seadusjärgse pärimise käik

. 9.05.2010 15:05 (15 aastat tagasi)

Kuna isa on surnud 5 aastat tagasi kehtib vana seadus, ehk see kes läheb notari juurde ja teeb avaluse et soovib pärandi vastu võtta on ka pärija. Muidugi on vennal oma osale õigus sellest 2/5 läheks võrdsetes osades sinu ja su venna vahel pärimisele. Mõni notar võib ka lugeda, et pärand on teguga vastu võetud teie mõlema poolt kuna vend seal majas ka elab, siis oleks sinu poolne pärandi vastuvõtmise avaldus oluline, et vara oma nimele ka saada.. Ema arvatavasti ei päri kuid, kas vara seotamise ajal olid ema ja isa abielus ja kas päritav vara on ühisvara peaks välja selgitama. Võimalik, et emale kuulub omandiõigus päritava vara osas. Vend võib küll testamendi teha oma vara osale.. Sõltub sellest kas ta pärib ja millise vara peale testament tehakse. Kui testamenti ei tee on venna pärijaks ikkagi lapsed ja päritakse seda vara mis on venna nimele registreeritud. Pärimisasja menetlemiseks võiks ikkagi notari poole pöörduda ja kõik dokumendid kaasa võtta, sh oma sugulust tõendavad dokumendid, mis näitavad et oled isa tütar (abielutunnistus kui nimi muutunud), ema ja isa abielutunnistus ja abielulahutuse tunnistus ja dokumendid vara kohta (kinnisvara omandamise dokumendid, müügileping vms).

. 9.05.2010 22:27 (15 aastat tagasi)

Kui maa kinnistamine on toimunud abielu kestel võidakse seda lugeda ühisvaraks, aga kui konkreetsed dokumendid notarile esitada osatakse paremini öelda, kui on näha, millised need dokumendid on. Kui omanikud on kaasomanikud, uue seaduse järgi ühisomanikud mõttelisele osale siis kasutuskorra seadmine on see, mis määrab kindlaks kes millist osa kasutada võib. Kasutuskorra määramiseks tuleks sõlmida eraldi leping, kui seda ei sõlmita ollakse ühisomanikud 2/5 mõttelisele osale ehk konkreetsest toast juttu ei peakski olema. Rahalise poole pealt ollakse samuti ühiselt pärandvara akstuajad seega kõik peaksid ka rahaliste asjade eest hoolt kandma.. vastavalt siis selle mõttelise osa pealt, mille omanikuks ollakse..

pärija 10.05.2010 14:40 (15 aastat tagasi)

"Kuna isa on surnud 5 aastat tagasi kehtib vana seadus, ehk see kes läheb notari juurde ja teeb avaluse et soovib pärandi vastu võtta on ka pärija." Avaldust võib teha keegi, kes ei pruugi pärija olla, näiteks kui pärijad on, aga kusagil kaugel ja keeruline oleks hakata siis ise avaldust esitama. " Mõni notar võib ka lugeda, et pärand on teguga vastu võetud teie mõlema poolt kuna vend seal majas ka elab, siis oleks sinu poolne pärandi vastuvõtmise avaldus oluline, et vara oma nimele ka saada.." No mis jutt? Ei ole ikka nii, et lähen esimesena notarisse ja slikerdan pärandi ainult enda nimele. Või et võtan tegudega vastu ja vormistama ei peagi. Vana seaduse järgi oli aega pärandit vormistada 10 aastat, teil seega aega küll. Notar loomulikult kontrollib, kes veel on pärijad ja saadab vastavad teated. Kui ema-isa olid vara tekkimise ajal abielus ja nad ei ole vara jaganud, siis on see nende ühisvara ja tegelikult emal õigus osale sellest e. pool sellest 2/5-st on ema jagu ja teine pool isa pärandvara. Loomulikult võib ema oma osast loobuda oma laste kasuks.

pärija 13.05.2010 15:12 (15 aastat tagasi)

No aga löö googlisse oma isa nimi ja kohe tuleb välja, milline notar on asjaga tegelema asunud ja pöördu selle notari poole, kui vennaga suhtlemisprobleemid ja notar ise pole sulle kirja saatnud (kas ikka elad rahvastikuregistri aadressil?) Notar PEAB kontrollima, neil on see kohustus juba mitu aastat, kas on ja kes veel on sinu isa lapsed. See info tuleb ju registritest ludinal neile kätte. Ka ammusurnud isikute kohta. Siis ei tule, kui näiteks keegi on sündinud väljaspool Eestit, siis tuleb hakata sünnitunnistusega tõestama, et oled oma isa-ema laps.

pärija 14.05.2010 14:11 (15 aastat tagasi)

paar nädalat atgasi, siis oleks pidanud kiri juba käes olema, üle paari päeva ju ikka kirjad ei liigu. Tähitud kirja pead saama. Ja lõid siis nime googlisse? Mõistlikum olekski sul oma osa rahas saada, kui vend seal elab ja sulle reaalosa sellest majast niikuinii saada ei ole. Ainult et, raha saab sulle maksta ainult vend, mitte keegi teine. Sina võtad oma osa pärandist vastu ja kingid või müüd vennale. Või, kuna pärimine on vana seaduse järgi ja siis kehtis see, et kui ei taha pärandit vastu võtta, jätad lihtsalt notari kirjale vatamata ja oledki loobunud, et lepite vennaga kokku, et sina loobud, vend maksab sulle eelnevalt kokkulepitud summa selle eest ja vormistab ennast pärijaks. Ainult et aru ma ei saa, kui te vennaga eriti ei suhtle, või on teil suhtlemisprobleemid, et mismoodi te neid asju hakkate ajama. Seega soovitus: jäta kassi-hiire mäng ja räägi oma vennaga otse silmast silma, mis teoksil ja kuidas te selle pärandiasja kõige mõistlikumalt lahendada saate.