Elatisraha kohtuväliselt

no 26.03.2009 07:15 (16 aastat tagasi)

kui mehel ikka oli mingi suhe naisegaa ta võib olla isa, kuid lapse sünnidokumentides mehe andmed puuduvad siis on juba südametunnistuse asi, kas tahab seda last toetada või mitte. tagantjärele midagi nõuda muidugi ei saa sellisel juhul kui mees pole registreeritud lapse isana. kui oma laps sisi kas oleks õige ära põlata. vb hoopiski peaks ka isa õigusi kasutama ja osalema lapse kasvatamisel...

n32 26.03.2009 09:41 (16 aastat tagasi)

Saab ju ka kokkuleppel teha dna testi, ilma kohtuta. Ja kui osutub tõesti mehe lapseks, siis maksta omavahelisel kokkuleppel. Kas sellist kokkulepet ei annaks saavutada?

. 26.03.2009 10:03 (16 aastat tagasi)

Esiteks pead sa teadma, et kui asi lahendatakse kohtus ja see mees ka tõesti lapse isaks osutub, ei mõista kohus elatist välja tagantjärgi, vaid elatise maksmise kohustus tekkib mehele alates isaduse tuvastamise hetkest. Seega ühelt poolt võib ju öelda, et kui mees asjaga viivitab ja laseb tollel naisel kohtusse minna - võidab ta seeläbi aega ja peab ka vähem elatist maksma. Mingeid erilisi kohtukulusid ei tohiks sellise vaidlusega kaasneda - elatise nõudes riigilõivu ei ole, ükski tervemõistusega inimene sellise vaidluse jaoks advokaati ei vaja, ülesse jääb vaid ekspertiisi kulu, mille peab tasuma täies ulatuses mees, kui ta lapse isaks osutub. Samas võivad pooled tõesti jätta kohtuuksed ja oma närvid kulutamata ning asja kokkuleppel lahendada. Soovitaks panna paberile kirja, et mees on nõustunud vabatahtlikult ekspertiisiga tingimusel, et kulud kannavad nad esialgu võrdselt ning et kui peaks selguma, et mees isa ei ole, kohustub too naine mehe poolt makstud ekspertiisi tasu talle hüvitama. Siis lähetegi ekspertiisi, ning kui isadus on tuvastatud, käitub mees aumehena - läheb ise vabatahlikult perekonnaseisuametisse ja nõustub sünnitunnistusel kande muutmisega ning hakkab sellest hetkest alates maksma elatist maksma. Elatise maksmise kokkulepe peab seadusest tulenevalt olema notariaalselt tõestatud, kuid tean paljusid, kes on kokkuleppe siiski omavahel lihtkirjalikult sõlminud. Vahe on lihtsalt selles, et kui mees ühel hetkel elatist enam ei maksa või maksab vähem, siis lihtkirjaliku kokkuleppega pole lapse emal midagi peale hakata - ta peab oma nõudega pöörduma kohtusse. Lihtkirjalik kokkulepe lihtsalt fikseerib olukorra - see on kasulik mehele, kuna naine ei saa hiljem väita, et ta pole üldse elatist maksnud või et ta on seda liiga vähe maksnud, kuna on olemas paber, kus kokkulepitud summa kirjas. Kui elatist maksma hakatakse siis seda tuleb teha alati ülekandega lapse ema pangakontole. Mitte mingil juhul ei tohi seda maksta sularahas ning mitte mingil juhul kellegi kolmanda isiku kontole, isegi kui lapse ema seda palub. Ainult ema kontole ja alati koos selgitusega, et tegemist on elatisega - näiteks "elatis /lapse nimi/ 2009. a mai eest" - ainult nii saab mees vajadusel hiljem tõestada, et ta on elatist maksnud.

Laste ema 26.03.2009 12:47 (16 aastat tagasi)

Hmm, olen näinud nii mõndagi naist, kes petab elatisrahad no. mitte isalt välja, Naine ennem tõestagu, et vastav mees on lapseisa ja kus ta need 10 aastat siis oli? Võib olla lapseisa oleks soovinud siianigi lapse elus osaleda? Niisama ärgu mees midagi antku väljapressijale.

hmm 26.03.2009 14:52 (16 aastat tagasi)

kui naine 10 a hiljem "ärkas", siis kindlasti ei soovita vabatahtlikult maksma hakata. Soovitan pigem kohtukutset ootama jääda:)

Ann 26.03.2009 20:56 (16 aastat tagasi)

Suur tänu kõigile vastanutele asjalike nõuannete eest! Kas keegi on ka kursis ekspertiisitasudega (ka siis kui vabatahtlikult teha)? Kuna meil puudub eelnevalt igasugune kokkupuude kohtuga, siis millises summas võivad kohtukulud olla(kui riigilõivu ei ole ja advokaati ei vaja)? Kas olen õieti aru saanud- elatisnõue võib olla 2175.- kuni summa, mille ta suudab tõestada kui lapsele kuluva;meie varsti sündiv laps on isa lisakulu ja korterilaenu kohustust kuludesse ei arvestata. Kas mina kui lapsehoolduspuhkusele jääv isik olen edaspidi mehe ülalpeetav (isegi kui ametlikku abielu ei ole) või ei puutu see elatisraha arvestamisel isa kuludesse?

nii 27.03.2009 07:48 (16 aastat tagasi)

Antud juhul, kuiisadus on tuvastamata, saab elatist nõuda lapse ema vaid kohtu teel ja koos isaduse tuvastamisega. Isaduse tuvastamiseke tuleb maksta riigilõiv 1000 eek ja elatise nõudes riigilõivu ei ole. Dna test läheb maksma nüüd juba 4000eek - see on kokku kolm inimest: laps, ema ja mees. kuid nagu eelpool kirjeldatud, saate tõesti teha selle testi ka ise vabatahtlikult ja vastastikusel kokkuleppel, ning sellisel juhul saab nii mee skui naine endale testi vastuse tähitud postiga koju. selle otsusega koos saab minna siis lapse sünnitunnistusel isa andmeid muutma. sina kui lapsehoolduspuhkusele jääv isik oled sele mehe jaoks täiesti võõras inimene, ega kuulu ametlikult tema perekonda, sa pole tema ülalpeetav

mari 30.03.2009 15:36 (16 aastat tagasi)

mida, mehega koos vabaabielus elav naine on ikka küll tema ülalpeetav!!!!!!!!!!!!!

voh 30.03.2009 16:50 (16 aastat tagasi)

to mari: kui ei ole abielus, ei ole ka teise ülalpeetav.

mari 30.03.2009 17:01 (16 aastat tagasi)

kus see kirjas on? kui meil on ühine majapidamine, oleme elanud koos 10 aastat, meil on 2 last, mõlemad laste isa nimel, siis ikka olen küll ju, sest olen lapsehoolduspuhkusel oma vabaabielu mehelt saadud lapsega

mari 30.03.2009 17:03 (16 aastat tagasi)

ja kas tahad öelda, et kui naine kes ei ole abielus oma lapse isaga, on lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-e aastaseks saamiseni, ei ela selle lapse isaga enam koos, siis ei olegi sel mehel mingit kohustust lapse ema ülal pidada?

n32 31.03.2009 08:18 (16 aastat tagasi)

Vabaabielu juriidiliselt ei eksisteeri. Jah, kui abielu ei ole, siis ei ole mehel mitte mingisugust kohustust oma lapse ema üleval pidada lapsehoolduspuhkuse ajal. Said õieti aru.

mari 31.03.2009 09:27 (16 aastat tagasi)

vabanda, aga kas sinu jutul n32 on ka mingi vettpidav tõepõhi all või tuleneb see lihtsalt sinu arvamusest? tahaks seda seadusepügalat kohe ise näha, kus see kirjas on. aga kas perekonnaseaduses tõesti ei ole sellist kohta, mis käsiks sellist naist ülal pidada? kas siis kui kohtus nõuab elatist eelmine vabaabielu naine oma lastele, kellel on 1 laps alla 3-e aasta, kas siis tõesti kohus ei leia, et mees oleks pidanud seda naist lisaks lastele ka ülal pidama? et kui mees ikka selle jutu peale mainib PS § 21 ja et see vabaabielu naine ei ole tema abikaasa, kas sellest siis on kasu?

x 31.03.2009 11:32 (16 aastat tagasi)

abielu on tõestatav abielutunnistusega. Millega sa vabaabielu tõestad? Millises dokumendis on kirjas see teie vabaabielu? Lihtsalt jutt ei maksa kohtus midagi. Jah, n32 räägib õigust. Seaduse silmis on maksev ametlikult registreeritud abielu. Vabaabielu seaduse silmis olemas ei ole ja nn.vabaabielunaist mehel kohustust üleval pidada ei ole.

mari 31.03.2009 11:44 (16 aastat tagasi)

selge, tänud. lihtsalt mu abikaasa endine vabaabielukaaslane väidab ja on lisanud ka hagiavaldusse, et mu mees (tema lapse isa) on kohustatud teda üleval pidama kuni lapse 3-e aastaseks saamiseni.

vot 31.03.2009 12:01 (16 aastat tagasi)

perekonnaseadus § 22. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust (1) Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. (2) Lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. (3) Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

mari 31.03.2009 12:25 (16 aastat tagasi)

no jah, see on siis abielu puhul. ja see siis ei kehti vabaabielu puhul