MHR-s võlgnevus Lindorffilt

Linda 11.07.2016 14:04 (7 aastat tagasi)

Selline vastus Lindorffilt minu küsimusele mis võlaga tegu. 21.12.2006. a võtsite laenu BB Finance OÜ-lt (end. Raha 24 OÜ) summas 3000 krooni (191,73 eurot), mille eest nõustusite vastavalt lepingu tingimistele tasuma lepingutasu 690 krooni (44,10 eurot) ning hilinemise korral leppetrahvi 1500 krooni (95,87 eurot). Laenu summast, lepingutasust ning leppetrahvist moodustub laenu põhiosa kogusummas 331,70 eurot. Lisaks sellele nõustusite vastavalt laenulepingute üldtingimustele Raha24 OÜ poolt lepingu ülesütlemise korral võlausaldajale võla sissenõudmisega seotud kahju hüvitama (vt üldtingimuste p 8.2.2) ning tasuma viiviseid 0,75% päevas tasumata summalt (vt üldtingimuste p 8.2) . Sissenõudmisega seotud kulud on antud juhul 150,00 eurot ning viivised 1306,71 eurot. Raha24 OÜ ütles laenulepingu üles 20.01.2007, mistõttu muutus võlgnevus sissenõutavaks 21.01.2007. Põhiosast, sissenõudmiskuludest ning viivistest moodustub kokku võlgnevuse jääk 1788,41 eurot. 26.03.2008.a loovutas Raha24 OÜ oma nõude Teie suhtes Lindorff Eesti AS-le, millega astus uus võlausaldaja endise asemele. Teie maksehäire avaldamine toimub kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Andmekaitse Inspektsiooni poolt avaldatud juhendis „Maksehäirete avaldamine“ (vt http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine) on selgitatud, et tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset (juhendi § 1). Kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega on andmete edastamine kolmandatele isikutele lubatud kuni 13 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest (juhendi § 4). Nõue Teie suhtes muutus sissenõutavaks aastal 2006, seega vähem kui 13 aastat tagasi, ning selle avaldamine on seega seaduspärane. Probleem pole võlgnevuse tasumises, vaid selles et viivised on 1300 eurot. Mida teha et saaksin tasuda mõistliku summa.

Oo 11.07.2016 16:23 (7 aastat tagasi)

Millal maksehäire on avaldatud? Peale nõude aegumist ei ole lubatud maksehäiret avaldada. Kui on avaldatud enne aegumist, siis kehtib jah 13 aastat.

noo 11.07.2016 17:19 (7 aastat tagasi)

tahtsid vast ikka kirjutadam et peale võlgnevuse aegunuks tunnistamist? et aegunuks tunnistada selleks peab kohtust läbi käima siiski

Reelika 11.07.2016 18:30 (7 aastat tagasi)

Kas see on nüüd mõni uus trend, et kõik, kel aegunud võlgnevused kuskilt mitmekümnete aastate tagusest ajast tormaks kohtusse oma võlgnevust aegunuks tunnistama? Aegumise mõte ju ongi see, et antakse tähtaeg ja selle jooksul peab siis asi mingisugusele lahenduseni näiteks kohtuotsuseni jõudma. Keegi enam ei mäletagi mingeid 10-20 aasta taguseid võlgnevusi. Võibolla ähmaselt midagi mäletab, aga täpsemad summad, faktid, asjaolud on ununenud. Ja selle "häma" pinnalt hakkata kohtusse pöörduma? See on ilmselgelt vastuolus isikuandmete kaitse seadusega...

Reelika 11.07.2016 18:35 (7 aastat tagasi)

See lause on eriti hea - "Nõue Teie suhtes muutus sissenõutavaks aastal 2006, seega vähem kui 13 aastat tagasi, ning selle avaldamine on seega seaduspärane." Kohe näha, et selle on kirjutanud väga ebakompetentne inimene. Aga noh, selline kaader inkassofirmades töötabki:))

Linda 11.07.2016 21:15 (7 aastat tagasi)

Maksehäire pandi üles eelmisest nädalast ja alguseks märgiti 21.01.2007

Olev 11.07.2016 21:44 (7 aastat tagasi)

Kuidas selline kuupäevadega mängimine Krediidiinfo AS andmebaasis üldse võimalik on??? Alguskuupäev peaks ju olema ikka see, millal maksehäire sisestati, mitte et täna sisestame kirje ja märgime juurde, et on sisestatud 9 aastat tagasi.

Linda 12.07.2016 07:46 (7 aastat tagasi)

Oskab keegi palun öelda mis ma tegema peaks?

pupu 12.07.2016 09:33 (7 aastat tagasi)

Võimalusi tegevusteks on ja neid on mitu. A) teed ise kohtule hagi ja loodad, et kohus kohaldab aegumist. B) Ei tee mitte midagi, sest üle poole sellest 13 aastast on juba möödas ja aeg liigub ruttu. Rohkem tegevusi, asjade edenedes.

A 12.07.2016 09:42 (7 aastat tagasi)

Endal kohtule hagi esitada ei ole mingit mõtet (vähemalt nõude aegumise tuvastamiseks mitte). Aegumise tuvastab kohus ikkagi siis, kui võlausaldja kohtusse pöördub ja võlgnik aegumisele tugineb. Soovituse edasiseks tegevuseks leiad allviidatud foorumiteemast: http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/20923

Linda 15.07.2016 14:13 (7 aastat tagasi)

Tere, selline vastus Lindorffilt. Vastan alljärgnevalt Teie punases kirjas edastatud vastuväidetele. AKI § 3. Millal ei või maksehäireandmeid edastada. 4. kui lepingu rikkumise lõppemisest (võlgnevuse likvideerimisest) on möödunud rohkem kui kolm aastat. Te ei ole oma võlgnevust tasunud (likvideerinud). Seega ei ole ka rohkem kui kolm aastat lepingu rikkumise lõppemisest möödunud. Antud punkt AKI juhendis tähendab, et isegi kui Te tasute võlgnevuse, siis on võlausaldajal õigus maksehäire avaldamist jätkata kuni 3 aastat alates tasumisest. AKI § 4. Millal on võlanõuded aegunud Nõuete kohtu kaudu sissenõudmisel algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 157 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust võlga kohtu kaudu välja nõuda, siis on Andmekaitse Inspektsioon võlanõude aegumise hindamisel lähtunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikest 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Olete tähelepanuta jätnud selle, mis on AKI juhendis täpsustatud pärast punasega kirjutatut. Nimelt: “Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Inspektsioon ei saa anda hinnangut, kas isikute võlanõuded võlausaldaja ees on tekkinud õiguspäraselt või kas isikud on kohustusi võlausaldaja ees rikkunud tahtlikult. Arvestades võimalusega, et kohustusi võib olla rikutud tahtlikult, lähtub inspektsioon täitmata kohustuste puhul 10-aastasest aegumistähtajast. Et mitte asetada kohustuse täitnud isikuid ebavõrdsesse olukorda (kuivõrd isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 7 punkt 4 lubab nõude täitmisest veel 3 aasta jooksul andmeid avaldada), lähtub inspektsioon olukorras, kus kohustus on täitmata kuid aegunud, proportsionaalsuse põhimõtet arvestava avaldamise maksimaalse tähtaja määramisel 13 aastast arvates nõude sissenõutavaks muutumisest.” Seega on juhendi järgi lubatud maksehäire avaldamine kuni 13 aastat ka juhul kui võlausaldaja ei ole oma õiguste kaitseks kohtumenetlust algatanud.

A 15.07.2016 14:52 (7 aastat tagasi)

AKI juhend ei asenda seadust. Nimetatud 13-aastast tähtaega ei sätesta seadus ning see pole absoluutne. Vt näiteks selle lahendi p-d 10-11, kus kohus on lugenud isiku õigusi ülemäära kahjustavaks võlgnevuse avaldamist peale nõude aegumist alates 3-aastase aegumistähtaeja saabumisest olukorras, kus võlgnik ei tunnistanud oma võlga ning võlausaldajale oli see teada. https://cases.legal/et/act-est2-8588.html

Linda 18.07.2016 12:28 (7 aastat tagasi)

Lindorffilt selline vastus. Teil on õigus, et AKI juhend ei asenda seadust. Samas pean täpsustama, et juhendi näol on tegemist on seaduse tõlgendamise abivahendiga. AKI on IKS ja TsÜS analüüsi tulemusel jõudnud järeldusele, et kehtivate seadustega kooskõlas on avaldamine lubatud kuni 13-aastat alates võla sissenõutavaks muutumisest. Samuti juhin Teie tähelepanu, et aegumine ei tulene otse seadusest, vaid aegumist kohaldab vastavalt seadusele kohus. Samuti hindab kohus asjaolusid igal juhul eraldi. Teie poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-15-7038 oli küsimuse all võlgnevuse olemasolu. Teie võlgnevuse puhul puudub vaidlus nõude olemasolu kohta, vaidlus käib vaid aegumise ning avaldamisõiguse üle. Sellega seoses juhin Teie tähelepanu ka Teie poolt viidatud kohtulahendi p-le 9, milles kohus täpsustab: „Võimalik nõude aegumine ei tähenda, et sellega seoses oleks lõppenud ka võlausaldaja nõue või sellele vastav võlgniku kohustus. Aegumine võimaldab võlgnikul üksnes keelduda oma kohustuse täitmisest, kuid see ei muuda kohustust olematuks.” Kohustuse täitmisest keeldumise korral on võlausaldajal kooskõlas seadusega õigus maksehäire avaldada. Tundub mõtetu vaidlemine nendega kahjuks. Ilmselt on mul kergem oodata kuni see 13 aastat täis saab seal MHR-is kuna alsuse kuupäevaks on märgitud 21.01.2007 seega pole enam palju oodata jäänud. Sest isegi kui maksan ära on ju võlgnevus 3 aastat ikkagi üleval seal.

Reelika 19.07.2016 01:34 (7 aastat tagasi)

Kirjuta Krediidiinfole vaie, et 1) nõue on vaidlustatud 2) Maksehäire lisatud peale nõude aegumist, mis tähendab, et sinu isikuandmed on avaldatud ebaseaduslikult, kuna ei ole küsitud sinult maksehäire avaldamiseks nõusolekut.// Kopeerin siia A vastuse ühe varasema teema alt: A 14.03.2016 15:10 (4 kuud tagasi). "Siin on ju tegemist olukorraga, kus võlgnevuse andmed ei ole olnud enne nõude aegumist avalikud, vaid alles nüüd tahab inkasso need avalikuks teha. Minu meelest on see vastuolus IKS § 6 p 1, p 2, p 3 ja p 5, arvestades, et IKS § 14 lg 1 p 4 kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. Kuna lepingu täitmist inkasso enam nõudeõiguse aegumise tõttu nõuda ei saa (TsÜS § 142 lg 1), siis ei olegi maksehäire avaldamine peale nõude aegumist enam eesmärgipärane ega seaduslik."// Just hiljuti lugesin (allikas:http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=4154), et Krediidiinfol puudub kontroll lisatavate maksehäirete üle ja nemad usaldavad pimesi selles küsimuses võlausaldajaid, kellel on vabavoli nende maksehäiretega toimetada.

Linda 19.07.2016 09:48 (7 aastat tagasi)

Tere jälle! Aitäh kõigile kes on võtnud vaevaks selle teemaga tegeleda! Mulle endale on nüüd natuke segaseks juba läinud see, et kas siis seaduse järgi võib aegunud võlgnevust avalikustada kuni 13 aastat, sest võlgnevus ei aegu pärast kolme aastat kui seda otsustanud pole kohus? Sest kui on nii siis pole ju midagi vaielda Lindorffiga. Neil on ju siis täielik õigus 2007 aasta võlga avalikustada alles nüüd.

A 19.07.2016 10:46 (7 aastat tagasi)

Kui andmed võlgnevuse kohta avaldatakse enne nõude aegumist, siis on kõik seaduslik ja õige ning sellise võlgnevuse avaldamine on lubatud maksimaalselt kuni 13 aastat maksehäire tekkimisest. Kui aga ajal, mil võlausaldajal oli õigus nõude täitmist nõuda ning võlgnevust maksehäireregistris avaldada (ehk siis enne nõude aegumist), kuid võlausaldaja seda ei teinud, siis peale nõude aegumist maksehäire avaldamine on minu meelest vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Nõue aegub vahetult seaduse alusel (TsÜS § 142 lg 1, § 146 lg 1), mitte ei otsusta seda kohus. TsÜS § 143 mõte seisneb selles, et kui võlausaldaja nõuab nõude täitmist kohtus, siis ei või kohus aegumist kohaldada omal algatusel, vaid saab seda teha üksnes võlgniku taotlusel. Lindorffiga tõepoolest ei ole mõtet vaielda, hoopis mõistlikum oleks selles olukorras esitada vaie Krediidiinfole, nagu Reelika pakkus. http://www.krediidiinfo.ee/index.php?m=146

pupu 19.07.2016 12:16 (7 aastat tagasi)

No paraku edastab Krediidiinfo selle vaide Lindorfile ja nemad ise sellega rohkem ei tegele. Nemad väidavad, et nendel puudub igasugune vastutus avaldatud maksehäirete osas. Et nemad ainult on loonud keskkonna kus saab avaldada maksehäireid. Ehk nad lubavad oma serveris teistel vabalt tegutseda ilma mingit vastutust võtmata.

A 19.07.2016 12:47 (7 aastat tagasi)

Nojah, kehtiva korra järgi peab vaide lahendama (14 päeva jooksul vaide saamisest) küll Lindorff ise, kuid negatiivse otsuse puhul saab juba kaaluda edasisi toiminguid - kaebus AKI-le või hagi maakohtule (isikuandmete lubamatu avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega).

positiivne 19.07.2016 16:48 (7 aastat tagasi)

aga see on ju igati positiivne, et igasugused võlgnevused üles riputatakse ja kõigile soovijatele näha on avalikult, sest nii hoiame ju ära paljudele kergeusklikele võimaliku kahju tekkimise. No et näiteks ei laena lihtsameelselt inimestele ke soma võlgasid tasutud ei saa

A 20.07.2016 09:47 (7 aastat tagasi)

Võlgnevuse andmete avaldamiseks peab olema seaduslik alus. Positiivseks saab pidada üksnes selliste võlgnevuste avaldamist, mille täitmist on võlausaldajal õigust nõuda. Kui aga võlausaldaja ei tee 9 aastat mitte midagi selleks, et seda võlga kätte saada ning siis järsku avastab selle ning avalikustab maksehäireregistris, siis sellist avaldamist ei saa küll pidada ei õiguspäraseks ega positiivseks, vaid pigem on sellel ärapanemise ja väljapressimise maik juures.

positiivne 20.07.2016 11:32 (7 aastat tagasi)

Tegelen ka klientidega ja põhimõtteliselt vaatan alati üle, kas isik või firma pole kusagil võlgnikuna üleval. Olen omad vitsad saanud kunagi kui klient jättis tasumata 2700 kroonise arve ja seetõttu mu lapsel tuli loobuda klassiekskursioonist, kuna ekskursiooniks mõeldud raha tuli mul tasuda oma tööandjale kliendi võla katteks. Hiljem siis selgus et see klient oli ka teistele firmadele külmi arveid teinud. Hea et on koht kus saab järele vadata!

Linda 20.07.2016 08:29 (7 aastat tagasi)

Ma olen nõus, et võlgnevused avalikustatakse ning mul oli 2006 aastal palju võlgasid mis olid ka MHR-is üleval, ma maksin kõik oma võlad ära ega vaielnud kunagi ja kõik said ka kustutatud pärast kolme aastat, see on ainus võlgnevus mis mul jäi maksmata ja seda täiesti tahtmatult. Mind lihtsalt kurvastab et nüüd 9 aastat hiljem tehakse selline asi ja kõik arvavad, et ma olen mingi nõme inimene kes tahtlikult ei maksa oma asju ära ja siis veel vaidleb ka.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.