Põlvenmise tuvastamine

k. 27.12.2005 15:34 (19 aastat tagasi)

Nagu ma aru saan, on lapse põlvnemine kindlaks tehtud nii teie kui lapse ema ühise avaldusega perekonnaseisuasutusele ning mingit täiendavat "tuvastamist" seejuures enam vaja ei lähe. Kui leiate siiski aga, et teie nime kanne lapse sünnitunnistusel on ebaõige, võite esitada kohtusse ühe aasta jooksul alates päevast, mil saite teada kande ebaõigususest, hagi vanema kande vaidlustamiseks. Kui soovite aga poolte kokkuleppel teha DNA analüüsi, siis pole siin mingeid piiranguid - helistage ekspertiisiasutusse ning leppige sobiv aeg kokku.

Lex 27.12.2005 15:48 (19 aastat tagasi)

Aga kui ,lapseema enam nõus ei ole? Kas kuulujutud või lapseema vastukäivad ütlused on piisav põhjus haagi algatamiseks? Või kui aasta pärast lapse sündi ja sünnitunnistuse väljastamist hagi ei esita siis ongi kõik? Rohkem DNA tesi teha ei saagi?

ti 27.12.2005 16:03 (19 aastat tagasi)

Loe Perekonnaseaduse 7. peatükki ning eriti hoolikalt §-i 44. Seal on kõik öeldud.

Lex 27.12.2005 16:27 (19 aastat tagasi)

"Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest." Niiet kui ma kahtlustama hakkasin 3 aastat pärast sündi - siis nagu polegi teha midagi - mis põhjuse ma siis toon, et asi kohtuni jõuaks? Kuulujutu? Tunnistaja? Naise enda ütlused? Kirjavahetus (online)

asd 27.12.2005 16:35 (19 aastat tagasi)

Toodki sellise põhjuse, et esimesed kolm aastat olid isa kande õigsuses kindel. Kuid siis (viimase aasta jooksul) ilmnesid asjaolud, mis annavad alust kande õigsust vaidlustada - ning siis kirjutadki sellest mida viimase aasta jooksul teada said.

Lex 27.12.2005 16:40 (19 aastat tagasi)

Selge siis, isegi kui selle põhjuseks on kuulujutt siis pean tunnistama kutsuma inimese, kes mulle seda rääkis ja ta peab oma juttu tõendama? Või siis kirjutan lihtsalt, et lapseema mingi hetk tülihoos paiskas välja fakti (maili teel), et ma polegi isa ja seda veel korduvalt mulle nina alla hõõrus. Kas sellest piisab? Kordan veelkord, et lapseema ei ole nõus vabatahtliku testiga. Alimendid mõisteti välja mult u ku aega tagasi.Võib tunduda, et teen kõik et lapsest lahti saada - tegelikult tahaks teada - kas ma maksan ikka õige asja eest.

kj 27.12.2005 16:44 (19 aastat tagasi)

Anna sisse hagi vanema kande vaidlustamiseks ning aluseks panegi, et naine sulle seda ise kinnitas. Eks kohus tuvasta.

mari 27.12.2005 17:33 (19 aastat tagasi)

Lapsest oled sa juba lahti saanud, nüüd on tarvis ka elatisest saada. Kui sa tahad hakata vastu Litsi Piiblile, pead kindlasti raha kulutama. Minna tuleb kindla peale välja, kuulujutud pole alus isegi menetluse alustamiseks. Osta endale hunnik "tunnistajaid" kokku, säilita kõik kirjavahetus. Samuti hangi ka endale "tunnistajad", kes räägivad kuidas sa veel paar kuud tagasi siiralt uskusid, et see on sinu laps. Ausate meetmetega pole sul ilmselt võimalustki Litsi Piibli vastu saada. PS: Isegi kui sa võidad, puudub sul antud juhul võimalus, ebaõiglaselt makstud raha tagasi saada. Lohuta ennast sellega, et oled hakkama saanud võimatuga.

x 27.12.2005 20:38 (19 aastat tagasi)

käes on imede aeg...juhtuda võib kõike..

Lex 28.12.2005 08:05 (19 aastat tagasi)

Nojah, aga alati jääb ka võimalus, et kõik on lapseema puhas kius, et hea vaadata kuidas isa piinleb ja oma raha kulutab, et teada saada. Kas kirjavahetus peb olema must valgel? Või arvestatakse ka elektroonilist materjali - e-mailid, postkastid. Kui põhjalikult peavad tunnistajad oma ütlusi kaitsma - a la stiilis, et see rääkis sellele ja nii edasi. Aga igal juhul tänud praegu kõigile heade vastuste eest-eks ma kaevan edasi.

saa 28.12.2005 08:59 (19 aastat tagasi)

jaa,istu sipelgapessa ja ütle,milline hammustas?

jurist 28.12.2005 09:04 (19 aastat tagasi)

Kohus võtab menetlusse igasuguse hagiavalduse, mis vastab seaduses toodud minimaalnõuetele. Kas teie õigusi on konkreetsel juhul rikutud või mitte, seda otsustab kohus asja sisulise arutamise järel uurides kogutud tõendeid ning kostja vastuväiteid. Ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus uurib kõiki tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses; samuti pole vanema kande vaidlustamiseks vaja tõendada ühtegi asjaolu mingi kindlat tõendiga: seega sobivad tõenditeks nii poole seletus, tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, eksperdi arvamus jne.

ai-ii 28.12.2005 15:12 (19 aastat tagasi)

"isaks-mitte-olemise kahtluse" olemasolu tõendamine on vist hulka lihtsam kui "sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest" tõendamine; soovin edu ,o)