töövõtuleping

. 26.03.2009 08:11 (16 aastat tagasi)

Tööleping sõlmitakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel - selle tagajärjel tekib tavapärane töösuhe - tööandjal on kohusts anda töötajale tööd ning maksta selle eest kokkulepitud palka. Töötajal on kohustus tööd teha ning õigus saada selle eest palka. Lepitakse kokku töö sisu, tööaeg, selle algus ja lõpp, pausid puhkamiseks ja einestamiseks. Töötajal tekib õigus puhkusele, õigus saada tööandjalt juhiseid töö tegemisel. Töötatud aja pealt arvestatakse tööstaaþi. Palka tuleb maksta vähemalt kord kuus. Palgalt arvestab ja peab maksud kinni tööandja. Tööandja maksejõuetuse korral on töötajal õigus saada töötukassast hüvitist. Probleemide korral on töölepingu alusel töötavatel töötajatel õigus saada abi tööinspektsioonist (tasuta juriidiline nõustamine), pöörduda tööandjaga tekkinud vaidluste lahendamiseks töövaidluskomisjoni jne jne jne. Töövõtuleping on tavaline kahepoolne tsiivilõiguslik leping, millele kohaldub ennekõike võlaõigusseadus. Sarnane leping nagu üürileping või müügileping, lihtsalt lepingu sisuks on mingi x töö tegemine. Pooled lepivad kokku, mis tööd tehakse, mis kvaliteet peab sellel olema, mis tähtajaks peab see tehtud olema, kui palju selle eest makstakse jne. Ei ole tööaja algust ega lõppu, ei ole puhkepause ei ole puhkuseid - töövõtja ise vaatab millal ja kuidas oma tööd teeb. Ka peab ta ise vastutama selle eest, et saadud rahalt tulumaksu ära maksab. Ja kui sellise lepingu alusel tegutsevale isikule jääb lepingupool võlgu, siis peab see isik lihtsalt esitama oma nõude tema vastu tavapärase hagimenetluse käigus. Nagu ikka, kui üks lepingupool oma kohustusi rikub. Ja pooltel on lepingu sõlmimisel vabadus otsustada, kas nad üldse lepingu sõlmivad ja milles nad täpselt kokku lepivad - seega peavad pooled ikka ise teadma, miks nad just töövõtulepingu sõlmimisid.