Teemade kronoloogiakohtutäitur (21) tulumaks kinnisvara müügilt (4) testament (4) kulutused lapsele (11) käendaja (5) Miinusarve (6) |
testamentKatrin 5.06.2009 12:14 (16 aastat tagasi) Minule on teinud minu ex mees testamendi 2oo2. aastal.Testament on tehtud koos Notari juures.Testamendis loeb, et olen köige tema maapealse vara ainupärija alates tema surmapäevast.Ise ta on pikemat aega kriitilises olukorras,arst on ennustanud viimaseid päevi.Kes teda matab?On tal ka öde,lapsed väljamaal,samuti ka mina ise 22 aastat.Palun öelge,kuidas toimida ja mida teha?Suur tänu ette.Austusega,Katrin n 5.06.2009 13:50 (16 aastat tagasi) kui ta on su eksmees, siis testament peale lahutust enam ei kehti (uus seadus)ja seadusjärgsed pärijad on lapsed. Küll nemad siis ka matavad ja korraldavad. Kui te olite testamendi tegemise ajal juba lahutatud, siis ehk kehtib. katrin 5.06.2009 15:04 (16 aastat tagasi) Olime testamendi tegemise ajal juba ammu lahutatud ja testament on tehtud vaid minule.On siis uus seadus,notar küll seda mulle pole öelnud. . 5.06.2009 15:14 (16 aastat tagasi) Uus seadus (jõustus selle aasta algusest, seega kui enne seda notari juures käisite, ei saanudki ju notar teile sellest suurt midagi rääkida, kui ta just hiromant ei olnud) ütleb, et abielu ajal abikaasale tehtud testament kaotab kehtivuse kui abielu lahutatakse. Kui ütled, et testament tehti pärast teie lahutamist, siis järelikult ka see muutunud seadusesäte ei oma antud juhul tähtsust. Testamendi järgi oled sina oma eksabikaasa pärija. Kui sinu eksabikaasa sureb, siis pead ka otsustama - kas tahad pärida või mitte. Seda otsust ei saa keegi sinu eest teha. Kui sa pärida ei taha, pead sa hiljemalt 3 kuu jooksul eks abikaasa surmast minema notari juurde ning esitama avalduse pärandist loobumise kohta. Kui sa seda ei tee, oledki eksabikaasa pärija. Kes matab surnu? No üldjuhul ikka tema lähedased - pereliikmed, lähemad või kaugemad sugulased, sõbrad-tuttavad, töökaaslased - kellele iganes ta natukenegi korda läks. Kui pärast surma tõesti ükski inimene teda matta ei taha, siis matab ta maha kohalik omavalitsus kui omasteta surnu. Tulenevalt pärimiseadusest on pärijate üheks kohustuseks kanda pärandaja matusekulud. Seega on matuste korraldajal hiljem õigus pärijate selgumisel neilt tehtud kulud sisse nõuda. Seega kui lased KOV'il ta maha matta, kuid hiljem siiski tema vara lähed pärima, pead ka arvestama, et KOV nõuab sinult sisse matusekulud. Seda sa muideks tead, et on olemas ka riiklik matusetoetus (3000 krooni) ning lisaks maksavad enamik kohalike omavalitsusi ka oma haldusala lahkunud kodanike matmiseks omalt poolt täiendava toetuse? Seega ei tohiks oma lähedase inimese matmine raha puuduse taha jääda. Riukalik Jurist 6.06.2009 22:54 (16 aastat tagasi) Esitaks mina küll ei tea ühtegi juhtumit kus KOV oleks pärijalt matusekulud kohtus kätte saanud. Kui teie teate, andke link lahendile. Ja teiseks ei tea ma ka ühtegi juhtu kus surnu oleks jäänud matmata. Küll omavalitsus ta auku ajab. Oma pärandi võid ju ka natuke hiljem välja võtta. Ja kui tõesti KOV-i poolt tuleb mingi nõue, siis ütle lihtsalt, et kui tahavad midagi saada, andku kohtusse! 99,9% tõenäosusega nad seda iial ei tee. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |