pärand

tont 25.02.2010 22:05 (15 aastat tagasi)

Selline küsimus. Kui õdede-vendade suhted pole kõige soojemad ja üks nendest väidab moka otsast, et surnud isa jättis oma maja tema lapsele ja teada on et ta seda ka väga ihaldab, siis kuidas teised lapsed peaks seda teada saama- kas üldse tehti mingi pärandus või jäi lihtsalt ripakile ja tahetakse kuidagi peenelt teistele lastele ära teha nagu tehti juba varem vanaema metsade ja maadega?

.-. 25.02.2010 22:55 (15 aastat tagasi)

Kui testamenti isa teinud ei ole siis on seaduse järgi pärijad kõik lapsed. Pärimisasja menetlemine käib notari juures. Notar peaks saatma kõigile seaduse järgi pärima õigustatud isikutele kirja, milles teavitab, mis teha tuleb. Kui ei tea, kas notari juures on asju aetud võib uurida ametlikke teadaandeid: http://www.ametlikudteadaanded.ee/ notar peab pärimisasja menetlemise teate üles panema sinna. Pärimistoimikuga on õigus tutvuda notari juures. Kuna tegemist kinnisvaraga siis pärimismenetlus peaks notari juures menetluses olema, kuna vara ümberregistreerimine käib notari kaudu. Kui on tehtud testament on seaduse järgi pärima õigustatud isikul õigus seda testamenti vaidlsutada, mis käib läbi kohtu.

kk 26.02.2010 12:47 (15 aastat tagasi)

Pärimisregistrist (Tallinn, Pärnu mnt 142, Tondi ärikeskus, 3.korrus) saab originaal surmatunnistuse alusel teada, kas surnud isik on teinud notariaalse testamendi või mitte. Sealt küll ei saa teada testamendi sisu.

tont 27.02.2010 21:55 (15 aastat tagasi)

Aga kuhu võib välja jõuda kui hakata praegu ajama asja, et kuidas sattusid ca 20 aastat tagasi surnud emast maha jäänud metsad ja maad nelja lapse asemel ühe lapse kätte? Testamenti polnud - see kindel. Mingil määral oli mängus nüüd surnud isa käsi, kes ühe lapse sõnul vist võltsis ühe lapse allkirja, et see loobus oma osast ja teised leppisid ise loobumisega ühe kasuks. See laps kelle allkirja vist võltsiti kuulis sellest et suured metsad ja maad on ühe lapse käes üsna hiljuti. Kuhu poole joosta? Või on lootusetult hilja?

.-. 1.03.2010 23:38 (15 aastat tagasi)

Kui pärimisasi on ametlikult ära tehtud. Kinnistu (maad ja metsad) ühe lapse nimel siis 20 aastat vana asja vaidlustama hakata suhteliselt keeruline. Pärimisseadus on ka muutunud. 20 aastat tagasi kehtinud seaduses võisid praegusest seadusest erineda menetluse reeglid. Enne 2009.a. kehtima hakanud seadust kehtis vastuvõtmise süsteem. Need kes ilmusid notari juurde ja tegid avalduse pärandi vastuvõtmiseks need said ka selle kohta tunnistuse. Võimalik oli ka avaldus pärimisasjas mitte osalemise kohta, ehk ei loobutud vaid anti nõusolek, et keegi teine pärib. Selle sisuline avaldus peaks olnud olema notariaalne vms tüüpi, mitte tavaline lihtkirjalik kodus valmis kirjutatud. See, mis 20 aastat tagasi kehtinud on, seda peab siis ise uurima.. Üks asi on tutvuda toimikuga, kuidas asju oli aetud. Teine variant on kohtu kaudu asju ajada.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.