Teemade kronoloogiamiinimumpalk (2) Inkasso tüütab (9) Müük ettevõttele ja eraisikule (5) Palun nõu kinkelepinguga. (16) |
Palun nõu kinkelepinguga.Maire 11.10.2009 11:08 (15 aastat tagasi) Ema isa abiellusid ja ostsid endale maja. Kusagil 1993 või 94 kinkis isa pojale selle maja. Isa suri 1995. Peale seda on poeg oma ema vastu, kes elab seal majas väga vastik olnud.Nüüd aastaid hiljem on lõpuks emal sellest kõigest kõrini ja hakkas rääkima,et kui isa pojaga notaril käis ei võetud teda kaasa ja tema allkirja pole kusagil paberites (kontrollitud fakt).Kas on mingi võimalus kinkelepingu tühistamiseks,sest maja on ju abieluajal soetatud vara ja isal ei olnud õigust üksi otsustada mida ta selle majaga teeb või on õigus saada maja eest kompensatsiooni või on veel midagi? jp 11.10.2009 11:45 (15 aastat tagasi) sel ajal olid teised seadused ja maja oli tõenäoliselt siis kirjas kui ainult isa omandus - nii ta saigi üksi vormistada selle tehingu. kui kinkelepingus pole kirjas, et emal seal mingid õigused on üldse siis korjaku oma kola kokku ja kadugu minema - midagi ei loe, et poeg Maire 11.10.2009 12:05 (15 aastat tagasi) Ongi nii,et pole midagi teha? ann 11.10.2009 12:08 (15 aastat tagasi) on jh, juhul kui nt ema pole töövõimetu ja sügava puudega siis peaks lapsed teda hooldama.. meil naabermajas sama jama, mees kirjutas maja tütre nimele ja naine 80a kügeleb saunas.. Maire 11.10.2009 12:57 (15 aastat tagasi) kahjuks ei ole puudega. On 76 aastane kõbus memm. Tegi seal majas oma pensionirahadega ilusa remondigi. Eks,siis peame(lapselapsed)teda edasi kaitsma. Ta ei taha sealt ära ka minna,ütleb,et tema kodu ju. kala 11.10.2009 14:48 (15 aastat tagasi) Siiski soovitaks pöörduda antud küsimusega notarisse. Asi selles, et ühisvara mõiste oli ka siis juba olemas. Vahepealsel ajal ei jõudnud notarid infole jälile (esitati nt teadlikult valeandmeid jne), seega tasub kontrollida 1. kas maja on tõesti soetatud abielu ajal, 2. kas ta oli sel ajal vallas, või kinnisasi kui kinkimine toimus. 3. uurida mõne pädevama juuraharidusega inimese käest, millised seadused sel ajal kehtisid. Ise tean seda, et isegi minu isa surmajärgselt uuriti kas korter mille pärisin võiks mingil moel kuuluda tema esimesele naisele kellega juba 1970... lahutatud. Nii et uurida tasub. aet 11.10.2009 16:15 (15 aastat tagasi) kui kinkimine toimus 1993 või 94 siis ju tegemist ka sellega, et poeg saadud maja aluse ja ümbruse maa erastas ja sellisel juhul ei ole mitte kelleglmidagi kobiseda. tõsiasi on aga see, et lapsed on esmajärjekorras, kes peavad oma vanemaid toetama. lapselapsed on alles teises järjekorras. kas peres oli ka rohkem lapsi ehk, et siis nüüd poeg tahab muist lahti saada kuna 2 naist ei mahu ühte majja - pojal ju vast noorik ka ja peamiselt see noorik selle kõige taga tavaliselt ongi. nad neks meelsasti et mutt sealt kaoks mõne teise lapse juurde - põhjendus neil ju ka hea, et näe seni elas minu majas nüüd elagu sinuga heili 11.10.2009 16:31 (15 aastat tagasi) kui isa suri, kas ema ei pärinud isa surma järel midagi? Ei saa kuidagi nõustuda, et abielu ajal ostetud maja oleks ainult isa omanduses olnud?! Tuleb notari poole pöörduda ja selgeks teha, kas kinkeleping on õiguslikult vormistatud. Isa võis ju oma osa ära kinkida, aga ühisvara, antud juhul maja ei saanud kuidagi ilma ema teadmata kinkida. Siin on mingi imelik asi toimunud, kui nii on. Mida ema sellest loost arvab? Äkki siiski mõlemad vanemad tegid kinkelepingu? no 11.10.2009 16:53 (15 aastat tagasi) aasta oli ju 1993 või 84! siis oli vara selle oma, kelle nimel... kala 11.10.2009 18:05 (15 aastat tagasi) Palju ma tean on võimalik kohtusse anda isegi kui on erastatud poja poolt ja lasta kanne kinnistusraamatus muuta _ seda muidugi juhul, kui leiab tõendamist et isa on kinkinud vara ebaseaduslikult. no 11.10.2009 18:12 (15 aastat tagasi) mis ajal ema ja isa abiellusid ja mis aastatel maja ostsid.. siis olid ju teised seadused, majaraamatus oli ka kirjas et üks on omanik ja teine abikaasa Maire 12.10.2009 13:50 (15 aastat tagasi) Ema-isa abiellusid kusagil viiekümnendatel. Hiljem ostsid selle maja.Ema ei ole sinna lepingule alla kirjutanud.Käisime arhiivis asja uurimas ja ega seal ei tahetud seda lepingut näidata,aga siis tuli töötaja meile vastu ja ainult vanaema sai seda lugeda. Seal ei olnud isegi seda lõiku sees,et vanaema võib oma majas elulõpuni elada. Ja teil on sellekohapealt õigus et kõige selle jama põhjuseks on ukrainlasest minia.Noh teisi miniaid on ka olnud aga see on see kõige hullem. Aitähh teile! Maire 12.10.2009 13:52 (15 aastat tagasi) Ahjaa, ema ei pärinud peale abikaasa surma mitte midagi. jp 12.10.2009 14:47 (15 aastat tagasi) nuvat, siis polegi muud, et kui juhtumisi seal maja juurs mingine kõrvalhoone või saun on siis ema võiks paluda pojalt luba seal endale eluruum sisse seada. parem olla omaette kui sellise miniaga koos elsda. igal rahvusel omad kombed ja sele kohaselt mees ja naine on üks ning mees peab oma naist hoidma ja kaitsma ja ka mehe ema peab minid kummardama ja austama - selline on nende tava ka ema 14.10.2009 14:55 (15 aastat tagasi) jp, missa sogad! ja se poeg on siis naise lükata-tõmmata või? endal mõistust ei ole? Ärge ikka kõiges ka miniaid süügistage, nii nagu ka mehe armukesi :) A muidu teema heaks näiteks, et ei maksa oma eluajal oma eluaset ära kinkida, võid kuuse alla sattuda. ann 14.10.2009 21:49 (15 aastat tagasi) eelmisele, jah aga kui eluase on teise abikaasa lahusvara siis ta võib ju seda kinkida kui tahab, abikaasal aga pole mingit sõnaõigust sel juhul kuna pole ju tema vara. jp 14.10.2009 21:52 (15 aastat tagasi) mul lihtsalt oli ukrainlannast tuttav proua, kel kolm poega ja ta juba varakult kogus miniatele kinke, tema rääkis neid selle rahva tavasid ja kombeid. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |