Maksehäreregistris võlad uue IKS järgi?

Kakuke 21.02.2019 12:38 (5 aastat tagasi)

Või punkt 2 - kui tegemist on andmetega enne õigusrikkumise asjas otsuse langetamist? Kuna kohtuotsust ei ole siis ei saagi maksehäiresse enne andmeid lisada kui nad ise on kohtusse pöördunud ja kohus on otsuse teinud? Väga segane igaljuhul. Ja AKI ei ole veel uut juhendit ka väljastanud.

A 21.02.2019 13:29 (5 aastat tagasi)

IKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt ei ole andmete kogumine ja edastamine lubatud ka juhul, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi. Eelmise IKS tõlgendamisel on AKI asunud seisukohale, et aegunud nõuete puhul on maksehäire avaldamine lubatud maksimaalselt 13 aastat arvates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna uus IKS võimaldab lõppenud maksehäireid avaldada veel 5 aasta jooksul kohustuse rikkumise lõppemisest (varasema 3 asemel), siis juhul kui kohaldada samasugust tõlgendust ka uue IKS rakendamisel, oleks aegunud võlgade avaldamine lubatud 15 aasta jooksul arvates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kui võla tasumist kohtu kaudu võib nõuda reeglina 3 aasta jooksul, peale mida on võlgnikul õigus tugineda aegumisele, ei tundu maksehäire avaldamine 15 aasta jooksul nagu eriti põhjendatud, kuna see kahjustab andmesubjekti õiguseid ülemääraselt ning siin võiks kaaluda nõude esitamist maksehäireregistri pidajale Creditinfo Eesti AS-le maksehäire kustutamiseks IKS § 25 lg 3 alusel. https://www.creditinfo.ee/maksehaireregister/pretensioonide-lahendamine/ Kui Creditinfo sellest keeldub, siis saab edasi pöörduda juba andmekaitseinspektsiooni või kohtusse (IKS § 25 lg 6, lg 7).

Kakuke 21.02.2019 13:46 (5 aastat tagasi)

Juhul kui kohaldada samasugust? Kuid seadusest tulenevalt on ikka asi segane. Creditinfole tegin samuti vaide ja nad vastasid, et tuginedes alusdokumentidele( ehk siis sellele laenulepingu üldtingimustele) ei ole vaie põhjendatud. Ühesõnaga kõik seaduslikud teed on läbitud va kohus. Kuid mind huvitaks siiski kuidas praegusele seadusele tuginedes seda tõlgendada saaks. Kas ongi igavesti? Samas ka tsiviilõigus on õigus ja seal ka õigusrikkumine (ehk lepingu rikkumine) ja kui pole kohtuotsust õigusrikkumise osas siis ei tohiks inkassod sinna midagi enam lisada ja muutuks maksehäireregister palju mõistlikumaks :)

A 21.02.2019 14:06 (5 aastat tagasi)

IKS § 10 lg 2 p-s 2 nimetatud õigusrikkumise all mõeldakse ikka süütegu, s.o andmeid väärteo või kuriteo toimepanemise kohta. Juhul kui Creditinfosse ja AKI-sse pöördumine ei ole tulemust andnud, siis ei olegi maksehäire kustutamiseks enam mingit muud võimalust, kui taotleda seda läbi kohtu ning tugineda saaks siis üksnes andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise ülemäärasusele. Otsest keeldu aegunud võlgnevuste avaldamiseks ega maksimaalset tähtaega selleks ei sätesta ka uus IKS ning kuna varasema IKS kohaldamisel Riigikohtu poolt antud tõlgenduse järgi on andmesubjekti huve ülemäära kahjustav andmete avaldamine enam kui 13 aasta vältel, s.o maksimaalne aegumistähtaeg 10 aastat + IKS-st tulenev 3 aastat (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-70-11), siis kuna nüüd uue IKS-ga on senist 3-aastast tähtaega pikendatud 5 aastani (varem kehtis 5 aastat üksnes pankadele), siis saabki sellest tuletada, et nüüd võib aegunud nõudeid avaldada varasema 13 aasta asemel 15 aastat.

Reelika 21.02.2019 15:37 (5 aastat tagasi)

Tegelikult on ju aegumine + 3 aastat ehk siis nüüd aegumine +5 aastat. See, et kõigile pika puuga aegumine 10 aastat märgiti seal AKI juhendis, on mõistetav, sest see ongi kõikidele, nii neile, kel aegub 10 aastaga, nii neile, kel aegub 3 aastaga. Tegelikult on see tõlgendatav aegumine + 5 aastat. No ja kui kohus veendub selles, et sinu vastu nõuded aegusid 3, mitte 10 aastaga, siis on võimalik need maksehäired sealt ka ära saada. Ehk siis aegumisest rohkem kui 5 aastat neid seal üleval hoidmine kahjustaks sinu huve ülemäära.

Kakuke 21.02.2019 16:33 (5 aastat tagasi)

Kohtus peab erandliku aegumistähtaja kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid tõendama võlausaldaja. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel ja seda ei ole võimalik tõendada. Kuna aegumise regulatsiooni eesmärgiks on ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna siis kohus võtab arvesse 3 aastase aegumistähtaja. Aga kohtusse pöördumiseks peab olema alus ja kui mulle ei ole nõuet esitatud vaid lihtsalt Inkasso lahmib oma kirjadega ehk siis ´´võlateadetega´´ ja kasutab ebaseaduslikult oma võimu siis ongi minu jaoks arusaamatu kuidas eestis sellistel võimalus inimeste elu rikkuda. Ja ka kohus ei tunnista mingeid nõudeid aegunuks vaid võtab arvesse aegumist. Selles mõttes ei saagi mina pöörduda kohtusse.

Reelika 21.02.2019 17:05 (5 aastat tagasi)

Loe näiteks kohtuotsust 2-17-5982, kusjuures sama võlausaldaja, mis sul. Seal öeldud järgmist (punkt 23) : ". Kohus leiab, et andmete edasine edastamine on IKS § 11 lg 7 p 2 ja 4 alusel andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustav ning kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Pooled sõlmisid 24.04.2007 interneti teel tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses 2 000 krooni saamiseks. Kostja andis hagejale 31.07.2007 laenu 2 000 krooni ning hageja kohustus laenu tagastama 30.08.2007. Kohus tuvastas, et kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat ning nimetatud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue, tuvastada kostja Creditstar Estonia AS kohustus esitada Creditinfo Eesti AS-ile avaldus Xxxxvõlglaste nimekirjast kustutamiseks, rahuldada. "

Kakuke 21.02.2019 17:20 (5 aastat tagasi)

Tsiviilasi nr 2-18-4119 , täpselt sama teema. Sellegipoolest on arusaamatu miks mina pean kohtusse pöörduma kui inimese andmete ebaseadusliku leviku tõkestamist peaks tagama AKI. Järjekordselt saab tõdeda kui saamatu see eesti riik on.

Reelika 21.02.2019 17:31 (5 aastat tagasi)

Või loe seda 2-18-4119 ja seda 2-18-4041, kus inimene pöördus kohtusse, et MHR-st maksehäired eemaldada. Algselt pöördus selle küsimusega võlausaldajate endi poole, need aga vastasid, et kustutavad siis kui aegunud nõue saab tasutud. Inimene pöörduski kohtu poole, mõlemad võlausaldajad võtsid hagi omaks, üritades menetluskuludest sel viisil pääseda, et justkui alust kohtusse pöördumiseks polnud...

A 22.02.2019 06:20 (5 aastat tagasi)

Probleem on siin selles, et AKI-l puudub pädevus lepingulistest suhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks ja sellest tulenevalt ka aegumise kohaldamiseks. Ehk siis selliseid vaidluseid saabki lahendada üksnes kohus, kes siis peab maksehäire kustutamise kohustamiseks esitatava hagi lahendamise käigus välja selgitama, millal nõue aegus ning millal möödus sellest tulenevalt 5-aastane tähtaeg (uue IKS-i järgi), mille jooksul nõuete avaldamine peale nõude aegumist on veel lubatud.

kakuke88 22.02.2019 14:33 (5 aastat tagasi)

Jah. AKI-l võiks olla pädevus kontrollida isikuandmete töötlemise aluseks olevaid dokumente. Lepingu üldtingimused ilma allkirjata ei ole aluseks isikuandmete töötlemiseks või edastamiseks. On nagu järelvalvet teostav asutus, aga dokumentide õiguspärasust nad kontrollida ei suuda või ei taha.