kui palju peab kätte jääma?

. 16.03.2009 14:15 (16 aastat tagasi)

Sinu küsimusele konkreetset vastust anda on võimatu, kuna sa ei räägi asjaoludest. Mis nõuet kohtutäitur sisse nõuab? Nagu allpool võid lugeda, siis kui tegemist on lapse kasvatamiseks mõistetud elatisega, on ka konto arestimisel erisused. Ja kes need kaks inimest peres on? On nad töövõimetud ja sinu ülalpidamisel? Mis summad sinu kontole laekuvad? Ka sellest tulevad teatud erisused. Nii võlgnikele kui võlausaldajatele on Justiitsministeeriumi kodulehel kohtutäiturite ja nende tegevuse kohta vägagi korralik ja pädev infomaterjal olemas. Alljäernevalt copy-paste antud lehelt KOrduma Kippuvate Küsimuste rubriigist: * Millises ulatuses tohib kohtutäitur minu sissetulekut (töötasu) arestida? Sissetulekut ei tohi arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Ainsa erandi sissetuleku (töötasu) arestimisel on seadus kehtestanud lapse elatise nõude täitmise korral. Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Seejuures ei arvestata lapse elatise nõude täitmisel võlgniku teiste ülalpeetavate olemaoluga. Kui täitemenetluses täitetakse muud kui lapse elatise nõuet, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib sellisel juhul kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Kui Teil on ülalpeetavaid või maksate elatist, siis tuleb Teil seda kohtutäiturile tõendada, kuna kohtutäituril vastav informatsioon puudu. Arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvutamiseks on Justiitsministeerium koostanud valemi, mille leiate siit. tagasi * Milliseid summasid kohtutäitur arestida ei tohi? Reeglina ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: 1) riiklikud peretoetused; 2) matusetoetus; 3) puudega inimese sotsiaaltoetus; 4) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; 5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; 6) seadusel põhinev elatis; 7) haigekassa tasutud rahaline ravikindlustushüvitis, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; 8) lisatasu ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest; 9) vanemahüvitis; 10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; 11) vanglast vabanemise toetus. Kui aga sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib eeltoodud punktides 5–9 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Oluline on silmas pidada, et kohtutäitur ei näe, mille eest mingi summa Teie arvelduskontole on laekunud, seega kui mõni eelnimetatud summadest on kohtutäituri poolt siiski arestitud, võtke ühendust kohtutäituriga ning esitage talle vastavad tõendid.