Teemade kronoloogia
arveldusarve Euroopa riigis, millele Eesti sissenõudjad ligi ei pääse (5)
elatise vaidlus (3)
pärandist ilma jäänud pärija kahjutasu nõue KOV-i või notari vastu (3)
tööaja arvestus 24-tunnise vahetuse korral (2)
abielusuhted lõppenud, lahutus vormistamata, ühis- ja lahusvara eristamine (7)
pärandist ilma jäänud pärija kahjutasu nõue KOV-i või notari vastu
Karin 25.08.2010 13:13 (14 aastat tagasi)
Kolmanda ringi pärija teadis oma pärandusest, kuid jurist, kellega ta nõu pidas ütles, et tal on 10 aastat aega pärandust vastu võtta (unustas aga mainida, et notar võib määrata aja). Umbes aasta pärast tegi vald avalduse, et saada pärimisõigus. Notar andis ametlikes teadaannetes teada, et pärijatel on 3 kuud aega endast märku anda, kuid kuna pärija on tavainimene, ei teadnud ta neid jälgida. Nüüd kui uuesti asja käsile võttis, avastas et pärandus on vallal vastu võetud ning suurem osa pärandist ka juba maha müüdud. Seega küsimus, kas on mingi seaduslik viis nõuda vallalt kompensatsiooni?
fimo 25.08.2010 19:09 (14 aastat tagasi)
aga kas sa selgitaksid, mille konkreetse vastu sinu arvates vald eksis? Kompensatsiooni on õigust nõuda selle käest, kes on tahtlikult või tahtmatult põhjustanud kellelegi kahju. Praegu on minu meelest asi täiesti lootusetu, sest inimene ise pole protseduure järginud.
Karin 26.08.2010 14:47 (14 aastat tagasi)
Vald tegelikult teadis pärijate olemasolust ning peale pärimist müüdi osad maatükid üsna kiiresti maha ning ühest kinnistust tehti valla sotsiaalmaja jne. Ja kuidas tavainimene neid protseduure peaks teadma kui öeldakse, et 10 aastat on aega pärandit vastu võtta (mis on tegelikult ka seaduses ju kirjas)?
. 29.08.2010 12:37 (14 aastat tagasi)
KOV st vald pärib siis kui pärandajal ei ole seaduse järgi pärima õigustatud isikuid või kui pärima õigustatud isikud ei anna endast teada ja neid pole teada. Notar kes pärimisasja menetleb peaks teavitama neid pärijaid et pärimismenetlus on algatatud, mida pärijad tegema peaksid ja kui ei tee mis edasi saab. Notar saab pärijaid teavitada üksnes siis kui notarile on laekunud info võimalike pärijate kohta.. nt rahvastikuregistris nähtuvad andmed või menetluse algatanud isiku valduses oleva info kohaselt. Muidugi peaks isik, kes on võimalik pärija endast ka teada andma ja asja vastu huvi tundma.. Seega oleks eelkõige mõislik pöörduda notari poole kes pärimisasja menetles ja uurida, milleised võimalused või õigused pärijal nüüd on ja siis sealt saadud info põhjal edasi tegutseda.