Teemade kronoloogiaühisvara (4) isaduse tuvastamise nõue aastaid hiljem (10) isikut tõendava dokumendi esitamine (5) parkimisvaidlus (1) |
isikut tõendava dokumendi esitamineR 20.04.2010 08:47 (15 aastat tagasi) Mille alusel ma saan kindlaks teha, kas isikul, kes minult küsib isikut tõendavat dokumenti, on üldse mingi alus seda küsida? Kas näiteks töövestlusel on seaduslik õigus tööandjal kontrollida minu isikut tõendavat dokumenti? Aga näiteks asutuse valvelaua töötajal või firma sektetär? Või kui näiteks mul endal tekib kahtlus, et ettevõttesse mingitel põhjustel tulnud isik ei ole see, kes väidab end olevat - kas mul on alati õigus küsida külaliste dokumenti ja kas nad peavad selle ka üldse esitama? Kust läheb see piir, kes võib dokumenti küsida ja kes ei või? Küsisin mõni aeg tagasi Eesti Posti käest, et millise õigusakti alusel on neil õigus küsida pakki vastu võtma tulnud inimeselt dokumenti, aga Eesti Post ütles, et see on neil kirjas teenuse kasutustingimustes ja ma ei pea nende teenuseid kasutama, kui mulle dokumendi esitamine ei meeldi. AGA seda, et mulle tuleb pakk kelleltki teiselt välismaalt just Eesti Posti vahendusel, ma keelduda ju ei saa, tegemist on universaalse postiteenuse osutajaga ja ma ei pruugi üldse teada, et mulle mingi pakk on tulemas. Kuidas ma sel juhul peaks nende teenuse kasutamisest loobuma? Lisaks on mul küsimus, kas "isikut tõendava dokumendi esitamine" tähendab sama mis "isikusamasuse kontrollimine"? P 20.04.2010 09:16 (15 aastat tagasi) Ära üle pinguta, mõned asjad elus toimuvad siiski ka ilma, et see kusagil seaduses kirjas oleks. Kõiki asju pole ju võimalik seadusesse kirja panna. Tuleb ikka ka oma tervet mõistust kasutada. Täpselt sama moodi, võib ju küsida, et kust see tuleb, et sa tohid siin oma küsimuse esitada? Mille alusel saan mina kindlaks teha, et sul on üldse alust oma küsimust küsida?. Pole ju samuti ühtegi seadust, mis seda reguleeriks. Iga inimene, iga asutus ise otsustab, kuidas ta käitub ja oma töökorda korraldab. Kui sina ei taha nendele reeglitele alluda siis palun väga, ära allu, kuid siis ei saa ka nende isikutega asju ajada. Nii võib su tuttav ju kehtestada oma kodus reegli, et välisjalanõudega tema elutuppa ei siseneta. Kui sina pole nõus oma saapaid koridori jätma, siis järelikult pole sul ka selle tuttava poole asja. Kui töölesoovija pole nõus töövestlusel oma isikut tõendavat dokumenti esitama, siis järelikult sellega töövestlus ka lõppeb. Kui sinu asutusse tuleb keegi kodanik, kes keeldub ültemast, kes ta on ning seda ka dokumendiga tõendamast, on juba sinu enda asi, mida sa sellise kodanikuga peale hakad, kas loobud oma nõudest, või palud tal lahkuda. R 20.04.2010 10:24 (15 aastat tagasi) aga kuidagi peab olema ju reguleeritud, kellele ma võin oma dokumenti esitada ja kellele ma pean oma dokumenti esitama. ei saa ju olla et suvaline inimene küsib mult dokumenti ja ma pean selle ka esitama. kust see piir läheb, kes on suvaline ja kes ei ole? ID-kaardilt saab isik, kellele ma selle esitan, teada - minu nime, isikukoodi, id-kaardi numbri ja isegi allkirja kuju. mõnes kohas tehakse isikut tõendavast dokumendist ju lausa isegi koopia. minu meelest see on küllalt oluline, kellele tegelikult ja mille alusel ma pean sellist informatsiooni jagama P 20.04.2010 10:32 (15 aastat tagasi) www.riigiteataja.ee Trüki otsingulahtrisse "tekst" nt sõna isikut tõendav dokument ning vajuta nuppu "otsi" - selle peale otsib Riigit Teataja ülesse kõik kehtivad seadused, mille tekstis see sõna on. Kui sul oma ajaga midagi paremat teha ei ole, siis saadki kõigi nende seaduste, määruste ja korraldustega tutvuda. siis võid veel türkkida otsingusse nt "isikusamasus" ja saad enese harimiseks tutvuda veel terve rea seadustega. Kui sul on oma ajaga midagi targemat teha, siis teinekord, kui elu mõtte üle filosofeerid ning keegi sinu käest dokumenti küsib, siis küsi selle konkreetse inimese käest, miks ta seda küsib, millise seaduse alusel ning mida ta saadud infoga peale hakkab. R 20.04.2010 10:41 (15 aastat tagasi) riigiteatajale viitamisest pole kasu kasvõi ainuüksi selle eesti posti näite puhul, isikut tõendava dokumendi esitamine on väga vähe reguleeritud. postiseaduses on öeldud et "kehtivad tüüptingimused postiteenuse osutamisel postiteenuse kasutajale, kui temaga ei ole sõlmitud teistsugust kokkulepet". ja tüüptingimustesse kirjutab eesti post, et peab esitama saadetise vastuvõtmisel isikut tõendava dokumendi. aga mind tehakse eesti posti teenuse kasutajaks ju sunniviisiliselt, sest ma ju ei tea, et mulle mingi saadetis tuleb, ja kui saadetis välismaalt tuleb, siis see tuleb kindlasti ja ainult eesti posti kaudu (ainult siis, kui ma saadetise olen ise tellinud, saan valida nt mingi muu kullerfirma). mida siis peaks tegema? ütlema eesti postile et sorry, saatke saadetis saatjale tagasi, ma ei ole teie tüüptingimustega nõus? niimoodi polegi mul ju võimalik saadetist vastu võtta üldse. et nagu P väidab, siis põhimõtteliselt igaüks kes tahab, võib teha endale ükskõik millised tingimused ja nõuda näha ükskõik milliseid isikut tõendavaid dokumente ja sinna ei saagi mitte midagi parata? zumm 24.04.2010 20:27 (15 aastat tagasi) Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto. ID-kaart on Eesti elaniku siseriiklik isikut tõendav dokument. Isikutunnistust ei pea olema alla 15-aastasel eesti kodanikul. Riik on isikut tõendava dokumendi jaoks teinud esmase isiku tuvastamise, millega riik tunnistab, et antud dokumenti kasutav ja selle seaduslikul teel omandanud isik on reaalselt täpselt seesama, kes dokumendis kirjeldatud. Isikut tõendav dokument on välja antud isiku samasuse kontrollimise võimaldamiseks. Sellega saab tõestada, et te olete tõesti see isik, keda väidate ennast olevat. Tasub teada, et eraisik või asutus saab teha päringu isiku isikut tõendavate dokumentide andmete kohta Isikut tõendavate dokumentide andmekogus. Päringu tulemusel kuvatakse isiku andmed, isikule välja antud isikut tõendavate dokumentide andmed ning isiku foto ja allkirja näidis. Isiku foto ja allkirja näidis kuvatakse alates 01.01.2002 esitatud dokumendi taotlustest. Teenus on avatud eraisikutele ning nendele asutustele, kellel on Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga (edaspidi KMA) andmevahetusleping. Päringu võivad esitada kõik isikud, kes on KMA-lt taotlenud isikut tõendava dokumendi välja andmist ning need asutused, kellel on sõlmitud KMA-ga andmevahetusleping. Juhul kui isikule pole väljastatud KMA poolt isikut tõendavat dokumenti, siis tema andmeid andmekogus ei kajastu ja päringu tulemusel ei kuvata. Kuna isikut tõendav dokument on tõestus, et te olete ennast riigi jaoks identifitseerinud, siis on riik andnud teile dokumendi tõestamaks vajadusel kolmandale osapoolele oma isikut. Kui Eesti Posti sisekorra eeskirjades või kuskil mujal vabalt kättesaadavas kohas (koduleht internetis, teadetetahvlil kassa ees sildil jne) on vastav informatsioon olemas on neil õigus teid teenindamast keelduda kui te keeldute oma isikut tõendamast. Peab tähele panema, et isikut TÕENDAV dokument ongi mõeldud täpselt selleks ükskõik kellele enda isiku TÕESTAMISEKS. Tuletan ka meelde, et seadus ütleb, et Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus, mida võib mõista kui kohustust, et te peate olema alati võimeline oma isikut tõestama kasutades selleks Eesti Vabariigi poolt seaduslikuks tunnistatud dokumenti, kuigi üheski seaduses pole kirjas, et isikut tõendavat dokumenti peaks nagu koguaeg kaasas kandma. Ja lõpuks- Postiseaduses on kirjas, et kirisaadetis ja postipakk väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |