Tallinna Küte

Elanik 30.11.2003 02:51 (21 aastat tagasi)

Kunagi lõpetas Tallinna Küte ja BREM oma koostöö. Alates momendist hakkas TK ise arveid esitama. Saatsid esimese arvega lepingu üldtingimused, mille isikud pidid allkirjastama ja tagasi saatma. Mina seda ei teinu. Kütet keegi välja ei lülitanud ja lepingut ka keegi sõlmima ei tulnud. Saatsid aga arveid jne. TK kaebas kohtusse. Hagiavalduses oli kirjutatud, et vastavalt nende poolt saadetud lepingu üldtingimustele on TK ja minu lepinguline suhe tõestatud. Tarbijakaisteamet saatis aga kirja, et tingimused rakenduvad ainult nende suhtes, kes nendele alla kirjutas ja tagastas. Mis võiks olla minu argument kohtuistungil. Arvan, et nende nõue ei ole põhjendatud piisavalt, kuna lepingut sõlmitud ei ole, aga raha maksta ainult arvete alusel on nagu kuidagi rumal. Palun kiiret abi, kuna istung on 0...

arvamus 1.12.2003 14:08 (21 aastat tagasi)

Kui sa kütet siiski tarbisid vaatamata lepingu olemasolule või puudumisele, siis tuleb ka selle eest tasuda. Nende hagi aluseks peaks sel juhul kul olema alusetu säästmise sinu poolt, mitte aga lepinguline suhe, sest see puudus. Või ka tõlgendada suulise lepinguna, kuna üks poolt osutas teenust ja teine tarbis, siis oleks nagu ju kokkulepe teenuse osutamise osas sõlmitud.

arvan kah 1.12.2003 14:37 (21 aastat tagasi)

Torustikud ja küttesüsteem on tervele majale üks, mitte igale korterile oma. Kui ei meeldi kortermajas elada, koli minema. Kütte eest pead maksma, tahad või ei taha, kas BREM-ile või TK-le või KÜ-le. Üht korterit muu kütte peale ei panda ega küttesüsteemist välja ei lülitata, süsteem on kõigile üks. Igas korteris peab olema vähemalt norm.temp., mitte et lähen ära ja lülitan oma korteris kütte välja. Saa ükskord inimeseks või vaheta elamispind.

Elanik 1.12.2003 23:51 (21 aastat tagasi)

To Arvamus> nende hagi pohineb Tsiviilkoodeks paragrafidele, mille sisu satestab lepingulistest suhetest tulenevatest kohustuste taitmist. Nagu ma mainisin, etegmist ei ole lepingulise kohustusega. To arvan kah> isikud tulevad siia foorumisse kysima nou, mitte aga kuulama selliste targutajate ja inisejate klahvimist. Ole siis rahul, et nii hasti laheb sinul.

arvamus to elanik 3.12.2003 16:52 (21 aastat tagasi)

Nagu ma juba kirjutasin võib lugeda, et on sõlmitud suuline leping, kuna tarbimisega andsin nö oma nõusoleku teenuse osutamiskes. Siis ongi lepinguline (suulisest lepingust tulenev) kohustus. Aga kui nad tuginevad ühepoolselt allkirjastatud lepingule, siis on see muidugi jama. Suulise lepingu olemasolu peaks juba hagis kirjas olema. Aga loomulikult peavad selle asjaolu nemad ise kohtus välja käima. Sina jää siis ikka selle juurde, et lepingulist suhet ei olnud. Tarbimist sa muidugi eitada ei saa. Paragrahve muutes, oleks teisel poolel see kergem välja nõuda näit TsK § 477 kasutades (alusetu säästmine).

Elanik 3.12.2003 23:59 (21 aastat tagasi)

Tänan asjaliku kommentaari eest. Nende põhiargumen on, et nemad on saatnud mulle üldtingimused ja et sellega on lepinguline suhe tõestatud. Ainuüksi teenuse kasutamine ei anna neil õigust oletadak, et olen lepinguga nõus ja selle aksepeerin. Alusetus rikastumisest ei ole hagis sõnagi. Viitavad ikka lepingulistele kohustustele. Veel kord tänud lühikese, kuid lakoonilise vastuse eest. EDU!

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.