päranduse sundosa

hj 4.07.2007 22:45 (18 aastat tagasi)

Sundosa on POOL sellest, mis sellele isikule kuulunuks seadusjärgse pärimise korral. Sundosa saamiseks peab isik olema samaaegselt nii töövõimetu kui abivajav

ad 5.07.2007 09:09 (18 aastat tagasi)

seega palja töövõimetusega ei saa, peab omama ka puuet.

gd 5.07.2007 13:24 (18 aastat tagasi)

Jah, näiteks pensionäri kohta on kohtud leidnud, et ainuüksi vanaduspensionil oleks ei anna õigust automaatselt sundosale. Sundosa tuleb kõne alla (kuigi mitte alati) siis, kui pensionäril on näiteks suured ravikulud, miolle puhul riiklik vanaduspension on mittküllaldane ning pärandajal on olnud eluajal kohustus teda majanduslikult toetada. Eelduslikult abivajavateks ning töövõimatuteks loetakse vaid seadusega pärima õigustatud ALAEALISI isikuid. Teiste puhul vajab see töövõimetus ning vajadus abi järele täpset tõendamist.

helle 5.07.2007 15:35 (18 aastat tagasi)

aga kui tegemist on invaliidiga, raske puudega nt. Ja mida tähendab seadusjärgne pärimine? Kas sinna alla kuuluvad ainult lapsed, või siis ka lapselapsed nt., kui lapselapse vanem on surnud?

Piret 5.07.2007 16:07 (18 aastat tagasi)

Selleks, et vastata, kes on ühe isiku seadusjärgsed pärijad on vaja teada andmeid. Inimene suri ära - kas see inimene oli surres seaduslikus abielus? Kas tal oli lapsi (kui palju) jne. Mis puudutab sundosa pärimist, siis see, mis seaduses kirja pandud on sulle juba vastatud. Aga veelkord - töövõimetul seadusjärgsel pärijal, kes on testamendiga pärandist ilma jäetud, on õigus pärida sundosa. Sundosa suurus on pool sellest, mille ta seadusjärgse pärimise korral oleks saanud (kui pärandajal oleks saduse kohaselt olnud neli pärijat, kes kõik oleks pärinud võrdsetes mõttelistes osades, st 1/4 pärandist, kuid pärandaja jättis nad testamendiga pärandist ilma ning üks selline ilma jäänu oli sundosa saaja siis tema sundosa suurus on 1/4 jagatud kahega, st 1/8). Sundosa on pärimises üks raskemini määratletavaid asju, kuna ükski seadus ei ütle, mida tähendab töövõimetus. Varasemas praktikas loeti töövõimetuks alaealised, invaliidid ja pensionärid. Ehk siis kõik, kellel oli notarile mingi mitte tööl käimist näitav paber ette näidata. Viimasel ajal on riigikohus sundosa osas vastu võtnud otsuseid, millest on näha, et ei invaliidsus ega vanaduspensionil olemist (alaeliste osas veel ots puudub) ei saa automaatselt lugeda töövõimetuseks. Tõepoolest ka invaliidid ja vanaduspensionärid võivad edukalt töötada. Ka alaeline ei pruugi sugugi automaatselt töövõimetu olla, kohustuslik on meil vaid põhiharidus ja nii mõnigi 16-17-aastane käib igapäevaselt tööl. Pärimisasju lahendavad aga notarid, kes peavad järgima seadusi ja ei saa kohtunike kombel seaduse alusel konkreetse juhu jaoks otsuseid langetada. Nii näebki pärimismenetlus praktikas välja nii, et see pärija, kes on testamendiga pärandist ilma jäetud ning kes tunneb end töövõimetu olevat läheb notari juurde ja esitab sundosa pärimiseks avalduse ning mõne dokumendi (pensionitunnistuse vms), mille peab vajalikuks oma töövõimetuse tõestamisels. Kui testamendijärgne pärija sellele vastu ei vaidle, väljastab notar sundosa saajale pärimisõiguse tunnistuse, kui vaidleb vastu, pole notaril enam midagi võimalik teha ja inimesed lähevad kohtusse vaidlema, et kas siis on töövõimetu või mitte).

algataja 7.07.2007 13:08 (18 aastat tagasi)

kui pärijad on lapsed (abikaasa on surnud), kas surnud lapse laps kuulub seadusjärgsete pärijate ringi?

l 7.07.2007 14:36 (18 aastat tagasi)

kuulub küll ning pärib oma surnud vanema osa.

algataja 7.07.2007 20:32 (18 aastat tagasi)

kas oskad viidata, kus see kirjas, et surnud vanema laps on pärija nagu elavad lapsed`?

dg 7.07.2007 21:23 (18 aastat tagasi)

Loomulikult pärimisseaduses. PäS § 13

algataja 9.07.2007 11:33 (18 aastat tagasi)

tänud!:)