kinkelepingu vaidlustamine

waqi 6.05.2010 19:10 (15 aastat tagasi)

õigus olla vait ja edasi elada või täpsustada millised olid kahtlased asjaolud. testamenti ei ole keegi kohustatud tegema. korduvad kinnitamised ei oma õiguslikku tähendust, kinkeleping küll. kellegile ei pea ette kandma kas oled teinud testamendi, mis seal kirjas on. oma meelt võid muuta, iga päev võid uue testmendi kirjutada, kui selleks viitsimist on. kõige viimane jääb kehtima. nii on.

karu 6.05.2010 20:50 (15 aastat tagasi)

On võimalus vaidlustada tehing kohtus, st nõuda selle tühistamist. Kui on alust arvata, et kinkija ei olnud täieliku teo- ja otsustusvõime juures, oleks mõistlik kohtus taotleda postuumset kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Kindlasti on kaalukaks ka asjaolu, et isik ei soovinud sellist tehingut ja tema tegelik tahe oli teine. Kui leidub tunnistajaid, kes kinnitaksid sama, oleks jällegi kaalu hagil rohkem. Kui kohtus leiab kinnitamist, et isik siiski ei olnud adekvaatne hindama oma tegusid, tunnistab kohus tehingu tühiseks ja vara kuulub pärimisele vastavalt seadusele.

daga 6.05.2010 22:44 (15 aastat tagasi)

haha, karupoeg, kinkeleping toimus tõenäoliselt notari juures ja notar peab kontrollima isiku teovõimalisust või selle tehingu ära jätma... On muidugi võimalus notar kohtusse kaevata ja siis ta peab vastutama, aga tõendid, sõbrad, tõeneid peab olema. Eks katsuge neid manalamehe kohta saada.

karu 6.05.2010 23:00 (15 aastat tagasi)

Notar kontrollib, kuid saab seda teha oma võimaluste piires. Tal puuduvad psühhiaatria-alased teadmised, mida ei saa ka eeldada. Notarit kohtusse kaevata ei ole vaja. Kui isik oli piiratud teo- ja otsustusvõimega, on tehing tühine ja see tuleneb asjaõigusseadusest. Notarile sellega vastutust otseselt ei kaasne. Postuumseid ehk surmajärgseid ekspertiise tehakse kogu aeg ja selleks on oma kord. Selliseid asju on kõikides kohtutes.

to karu 6.05.2010 23:37 (15 aastat tagasi)

sinu loogika järgi saaks kõiki notaris sõlmituid kinnisvaraga tehtuid tehinguid, kus teine lepingupool on manala mees, väga lihtsalt vaidlustada. arvan, et neid postuumseid psühhiaatrilisi ekspertiise tehakse pigem erandkorras kui "kogu aeg". selleks peavad ikka väga ümberlükkamatud tõendid olema, et kohus tehingu tühistaks - stiilis toodi haiglast kohale ja tegelikult ei saanud toimuvat midagi aru. kui inimene suures osas endaga hakkama saab, siis on ta teovõimeline. selle kohta on ka muidugi erandeid, kus lähedased on hankinud piiratud teovõimelisuse paberid, et ise asju oma huvide järgi ajada, aga usun ka, et see pole reegel...

karu 6.05.2010 23:42 (15 aastat tagasi)

Vaidlustada saab kõike, see on üks põhiõigustest. Soovitan tutvuda kohtupraktikaga tehingute tühistamise osas, samuti ekspertiiside teostamise võimalustega. Ei hakka siin kirjeldama ekspertiisi läbiviimise korda, kuid see ei ole midagi erakorralist.

sote 6.05.2010 23:58 (15 aastat tagasi)

dsiisös...:) vaidlustada saab jah kõike. sellega ma olen nõus, aga mis on otstarbekas, seda ju teemaalgataja tahab teada. ei usu, et ta pelgalt selle pärast tahaks juristi palgata, et tal on õigus vaidlustada. kui äkki saaks mingi Riigikohtu lahendi viite, kus noteriaalne tehing on tühistatud kuna postuumselt tehtud ekspertiis tunnistas surnu piiratud teovõimega isikuks? huviga ootan, kui tead, siis jaga teistega.

rxmn 7.05.2010 11:59 (15 aastat tagasi)

Kõik asjad ei jõuagi Riigikohtusse. Pigem on sellised asjad erandid kui reeglid, kuid praegu jätab Katrin asju enda teada, millest otsustas, et isik on teo- ja otsustusvõimetu. Siiamaani ei näe tegevuses midagi kahtlast, kui notar ei tuvastanud allkirjastamise hetkel, et isik on arusaamisvõimetu, mis tuleb ju välja juba vestluse käigus ja isa soovis, et poeg asuks maad ja metsa kasutama juba tema elu ajal kui peremees, siis ei näe isa soovis midagi kahtlast. Samas on vanad inimesed aga tavaliselt seniilsed ja neid on lihtne mõjutada ja kallutada neid tegema asju, mida nad tegelikult ei soovi teha.

karu 7.05.2010 15:10 (15 aastat tagasi)

Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 2-05-15729 on näiteks tehtud selliselt. Postuumse kp ekspertiisi käigus on tuvastatud isiku piiratud otsustusvõime, mistõttu on tehing tühine. Kuna inimesel on reaalne probleem, siis oleks mõistlik siin vastata vaid inimestel, kes tegelikult asju teavad ja on juristid.

kuve 7.05.2010 16:07 (15 aastat tagasi)

tänks, huvitav lugemine. kui teemaalgataja isa "närveeris kogu aeg; käis rahutult ringi; igal hommikul rääkis, et täna tuleb surm; tundis toas pidevalt vingu lõhna; sõi salaja kätega toidunõudest; peitis toitu ja raha; rääkis ähvardavast tapmisohust; jooksis ühest kohast teise; hiilis ja luuras kedagi; sidus ust kinni; ähvardas ennast tappa ja palus, et keegi teine seda teeks; sõi valikuta tablette; kujutles endale haigusi, mida tal ei olnud; kurtis võõrastele oma elu raskust ning viimased kolm eluaastat ei tundnud enam mitte kedagi ära, siis on igati alust kohtusse pöörduda. mina loen väja, et lause "ei olnud 2 aastat tegude eest vastutav!" on pärandist ilma jäänu emotsionaalne reaktsioon.

kuve 7.05.2010 16:42 (15 aastat tagasi)

ning minu mäletamist mööda sellist terminit nagu otsustusvõimetus eesti eraõigus ei tunne? või on midagi muutunud? ei ole tegevjurist. ja ka teovõimetuid isikuid ei ole vist vaid on piirartud teovõimega?

oo 7.05.2010 17:56 (15 aastat tagasi)

Kas isal oli eestkostja? Kas isal oli tuvastatud piiratud teovõime? Ehk on kuskil arstide poolt see siiski fikseeritud? kui ei ole, siis on vend sind petnud ja kõik on õige. Kui isa oleks notaris segast rääkinud siis ei oleks tehingut toimunud. Äkki on notar su venna tuttav?

rxmn 7.05.2010 20:59 (15 aastat tagasi)

Kuvele- PärS § 23.lg.3 ".... oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline." Otsustusvõimeline on seega isik, kes on võimeline iseseisvalt vastu võtma otsuseid, teovõime kohta annab seletuse TsÜS, tähtis on ka arusaamisvõime, mis tähendab isiku võimet aru saada teo tagajärjest. Ning vastavalt isik, kes ei suuda aru saada oma tegudest, juhtida oma käitumist või aru saada teo tagajärjest ongi teovõimetu, otsustusvõimetu ja arusaamisvõimetu.