õigus õppepuhkusele

oehhh 25.08.2010 08:50 (14 aastat tagasi)

miks peavad kohe kohustused olema - võiks ikka inimlikult asju ajada ja tööandjale rääkida, et selline võimalus in ja sind huvitab ja et milline oleks parim lahendus siis sulle selle vaba aja võimaldamises..

Sigrit 25.08.2010 12:59 (14 aastat tagasi)

aga sellepärast küsingi tööandja kohustuste kohta, et tööandja ütleb, et ei saa tööajast mind ära lubada. Ühesõnaga inimlik vestlus ei viinud kuhugi. Kas siis töötajal mingeid õigusi end arendada polegi ja peab heast koolitusvõimalusest niisama loobuma?

???? 25.08.2010 13:49 (14 aastat tagasi)

igal töötajal tuleb teha põhimõtteline valik - kas talle on olulisem töö või enda koolitamine. Mõlema edukas ühildamine sõltub tõesti sellest, kui vastutulelik on tööandja. Täiskasvanute koolituse seadus näeb küll ette juhud ja tingimused, mil tööandja peab töötajale nt õppepuhkust võimaldama, kuid ka nende tingimused (ennekõike õppepuhkuste tähtajad) on sellised, et ainult selle seaduse alusel pole võimalik vist ühtegi kooli lõpetada. Lisaks ei saa sellest seadusest abi vabahariduslikeks huvialakoolitusteks, mis on tahes tahtmata igaühe eralõbu. Lihtsalt niisama tööajast ei luba vist üki täiemõistusega tööandja oma töötajat ära. Kui see oleks võimalik (st töötaja aga muutkui koolitub ja töö sellest ei kannata), siis järelikult pole ju sellist töötajat vaja. Sõltuvalt poolte kokkuleppest ja töö iseloomust on aga võimalik jõuda kokkuleppele. Nii käisin mina nt lõuna ajal autokoolis leppides tööandjaga kokku, et võtan vormiselt välja nädala oma põhipuhkust, ehki sellel ajal töötan, kompenseerimaks mu paaritunniseid "lõunaid", mil õppesõidus käisin. Septembrist aga jätkan oma keeleõppinguid, mis tähendab, et jõuan kahel tööpäeval nädalas kella 9 asemel tööle kell 10:30, seda aga tingimusel, et teen nimetatud aja lihtsalt õhtul tagasi, st olen õhtul poolteist tundi kauem tööl. Kui aga töötaksin a la vabrikus liinitöölisena, siis on selge, et tööandja tõesti ei saaks minuga selliseid kokkuelppeid teha. Seega kõik sõltub töö iseloomust ja poolte kokkuleppest. Kui tööandja pole nõus, siis ta pole nõus ja kogu lugu! Leidub ridamisi ka koolitusi ja kursusi, mida saab teha töövälisel ajal.

puhkaja 31.08.2010 18:17 (14 aastat tagasi)

Egas midagi muud ei olegi, kui, et loe Täiskasvanute koolituse seadust ja otsi välja sealt punkt, mille alusel tööandja sinu õppepuhkuse avaldusest keelduda ei saa. Pane tähele õppevorm (päevane-, õhtune-, kaugõpe, ekstern) ja kindlasti õppemaht (täis- või osakoormus). Peamiselt sellel rajanebki õppepuhkuse andmine.

marek 1.09.2010 10:30 (14 aastat tagasi)

http://www.hm.ee/index.php?044920

marek 1.09.2010 10:35 (14 aastat tagasi)

Copy EELEVALT LINGILT....Täiskasvanute õppimisvõimalused TÄISKASVANUTE KOOLITUSE MÕISTE JA REGULEERIMINE Täiskasvanute koolitus on organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust , tasemest või meetoditest ning mille käigus täiskasvanud arendavad oma võimeid ja/või parandavad kutsealaseid oskusi. Eestis reguleerib täiskasvanute koolitust täiskasvanute koolituse seadus. Täiskasvanute koolituse seaduse alusel on täiskasvanud õppija see, kelle jaoks õppimine ei ole põhitegevus, see tähendab, et ta õpib töölkäimise, lastekasvatamise või mõne muu tegevuse kõrvalt. Seega reguleerib täiskasvanute koolituse seadus väljaspool päevast õppevormi või täiskoormusega toimuvat õpet ja erinevaid koolitusi. Kuigi täiskasvanute koolituse seaduse sätted kehtivad neile, kelle põhitegevus ei ole õppimine, võib täiskasvanud õppija valida just endale sobiva õppimise koha, õppevormi ja koormuse. Täiskasvanute koolituse seaduse alusel jaguneb täiskasvanute koolitus tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks ja vabahariduslikuks koolituseks. Tasemekoolituses saab omandada põhiharidust, üldkeskharidust täiskasvanute gümnaasiumides, kutseharidust kutseõppeasutustes ja kõrgharidust kõrgkoolides. Tööalane koolituses saab omandada ja täiendada kutse-, ameti- ja/või erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi, samuti ümberõppida. Vabaharidusliku koolituse käigus saab arendada inimese loovust, andeid ja sotsiaalseid oskusi. Vabahariduslik koolitus on enamasti seotud inimese huvide ja harrastustega. Sageli on piiri vabaharidusliku ja tööalase koolituse vahel väga raske tõmmata, kuna mõningatel juhtudel või hobist saada amet ja paljudel inimestel aitavad vabahariduse raames omandatud teadmised ja oskused igapäevatöös edukamad olla. KOOLITUSE RAHASTAMINE Põhihariduse, üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses on kõigile soovijaile õppemaksuta. Kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on õppija jaoks enamasti tasuline. Tööalaste ja vabahariduslike kursuste eest maksavad õppija või nende tööandja ise. Erandiks on koolitused, mis on finantseeritud Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest, need on õppijale odavamad võrreldes teiste turul pakutavate koolitustega või koguni tasuta. Juhul kui inimene maksab oma koolituse eest ise, on tal tulumaksuseaduse alusel õigus tulumaksusoodustusele koolituseks kulunud summa ulatuses. TÄISKASVANUD ÕPPIJA ÕIGUSED - ÕPPEPUHKUS JA ÕPPELAEN Õppepuhkus Töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele inimestel on õigus tasemekoolituses osalemiseks võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva