aegumine

Selle lapse ema. 22.12.2009 12:52 (15 aastat tagasi)

14 a laps sai juhilubadeta sõitmise eest liiklustrahvi. See juhtus, kui ta viibis oma bioloogilise isa juures ( alaliselt laps seal ei ela ega ole sinna ka rahvastikuregistrijärgselt sisse kirjutatud). Järelikult siis protokolliti sealse aadressi andmed, igatahes tegelikule aadressile midagi (mingit teadet trhvi olemasolu kohta, kohtutäituri teadet) tulnud ei ole. Praegu on asi kohtutäituri käes ja lapse isiklik pangaarve arestitud. Kas siin saab kohaldada aegumist. Kui saab siis sellega vist suht kiire, sest kuuldavasti järgmisest aastast enam mingeid aegumisi ei kohaldata.

sirje 22.12.2009 13:22 (15 aastat tagasi)

Millal see liiklustrahv (väärteootsus) on koostatud? Kui viimase 18 kuu jooksul, siis ei ole tegemist aegunud väärteoasjaga.

Sellelapse ema. 22.12.2009 13:42 (15 aastat tagasi)

ca 2 aastat tagasi. Täpselt ei tea, ei ole ühtki dokumenti näinud. Vist oli 2008.a. suvel

Marek 22.12.2009 13:51 (15 aastat tagasi)

aegunud

Selle lapse ema. 22.12.2009 14:01 (15 aastat tagasi)

Aga mida ma tegema nüüd pean, et see ka ametlikult aegunuks tunnistataks? Kuhu esmalt pöörduma? Mingeid dokumente mul ei ole? On ette näidata lapse arestitud pangaarve.

JOXX 22.12.2009 14:18 (15 aastat tagasi)

Kohtusse tuleb esitada avalduse aegumise kohaldamiseks. Avalduses (kirjutatakse vabas vormis) tood ka välja, millise kohtutäituri menetluses see on.

Marek 22.12.2009 14:24 (15 aastat tagasi)

vaata,et kohtutäiturile ei kirjuta ja ei tunnista oma võlga.

. 22.12.2009 14:35 (15 aastat tagasi)

Aegumine aegumiseks, kuid kas puht kasvatuslikust aspektist poleks õige, et laps oma teo eest ka vastutama peaks? Olekski ju paras, et oma trahvi nüüd oma taskurahast tasuma peab. 14 a on ju piisavalt suur, et saada aru, mis on õige-vale, hea-halb. See aga rallis lubadeta ringi, mis on väga ohtlik ning seetõttu ka igati taunitav tegu. Lisaks siis valetas politseile oma elukoha kohta. Praegu aga võitleb emme nagu emalõvi, et tema tupsu-nunnuke mitte trahvi maksma ei peaks. Mis signaali see su lapsele saadab - et ta on jumal, kes võib teha, mida vaid heaks arvab? Küll emme pärast tagajärjed likvideerib... Nii need Segeri sugused kasvavadki

usklik 22.12.2009 14:47 (15 aastat tagasi)

keri [tsenseeritud] ja tauni kodus omaette edasi. inimesed hoiavad kokku praegu kõige pealt. sinu 14 aastane lapse on jah iseseisev ja maksb trahvi endanimelisest fondist. enamikel läheb see vanemate taskust ja kogu pere sõõgirahast.

Selle lapse ema. 22.12.2009 15:32 (15 aastat tagasi)

kuidas ma siis avalduses kirjutan? kas et: Palun kohaldada aegumist XXX isiku suhtes XXX väärteos.? Aga kuidas saada teada väärteo nr. ? Kas mingeid asjaolusid ei peaks avaldusse kirjutama? Usklikule tänud. Loomulikult ei ole 14 aastasel sellist taskuraha ja see tuleks maksta vanematel. Olen kasvõi selletõttugi juba seda tegema sunnitud, et saaks vajadusel lapsele bussiraha pangaarvele kanda. Praegu seda teha ei saa, kuna arve on arestitud.

täpsustus 22.12.2009 15:36 (15 aastat tagasi)

Täitemeentluse kulude sissenõudmise osas ei ole kohaldatavad väärteoasjas otsuse täitmise aegumise tähtajad,mis on sätestatud KarS§82 lg.1 p-s 3. Täitemenetluse seadustiku §2 p16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. TsÜS §157 lg.1 ja 2 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat.

Selle lapse ema. 22.12.2009 15:39 (15 aastat tagasi)

Kuidas see siis minu puhul on?

Marek 22.12.2009 16:04 (15 aastat tagasi)

Äkki saad siit abi ja ära venita sellega kiirelt kohtusse avaldust tegema,eks seal sind juhendatakse,kui sa viitsiksid juura.ee otsida sarnaseid asju oleksid sa omale ammu vastuse saanud. Artiklid / Õigusloome - praktika ja uudised Kuupäev: Okt 30, 2009 - 06:47 PM Seadusemuudatus sunnib kohtutäiturit ise väärteotrahvi aegumisest teatama. Väärteotrahvide menetlemiseks on seaduses ette nähtud kindel tähtaeg – 18 kuud –, kuid inimesed jätavad teadmatuse tõttu ise avalduse tegemata ja kohtutäiturid jätkavad tihtilugu juba aegunud trahvide nõudmist. Senine kord on aga muutumas. „Täiturid võivad rahumeeli menetleda väärteoasju, mis on pärit aastast 2001 või varasemastki,” tõi kohtutäitur Katrin Vellet näite. „Miks peaks ära kasutama võlgnike teadmatust ja olema seeläbi ebaaus?” Vellet töötab küll kohtutäiturina, kuid ikkagi pöördus ta asjas selguse saamiseks õiguskantsleri poole, sest soovib võlgnike huvide kaitseks seadusemuudatust, mis seaks aegumisavalduse tegemise kohtutäiturite õlule. Seni peavad võlgnikud ise tegema kohtule avalduse väärteotrahvi aegumise kohta. Õiguskantsler sai Velleti pöördumise nädala algul ja selle menetlema hakkamist pole veel otsustatud. Otsustab kohus Kohtutäitur Mati Kadaku sõnul on täituril ka praegu võimalik taotleda kohtust väärteotrahvi aegunuks tunnistamist, kuid sellist kohustust pole. „Aegumist saab otsustada ainult kohus ja mina ei saa öelda, mis on aegunud ja mis mitte,” selgitas Kadak. „Mina leian enamasti, et väärteotrahvid pole aegunud, ja seepärast ma neid ei tee, kuid kui ini­mene otsustab kohtusse pöördu­da aegumisavaldusega ja ko­hus nii ka otsustab, siis trahv aegub.” Väärteomenetlust pole siiski võimalik vältida lihtsalt menetluse eest hoidudes. „Aegumiseks on teatud tingimusi, kuid minu seisukohalt hoiavad inimesed ikkagi kõrvale – pole mingi kunst hoida maas oma tulusid, kanda palk oma naisele või töötada mustalt,” sõnas Kadak. Vellet oponeerib Kadakule ja leiab, et kohtud pole üldjuhul kõrvalehoidmise pärast maksetähtaega pikendanud. Samas ei tea inimesed pahatihti isegi, et nad saaksid ja võiksid vana trahvi kaotamiseks kohtu poole pöörduda. Justiitsministeeriumi avalike suhete spetsialisti Diana Kõmmuse sõnul on ministeerium tüliküsimust juba lahendama asunud. „Ministeerium esitas aegumise regulatsiooni täpsustamiseks muudatusettepanekud riigikogu menetluses olevasse kohtutäituri seaduse eelnõusse,” selgitas Kõmmus. „Muu hulgas lihtsustab see aegumise kohaldamist, see tähendab, et ei pea enam pöörduma kohtusse, vaid kohtutäitur on kohustatud ise aegunud nõuetes täitemenetluse ära lõpetama.” Võlgnik on enamasti teadmatuses •• Mustamäe linnaosa võlanõustaja Katri Heinjärve sõnul pole paljudel võlgnikel õrna aimugi, et väärteoasjad aeguvad 18 kuud pärast otsuse tegemist. •• „Selliseid isikuid on võlanõustaja vastuvõtule pöördunute seas palju, samas on nii mõnedki neist suhelnud kohtutäituritega päris intensiivselt,” sõnas Heinjärv. „Seega võib eeldada, et enamik kohtutäitureid ei teavita võlgnikke aegumistähtaegade suhtes.” •• Heinjärve klientide seas on ka inimesi, kelle ainuke sissetulek on töötutoetus, mida on mitmeid kuid võlgade katteks arestitud, kuid kes ei tea, et nad oleksid võinud kiirelt tegutseda ja kirjutada kohtusse avaldus trahvi aegunuks tunnistamiseks. •• „Lisaks on ka juhtumeid, kus kohus tunnistab nõude aegunuks, kuid kohtutäitur oma tasust ei loobu ning arestib inimese sissetulekust ikkagi kohtutäituri tasu,” lausus Heinjärv, kelle hinnangul peaks kohtutäitur juba eetilises plaanis inimesi nende õigustest teavitama.

Vin 22.12.2009 16:15 (15 aastat tagasi)

To täpsustus, tähendab siis et see mõiste- täitementluse lõpetamine- pole olemaski.

Riukalik Jurist 22.12.2009 17:05 (15 aastat tagasi)

Olge nüüd ikka, saab ka kohtutäituri tasust lahti teatud tingimuste täitmisel. Nimelt on meie kohtutäituritel täitemenetluse alustamisest tihti pehmelt öeldes ebatraditsiooniline arusaam, mis ei oma mingit seost kehtiva õigusega. Lugege TMS-i ja siis mõelge, kas täitur on üldse nõuetekohaselt täitemenetluse algatanud või mitte. Sealt saab aga juba riukalik inimene ise edasi mõelda ja mitte mingit täituri tasu maksta. riukalikjurist@yahoo.com

Selle lapse ema. 23.12.2009 08:43 (15 aastat tagasi)

Kas ma saan õieti aru, et ka järgmisest aasatst peale seaduse muudatust saan taotleda aegumise kohaldamist?

Selle lapse ema. 23.12.2009 08:49 (15 aastat tagasi)

Kuna laps on ikka veel alaealine ehk 16 aastane, siis kas avalduse kohtule peab tegema lapsevanem?

Marek 23.12.2009 09:21 (15 aastat tagasi)

Kui seadus vastu võetakse mingisugunegi,siis ei tohiks ta Põhiseadusega vastuollu minna ja see tähendab,et ta ei tohu tagasiulatuvalt kehtida.Aga mine tea tehakse ju praegu igasugu asju.

Selle lapse ema. 23.12.2009 11:10 (15 aastat tagasi)

aga kes siis ikkagi avalduse kohtule tegema peab, kas laps ise või lapsevanem? Ja millisele kohtule see teha tuleb. Kohtutäitur asub Tartus aga me endi elukoht on Põhja-Eestis.

Marek 24.12.2009 09:41 (15 aastat tagasi)

Eestkostja kui on alaealine

Marek 24.12.2009 09:45 (15 aastat tagasi)

16 aastane on piiratud teovõimega,aga trahv tehti kui ta oli palju noorem.Sinu pojal puudub sissetulek,siis ju maksab ikka lapsevanem.Minge koos ja dokumendid kaasa.Soovin edu ja poisile joonlauaga vastu näppe.

Marek 24.12.2009 10:05 (15 aastat tagasi)

Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest, samuti õigusvastastest tegudest. Näiteks ostu-müügi-, kinke- või muudest tehingutest, samuti inimese sünni ja surmaga seotud asjaoludest. Õigus- ja teovõime Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Näiteks võib teha testamendi veel sündimata lapse kasuks. Kui laps sünnib elusana, siis saab ta selle testamendi järgi pärida. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18aastaseks saanud isikul, piiratud teovõime alla 18aastasel. Piiratud teovõimega on ka need isikud, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus võib vähemalt 15aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada. Vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule võib haldusvastutusele võtta isiku, kes enne haldusõiguserikkumist on saanud 15 aastaseks (haldusõiguserikkumiste seadustik, paragrahv 10). 15 –18 aastase alaealise poolt toimepandud haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, halduskohtunik või kohus võib menetluse lõpetada ja materjalid üle anda sotsiaaltöötajale, kui haldusõiguserikkuja isikut arvestades on otstarbekas kohaldada kasvatuslikke abinõusid, (vt ptk 8.2).

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.