isaduse tuvastamise nõue aastaid hiljem

oli samamoodi 20.04.2010 14:12 (15 aastat tagasi)

Mehed hakkavad ikka DNA-d nõudma, kui elatist taotleda. Aastaid pole juttugi sellest, aga kui naine hagi sisse viib, nii kohe pole enam isa. Mul oli sama lugu. Kohus ei teinud väljagi ta kahtlustest. Mingi seadus, et 1 a. jooksul peale seda, kui kahtlus tekib. Peaks küsima juristilt. Igaljuhul mina ei läinud DNA-d andma mehe lolli jutu peale, kuigi tema esindaja lausa ahistas mind oma telefonikõnedega samal teemal. Kohtunik ütles istungil mehe esindajale nagu möödaminnes, et andku hagi sisse, kui soovib, elatise asja see ei puuduta. Kohtunik ei tahtnud üldse kuuldagi seda jaburat juttu, et äkki polegi isa. Läks ju vabatahtlikult last oma nimele registreerima. Ära tee väljagi, las nutab, kus ta varem oli - laps teismeline. Ka olen kuulnud, et lapsed pidid sellised isad oma elust välja lükkama, kes järsku ühel päeval enam isad olla ei taha.

vahur 20.04.2010 20:20 (15 aastat tagasi)

Ei ole ikka nii lilleline see kõik. Kui isa tahab DNA-d , siis ta selle ka saab, ennem ei saa juttugi olla alimentidest, kui DNA on tehtud, kui mees seda soovib.

ema 21.04.2010 08:18 (15 aastat tagasi)

.. kuidas teismelisele sellest rääkida? Kui ise 1005 kindel siis polegi midgai mõistliku öelda. Kui mehel on uus elukaaslane siis saab kogu selle jama siduda temaga, et näe isal on uue pruudiga probleemid ja et isa rahu saaks peame meie selle DNA ära tegema. Endal oli samane lugu ja leppisin kokku eksperdiga, et me ei kohtu mehega selle testi tegemisel ja viibisime seal labori läheduse ja ekspert helistas et mees on ära käinud ja meid oodatakse. Lapsele siis ütlesingi, et vot saamegi selle testi ära teha nüüd. sellise variandi valisime psühholoogiga konsulteerides. Selisel juhul ei hakka laps emas kahtlema, ega ka isa lolliks ega hakka vihkama vaid peab seda uut naist lolliks ja oma isa ainult tuhvlialuseks.

oli samamoodi 21.04.2010 12:16 (15 aastat tagasi)

Kui on sünnitunnistusel isana, siis kohus ei saada DNA-d tegema, ära kuula seda Vahurit. Sul elatisenõue, kohus tegeleb ainult elatise välja mõistmisega, see on nii, mul oli sama asi, kuid mul oli esindaja. Kui ei ole sünnitunnistusel, siis küll jah, kui naine annab elatisenõude sisse , siis loomulikult tehakse ennem kindlaks, kas on isa. Kui mees tahab DNA-d, peab ta uue hagi sisse andma, tehku seda, kui soovib, siis maksab ise kinni ka selle totruse ja saab kogu häbi endale kaela ja laps ei taha teda enam nähagi - teismeline mõistab, et näe, tahtis must vabaneda, lootis, et polegi isa. Minu esindaja ütles ka, et kui oled endas kindel, pole midagi karta, las annab hagi sisse, aga sellest möödas 2 aastat, pole midagi sisse andnud, kuigi elatise pärast käime kohut aastaid. Aga kui Sa ikka tuled vastu mehe tahtele, aga ütlen, et miks Sa peaksid seda tegema, kui ise tead , kes lapse isa on, olite veel abieluski, me elasime vabalt (mul sama, olen 1 mehe naine või olin, kust mujalt see laps tulla sai ? Nüüd ei paku enam huvigi mingit meest enda kõrvale võtta - kohe tore, ilus, rahulik elu on), siis saab ka laborisse eraldi ajad kinni panna, tehakse lapsest pilt ja võetakse süljeproov. Võiksid oma exile öelda, et ta riskib oma lapse usalduse ja armastuse kaotada, vaata, kas jaurab enam seda jauramist !!!

Nõus Vahuriga 21.04.2010 14:37 (15 aastat tagasi)

Endal oli sama lugu. Naine andis hagi sisse, nõudsin kohe DNA-d. Kuigi laps sünnitunnistusel on minu perekonna nimega. Kahtlesin pidevalt, on see minu laps või ei ole, aga ikkagi kasvatasin. Nii et saab kohe nõuda DNA-d kui ikkagi kahtlus on, jah, kui laps ikkagi mehe oma, siis maksab mees kulud kinni... See on jaburus, et kohus lihtsalt mõistab alimendid välja, kui lapsel isa perekonna nimi. Ei käi asjad nii. Ja tänapäeva teisemelised on arukamad kui need täiskasvanud inimesed. Ei pruugi see teismeline vihata kumbagi vanematest. Saate ära tehtud selle testi, kõik selge, kõik ametlik. Ega see miskit ei muuda.

oli samamoodi 21.04.2010 15:41 (15 aastat tagasi)

Tahavad eksitada Sind, eriti mehed, sest nendel on esimene asi, kui raha nõutakse, et pole minu laps. Ei olnud sama lugu, midagi oli teisiti, näiteks, et naine ütles, et pole sinu laps või mingi kahtlus pidi olema. Kui on sünnitunnistusel lapse isana ja alles siis hakkab isa kahtlema, kui anti elatishagi sisse, siis ei nõua kohus DNA-d. Mõtle ise, sina nõus vahuriga, kui iga mees saaks kohtus kohe DNA tegemise soovi läbi, siis muud ei tehtakski kui neid analüüse. Aga eks iga inimene otsustab ise, kui väga igav on, võib ju käia seal laboris ära, kuid kohus ei hakka iga elatishagi nõude peale DNA-d nõudma, et oi, äkki naine polnud truu.

dna 22.04.2010 10:39 (15 aastat tagasi)

No teoreetiliselt saan ma meestest isegi aru - suurem osa neist tahaks ilmselt 100% kindlalt teada, et nende liha ja veri, kuigi kahtlusteks ei pruugi mingit alust olla. Lihtsalt see on sõna otseses mõttes haige, et kõik taandub puhtalt rahale - kuni maksma ei pea, pole nagu mingit muret, kas on tema laps. Kui aga naine hakkab elatist nõudma, siis äkki kukutakse ajama, kuidas ikka pole 100%-list kindlust jne. Nagu öeldud, võime lapsega selle testi ju ära teha, eriti kui on võimalus seda eraldi korraldada, et seal mehega kohtuma ei peaks (lihtsalt pole mingit isu teda näha enam). Küsimus on põhimõttes - niisugune tagantjärele urgitsemine on solvav ja alandav nii lapsele kui mulle.

oli samamoodi 22.04.2010 12:17 (15 aastat tagasi)

Just, alandav ja solvav, olin kohutavalt solvunud, kui minu elatishagi sisseviimise peale saabus lapse isalt vastulause, kus ta DNA-d nõudma hakkas, isaduse kahtles. See oli kui noahoop selga, sest nagu varem ütlesin, olen 1 mehe naine ja suhe oli armastussuhe ning mitte kunagi polnud sellist kahtluseussigi. Aastaid pole isa oma lapse kohta ühtki telefonikõnet ka teinud, pole kohtunud, pole sünnipäeva, jõulukaartigi saatnud. Mees, kes ei hooli oma lapsest, armastab ainult iseennast. Aga kui hagi temani jõudis, siis lootis, et äkki 1/miljonist võimalusest, et polegi isa, et kes teab, äkki juhtub ime ja pääseb üldse kõigest, sest muud ju jäänud pole, kui et saaks lapsele vähemalt rahagi, kui isa ennast pole olemas. Sellepärast kuulasin oma esindajat ja kui kohtunik ka istungil veel isale päris halvasti ütles seoses selle tema DNA-jauramisega, siis asi jäigi tegemata. Milleks mul peaks olema aega raisata, mul niigi iga sekund arvel, sest ainult mina üksi tegelen oma lapsega, töölt jooksen ruttu koju. Oi, mäletan veel, kuidas ma nutsin , et mees sellise ideega välja tuli, selle DNA-nõudega tembeldas ta mind ju kergejalgseks, kes ma kunagi pole selline olnud. Mul oli isegi esindaja ees piinlik ja kohtuistungil.

helkur 23.04.2010 11:31 (15 aastat tagasi)

Kuna selline kohtuprotsess on mul läbi tehtud, siis ütlen sulle, et parem oleks kui võtaksid asja juurde juristi või advokaadi, seda esiteks! Teiseks, kui tema nõustus isaks olema ja see eksisteerib sünnitunnistusel, siis kuidas ta saab väita aastaid hiljem, et ta pole enam isa??? Kui sina jääd omale positsioonile ja tead, et ta on isa, siis ei pea sa nõustuma selle DNA testiga ja ongi kõik! Kui on isal kahtlus, siis selleks oleks pidanud tema ise algatama kohtuprotsessi jne.