Teemade kronoloogia
kohtuäitur (0)
Mure pärandiga (7)
Asjatundjate arvamust ja abi palun (8)
kohtutäituri poolt arestitud summa (1)
Arestitud arve (1)
Mure pärandiga
Leenu 6.02.2018 15:58 (6 aastat tagasi)
Tere! ehk oskab keegi anda asjalikku nõu, kuidas edasi toimida. Nimelt vene ajal pärandas üks lastetu naine oma majakökatsi naabrimehele, kes teda aitas. Kõik oli toimiv kuni sinnamaani, kui naabrimees suri (2006) - siis ilmnes, et kuna vahepeal oli kodune versioon pärismistoimikust kaduma läinud ja arhiiviversioon tules hävinud, siis maja ei kuulugi naabrimehe pärijatele. Omanikuks peab KOV iseennast, kuna vastupidist tõestada ei saanud. Samas on pooleli ka majaaluse maa kinnistamine ja eraldi kinnistuks ei ole KOV seda maatükki vormistanud. Nüüd aga tegin päringu arhiivi ja üllatus-üllatus - algne testament ja pärimistoimik on täiesti olemas. Tundub ausalt, et KOV tahtis heas kohas olevat krunti kantida kellelelgi "omale" ja tõmmata lihtsatel inimestel nahk üle kõrvade. Kuidas nüüd edasi toimetada, et vastav maatükk koos majaga saaks siiski naabrimehe, kui algse pärija, pärijatele?
Ott 7.02.2018 05:15 (6 aastat tagasi)
KOv ei pruukinud teada asjaolusid kui pärandi saaja ei olnud asju lõpuni ajanud. Palu arhiivist endale kinnitatud koopiad väljastada, nendega saad asju edasi ajada. maa erastada jne
A 7.02.2018 06:30 (6 aastat tagasi)
Ilmselt on siis KOV-le ka pärimisõiguse tunnistus selle maja kohta väljastatud ning KOV tegelebki nüüd majaaluse maatüki kinnistamisega. Kõigi nende pärimiste puhul, kus pärandaja suri enne 01.01.2009, kehtib vastuvõtusüsteem, kus pärija pidi pärandi vastu võtma, esitades selleks kas notarile avalduse või asudes pärandvara valdama, kasutama või käsutama. Seejuures sätestab kuni 01.01.2009 kehtinud PärS, et pärandit ei saa vastu võtta, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat.
Leenu 7.02.2018 06:43 (6 aastat tagasi)
Täpsustan ka - algse omaniku surma järgselt (1970.a-tel) asuski naabrimees majavaldust kasutama ja käsutama teades, et see on tema oma (sh on maksnud maamaksu jms). Naabrimehe surma järgselt (2006) asus valdust käsutama naabrimehe pärija, kuid siis ilmneski, et puudu on dokumendid algse pärimise kohta, mis tõendaks sisuliselt, et naabrimees üldse oli maja valdaja (kuigi tasus selle eest vastavalt makseteatistele maamaksu jms) ning seetõttu jäi maja naabrimehe pärijale edasi vormistamata vaid vahele astus KOV. Naabrimehe pärija tegi samuti avaldusi notari kaudu arhiividesse algse pärimistoimiku ja testamendi leidmiseks, aga tulutult (selle kohta on ka notari vastus, et sellist toimikut ei ole arhiivis) - nüüd siis tuli antud toimik siiski arhiivist välja. Naabrimehe pärijal lubati valdust kasutada, kuid et ka tema suri nüüd, siis ongi küsimus, kuidas maja siiski õigusjärgsetele omanikele vormistada. KOV dokumentidest näen, et antud maja kohta on 2016.a I pooles tehtud asendiplaan - edasine asjaajamine on soiku jäänud.
A 7.02.2018 07:14 (6 aastat tagasi)
Enne 01.01.1997 surnud isikute vara pärimiseks tuleb kohaldada ENSV tsiviilkoodeksi. 01.01.2009 vastuvõetud pärimisseaduse rakendussätted (§ 168) nägi ette, et kui pärand on avanenud enne 1997. aasta 1. jaanuari ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 18 sätteid. Viimane aga ütles, et kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. PärS § 124 lg 2 järgi seadusjärgse pärimise korral loetakse, et pärandi vastuvõtmise nõuete täitmisest olenemata on kohalik omavalitsusüksus või riik pärandi vastu võtnud. Seega kuna teised pärijad (naabrimehe pärijad) ei suutnud pärimismenetluses oma pärimisõigust tõendada, saigi seadusjärgseks pärijaks KOV. Pärimisõigusest tulenevat nõuet oleks nüüd võimalik maksma panna üksnes kohtu kaudu hagimenetluses, kuid nõue võib olla ilmselt aegunud. TsÜS § 155 lg 1 järgi on aegumistähtaeg pärimisõigusest tuleneva nõude maksmapanekuks 30 aastat ning kui seda arvestada algse omaniku surmast, siis on see juba pikemat aega möödunud.
Leenu 7.02.2018 07:19 (6 aastat tagasi)
Aitäh, A.! Täpsustan siiski veel - maksuteatised, mille järgi naabrimees tasus nt maamaksu antud hoone eest, esitatase ju reaalse omandiõiguse eest (praegusel juhul siis 01.01 seisuga peaks olema?). Kas ja kuidas seda annab seostada antud kaasuse puhul esimese pärimisega?
A 7.02.2018 08:10 (6 aastat tagasi)
Maamaksu ei maksta hoonete eest, vaid maa eest, kusjuures maamaksu tasumise kohustus on ka maa kasutajal ja see ei tõenda omandiõigust. Samuti kui pärimisõigusest tulenev nõue on aegunud, siis ei aita siin midagi.
Leenu 7.02.2018 08:13 (6 aastat tagasi)
Siira, aitäh A., pilt on nüüd hoopis selgem. Proovin veel infot koguda selle esimese pärimise kohta - saan aru, et selles on kogu asja lahendamise võti hetkel ehk siis kas või milliseid toiminguid naabrimees maja algse omaniku surma järel tegi. Ehk annab siiski veel midagi välja kaevata, mis kaasust siiski toetaks. Aga aitäh veelkord kaasa mõtlemast ja aitamast!