maksta tahad.Probleem lähtub hoopis selles, et Eestis on lubatud ka vormistada kodune testament , ilma notarile hoiule andmiseta (kehtivusega 6kuud), kuid sel korral tekib hoopis teine probleem. Kui on tehtud, siis kas on kellegile eraisikule hoiule antud, või on pärandaja enda juures hoidnud, siis kus ja kas keegi pole sinust ette jõudnud ja selle hävitanud ja katsu seda pärast tõestada. See küsimus tunduvalt laialdasem ja ei piirdu tegelikult ainult notariga.
Top 26.01.2009 16:17 (16 aastat tagasi)
To:. Ei ole enam mingeid tagajärgi, kui sa pärimismenetluse ajal ei tee midagi....sest uue pärimisseaduse järgi ei pea enam teatama,et soovid pärandi vastuvõtta. Pead teatama ainult kui ei soovi, sest muidu oled automaatselt pärija.
"Ekspert" topile 26.01.2009 18:18 (16 aastat tagasi)
Teemaalgataja ju kirjutas, et vanema suri 2 kuud tagasi. Kuna praegu on jaanuar, ei saa 2 kuud tagasi kuidagi mahtuda selle aasta jaanuarikuu sisse. Pärimisseaduse muudatused, mille kohaselt asendus vastuvõtusüsteem loobumissüsteemiga jõustus 1. jaanuarist 2009.
Top 26.01.2009 21:46 (16 aastat tagasi)
Njah...nr 2 läks lugemisel kaduma jah, sry!
Luule 27.01.2009 01:22 (16 aastat tagasi)
Kle fafa, nii see ongi, et esimesena pärivad abikaasa w laps ja siis lapselaps. Kui testamenti pole tuleb minna notari juurde su vanaisal, siis oodatakse paar kuud, et kas on veel pärijaid. Kui keegi välja ei ilmu saab vanaisa kõik endale.