Teemade kronoloogiaisaöiguste äravõtmine lapse isalt (13) kui endine omanik ei taha autot üle anda (3) Era Liisingu Inkassoga jama (17) pärandist loobumine (9) lepingu lõpetamine enne tähtaega (6) |
pärandist loobumineMariann 29.12.2009 15:56 (15 aastat tagasi) Inimene suri 2009.a. alguses. Nüüd detsembris saime kirja pärijatele, kus palutakse tema laen tagasi maksta(2500.-). Lugesin nüüd, et 2009 aasta jaanuarist kehtib uus seadus, millest me kahjuks teadlikud polnud. Kuna tal ei olnud ka mingit vara, siis ei pidanud me vajalikuks pärandit vastu võtta ja kahjuks me ka ei teadnud, et loobuda tuleb (polnud võlgadest teadlikud). Nüüd oleme keerulises seisus ega tea,mida teha. Kuidas on see võimalik, et võlad automaatselt pärijatele nii üle lähevad, et inimene, kes siis nagu pärija on, ei ole teadlik, et ta on nüüd midagi päranduseks saanud? Kas on veel olemas võimalus loobumiseks ja mis päästaks meid selle eest kui äkki ilmneb veel mõni võlg? Tänud ette. . 29.12.2009 16:06 (15 aastat tagasi) 2009. aastal jõustus uus pärimisseaduse, millega asendati senini pärandi vastuvõtmise süsteem loobumissüsteemiga. Peamine muudatus ongi see, et kui varem tuli pärimiseks pärand vastu võtta, siis uue seaduse järgi läheb pärand automaatselt üle pärijatele. Kui pärijad pärida ei soovi, on neil 3 kuu jooksul pärandaja surmast või pärandaja surmast teada saamisest õigus pöörduda notari vabalt valitud notari poole ning esitada avaldus pärandist loobumiseks. Enne vastava otsuse tegemist on neil võimalik välja selgitada pärandvara koosseis. Kui nad seda õigust ei kasuta, ongi nad pärijad ja vastutavad seljuures ka pärandaja võlgade eest. Ja nagu ikka - seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Seega küsimus on see, millal saite teada pärandaja surmast? Kui surma ajal, so, 2009. aasta alguses on 3-kuuline tähtaeg läbi ning pole enam midagi teha. mariann 29.12.2009 16:17 (15 aastat tagasi) aga selline asi.... 123. Pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kehtetuks tunnistamine (1) Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel. (2) Pärija võib taotleda eksimuse tõttu pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on võtnud pärandi vastu või loobunud sellest eksimuse tõttu selles, kas ta pärib seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi. (3) Kui kohus on tunnistanud pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise kehtetuks, loetakse, et pärija on saanud oma pärimisõigusest teada kohtuotsuse jõustumise päeval. . 29.12.2009 16:38 (15 aastat tagasi) jah, aga loe nüüd ka viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid - kes sind eksitas, pettis, sundis ähvarduste ja vägivallaga pärandist mitte loobuma või kasutas ära sinu suhtes olnud raskeid asjaolusid ja takistas sul seetõttu pärandist loobuda? mariann 29.12.2009 16:55 (15 aastat tagasi) Meid eksitas see inimene ise varjates meie eest oma võlgasid. kas see pole piisav põhjus? Aga kui see pärand ei ole vormistatud? Lugesin, et kui pärand läheb üle pärijale automaatselt, siis on pärimisõiguse tõendamiseks vaja pärimistunnistust. Mina aga ei taha tõendada, et ma pärija olen. Kus see tunnistus siis on, mis tõestab, et ma just pärija olen? Veel olen lugenud, et kui pärandvarast ei piisa pärandaja võlgade tasumiseks ega ole tehtud pärandi inventuuri, siis on pärija kohustunud oma varast kõik kinni maksma. Mis tähendab, et \\\\\\\"ega ole tehtud pärandi inventuuri\\\\\\\" Kas selle inventuuri tegemisega suudaks midagi päästa? . 29.12.2009 16:56 (15 aastat tagasi) Lisan veel juurde, et isegi kui mõni eelpool toodud alustest tõesti esines, läheb kohtus käik (advokaadi tasud, riigilõiv, rääkimata oma aja- ja närvikulust) tunduvalt kallimaks maksma, kui see 2500 kroonine võlg mariann 29.12.2009 17:05 (15 aastat tagasi) Ma ju ei tea, äkki on veel mõni suurem võlg seal? . 29.12.2009 17:05 (15 aastat tagasi) Sellise jutu peale, et eksitus seisenes selles, et sinu pärandaja oma elu ajal oma sugulastele ja seega potensiaalsetele pärijatele oma võlakohustustest ei rääkinudk, saab kohtunik vaid naerda. (Õigusteaduses on selline loogiga umbes sama kui keegi väidab meditsiinis, et HIV viirusesse võib nakatuda nakatunuga telefoni teel rääkimise tagajärjel). Pärandi inventuuri ongi võimalik enne pärandi loobumise üle otsustamist nõuda - viitasin sellele ka eespool (neil on võimalik enne otsustamist välja selgitada pärandvara koosseis). Kuna nüüdseks on pärandist loobumise tähtaeg läbi, ei annaks ju ka see inventuur enam võlgade maksmisest vabastust. Saaksite vaid tagantjärgi selguse, mis siis pärandvara on. Pärimistunnistust on vaja, et pärandvara käsutada - pank ei anna enne raha kätte, kinnistusraamatus ei tehta enne muudatuskandeid omaniku osas. Sellega, et nüüd jonnite ja väidate, et aga kust te teate, et me pärijad oleme, võidate lihtsalt veidi aega. Kui nii teete ja vabatahtlikult võlga ei tasu, peavad võlausaldajad lihtsalt kohtusse pöörduma. Seljuures on teil siis väike lootus, et ehk nad loobuvad sellest. Neil on aga eelis, kuna nende puhul on tegemist nö kahepoolse vaidlusega, on neil õigus nõuda, et kohtus käimisega tekkinud kulud nõutakse kaotajalt lisaks võlale välja. SS Leegion 29.12.2009 18:33 (15 aastat tagasi) Mina uuriks hoopis seda, kas sellel võlanõudjal on üldse seaduslik alus nõuda seda võlga tagasi? Milliste dokumentidega ta seda tõendab? On olnud juhuseid, kus võlausaldaja on saanud oma võla tagasi näiteks sularahas, aga peale endise võlgniku surma, on asunud sama võlga pärijatelt tagasi nõudma. Seega võite vaidlustada võla iseenesest. Mis aga pärimisse puutub, siis on tõesti asi nii, nagu eelpool kirjeldatud - olete kaotanud juba ette. ._. 9.01.2010 21:14 (15 aastat tagasi) Pärimisseadus § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Pärandaja surmast teada saamine ei = pärimisõigusest teadasaamisega. Pärandist loobumise korral tekib probleem selles, kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist - ehk alaneja lapsed või teised seaduse järgi pärijad. Pärimisseaduse § 130 järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Võlgade korral on võimalus nõuda pärandvara inventuuri. Pärimisseaduse § 137 lg 2 kohaselt võib pärija notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega kui siiani pole notari juures käidud pärimisasja ajamas on võimalik seda veel teha ja sealt nõu küsida, mis kuidas käib. Inventuurinõude esitamine eeldab ka pärimismenetluse lagatamist. Kui vara ei jagu võlgade katteks läheb asi edasi pärandvara pankroti jms juurde. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |