isadus

jurist 27.12.2005 20:00 (19 aastat tagasi)

See probleem võib praktikas osutuda küllaltki keeruliseks. Nimelt on sel juhul tegemist perekonnaseisuakti (st. lapse sünniakti) kannete tühistamise ja muutmisega. Vastavalt PeS § 110 võib perekonnaseisuasutus küll selliseid muudatusi teha, eeldusel, et selleks on küllaldane alus ning asjast huvitatud isikute vahel ei ole vaidlusi kuid praktikas (kuna sel teel on soovitud kõrvale hoida lapsendamisega seonduvatest ülitülikatest ning kauakestvatest formaalsustest) on perekonnaseisuasutused enamikel juhtudel kasutanud oma PeS § 110 lõikest 3 tulenevat keeldumisõigust ning soovitanud põlvnemise fakti tuvastamiseks pöörduda kohtu poole, kes võib asja erimenetluse (st. hagita menetluse)korras lahendada ning kanne isa kohta tehakse vastava kohtuotsuse alusel. Igal juhul tasub aga siiski pöörduda algselt perekonnaseisuasutuse poole ning kui see kande muutmisest lapse isa ja ema ühisavalduse alusel keeldub, jääb üle nõuda vaid plvnemise tuvastamist ning kande muutmist kohtu korras.

mees 27.12.2005 20:12 (19 aastat tagasi)

suur tänu selge vastuse eest

jurist 27.12.2005 21:30 (19 aastat tagasi)

Kontrollisin korra Riigikohtu lahendeid analoogsetes tsiviiasjades ning leidsin, et isaduse fakti tuvastamine erimenetluse korras (st. menetluses kus puudub vaidlus ning vaidlevad pooled) on täiesti võimalik. Sellisele järeldusele on tulnud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-16-96 (kuigi nii maakohus kui ringkonnakohus pidasid eelnevalt põlvnemise tuvastamise fakti kindlakstegemist erimenetluses võimatuks), seega tuleb, juhul kui perekonnaseisuamet siiski keeldub kande muutmisest haldustoiminguna, esitada kohtule avaldus (mitte hagi) juriidilise fakti (st. isaduse) kindlakstegemiseks ning eeldatavalt lahendab kohus sellise avalduse ilma suurema vaevata.

mees 27.12.2005 21:37 (19 aastat tagasi)

aitähh, see oli mulle suureks abiks

tasuda 28.12.2005 09:00 (19 aastat tagasi)

vaata et toetusi tagasi ei pea maksma.

mari 28.12.2005 09:59 (19 aastat tagasi)

Jepp sa pead tegema "suure avastuse", ai mul on laps! Muidu läheb see su naisele kalliks maksma.

T 28.12.2005 10:18 (19 aastat tagasi)

Isand jurist, sinu seisukoht põlvnemise tuvastamiseks kohtus erimenetluse korras on vananenud. See oli vana, kuni 01.09.1997.a. kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku ajal,kui sai tuvastada jur. fakte,kaasa arvatud põlvnemist või suguslussuhteid. Kehtiv TsMS (ja 01.01.2006. kehtima hakkav TsMS) ei näe ette põlvnemise tuvastamist hagita menetluses. Hagita menetluses saab põlvnemist tuvastada üksnes surnud isikust. Ka perekonnaseadus ei sätesta võimalust vaadata läbi põlvnemise kui juriidilise fakti tuvastamist tsiviilkohtumenetluse korras hagita menetluses. Seega kas haldusmenetlus või hagimenetlus. Kuivõrd ka 12 aastase lapse vanemad end lõpuks kokku võtnud ja käsikäes perekonnaseisuametisse läinud lapse isa kohta kannet tegema, nii et kui ka seekord poolte vahel vaidlus puudub, siis kohtuskäik peaks ära jääma.

mees 28.12.2005 10:54 (19 aastat tagasi)

nii et igal juhul peaks perekonnaseisuametis asja korda ajama

kata 28.12.2005 11:43 (19 aastat tagasi)

Aga kuidas siis ikkagi on pettuse teel saadud toetuste tagasimaksmisega?

hgf 28.12.2005 13:06 (19 aastat tagasi)

Aga mis siis saab, kui perekonnaseisuasutus kande muutmisest ikkagi keeldub??? Kas esitada kaebus halduskohtusse ning nõuda perekonnaseisuasutuse keeldumist väljendava akti seadusvastaseks tunnistamist, või esitada hagi tsiviilkohtusse, kuid kes sel juhul oleks kostja, kes väidetavalt rikub hageja õigusi??

tere "isad" 28.12.2005 13:33 (19 aastat tagasi)

Kui sots amet kuuleb, et tegelikult ka koos elasite ja kogu aeg saanud lisaraha, siis võib ta selle taha tagasi nõuda. Tallinnas on selline pretsedent olemas :)))

a.k 28.12.2005 13:34 (19 aastat tagasi)

aga perekonnaseisuasutusel ei ole nagu eriti põhjuseid sel juhul kande muutmisest keelduda, kuna vaidlust, nagu ma aru sain, ei ole

k. 28.12.2005 13:36 (19 aastat tagasi)

Täitsa õige küsimus?? Kes on sellisel juhul kostja, kelle vastu tuleb hagi esitada? Tõenäoliselt halduskohus kaebuse lahendamisest keeldub, põhjendusel, et perekonnaseisuasutuse haldusakti seadusevastaseks tunnistamine tähendaks sisuliselt põlvnemise tuvastamist, mis aga ei kuulu nende kompententsi. (hiljuti midagi sarnast kogetud. Kaebuses Tööinspektsiooni haldusakti peale väitis nii Halduskohus kui Ringkonnakohtu halduskolleegium, et kaebuse lahendamine tähendaks ühtlasi töövaidluse lahendamist, mis ei kuulu nende kompetentsi ning tagastas kaebuse läbivaatamatult. Tegemist oli kaebusega tööinspektori otsuse peale, millega tööinspektor andis loa rasedaga töölepingu lõpetamiseks).

to a.k. 28.12.2005 13:37 (19 aastat tagasi)

Mulle teadaolevalt on perekonnaseisuasutus siiski mitmel juhul kande muutmisest keeldunud, kuna on tekkinud kahtlus (nagu keegi eelpool märkis) püütakse selle läbi vältida lapsendamise pikaajalist protsessi.

a.k. 28.12.2005 13:45 (19 aastat tagasi)

sel juhul jah. aga kui tõepoolest ei teki kahtlusi et laps on võõras- selleks on olemas tunnistajad, vanemate vanemad jne ja pealegi kui laps on väga isa moodi(eriti poisid tavaliselt)siis probleeme pole tekkinud...aga tõepoolest, oleneb ametnikust, kes mimendil tööl on.

h 28.12.2005 13:57 (19 aastat tagasi)

Jah - aga perekonnaseisuasutus ei hakka läbi viima menetlustoiminguid nagu tunnistajate väljakutsumist ja ülekuulamist või hakkama oma haldusakti motiveerima väidetava sarnasusega.

T 28.12.2005 13:58 (19 aastat tagasi)

No sel juhul hagi kohtusse, hagejaks kas lapse ema ja kostjaks väidetav isa, või siis hageb isa ja kostab ema. Hagimenetlus paraku pikem menetlus, mille käigus tehakse ka sellisel juhul kui kostja tunnistab hagi DNA ekspertiis. Samas perekonnaseaduse § 109 lg 2 järgi võib perekonnaeisuasutus nõuda andemid, mis tulenevad seadusest. Pooled võivad teha ise DNA ekspertiisi,mille akti alusel on tõendatud, et laps põlvneb 99,9999% tõenäosusega just sellest isast. Seega on tõendatud, et tegemist ei ole varjatud lapsendamisega ja kande muutmine peaks saama pereksesiuasutuses tehtud. Kohtus peaksid pooled igal juhul selle ekspertiisi tegema, ja nii saaks kiiremini ja vähema vaevaga.

h 28.12.2005 14:08 (19 aastat tagasi)

irww, siis on tegemist sellise "lepingulise hagiga". Kuigi kostja ei riku mingilgi moel hageja õigusi, kaevatakse ta kohtusse. Ning DNA ekspertiisi nõue küll seadusest ei tulene.

T 28.12.2005 14:21 (19 aastat tagasi)

DNA ekspertiisi nõue ei tule otseselt tõesti seadusest kuid kuna PKS § 38 lg 3 sätestab et laps põlvneb isast,kes on tema eostanud siis DNA ekspertiis võimaldab nimetatud asjaolu tõendada. Seega ka esitada andmeid, et laps põlvneb tõesti väidetavat isast. Hagi on paraku tõesti suht formaalne aga see ei ole minu väljamõeldud skeem vaid tuleneb PKS § 110 lg 2 ja TsMS § 247.

BB 28.12.2005 14:35 (19 aastat tagasi)

Kuna TsMS § 247 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka muid asju, mis on seadusega (antud juhul PeS § 110) antud kohtu pädevusse ning mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses (PeS § 110 lg 3 räägib avaldusest, mitte hagiavaldusest) võite esitada kohtule ka avalduse hagita menetluses, vastasel juhul võib tekkida tõesti raskusi põhjendamisel, millega ja kuidas kostja rikub hageja õigusi.