Teemade kronoloogia
õiguskaitsevahendid suulise laenulepingu puhul (8)
(õigusvastased) tehingud volitaja / eestkostetava varaga (6)
ühis- ja lahusvara eristamine (1)
töötaja varaline vastutus (1)
inkassoettevõttele loovutatud nõude täitmine (3)
töötaja varaline vastutus
murelik 1.11.2010 12:34 (14 aastat tagasi)
Kui tööline ja tööandja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe (Sõmitud aastal 2008, siis vist oli vastutuse leping) ja selgub et kaubast on tekkinud puudujääk. Kas tööandja saab töötajalt sisse nõuda kahjude korvamist kui ei ole täidetud selliseid punkte : 1) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; (ligipääs varale on ka klientidel) 2) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; (ei ole lepingus kirjas ülempiiri - mis kujul peab olema märgitud?) 3) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. (Tööandja ei ole tasunud ühtegi hüvitist seoses varailse vastutusega) 4)Kas enne kahjude sissenõudmist tuleb ka töötaja süü kindlaks teha 5)Millise tähtsusega on varaline kokkulepe sellisetel juhtudel?
Ära ole murelik 1.11.2010 13:44 (14 aastat tagasi)
Kas kollektiivse materiaalse vastutuse leping veel toimib? Vastab TI jurist: Seoses uue töölepinguseaduse (TLS) jõustumisega 01.07.09a. kaotasid viimaks ka kehtivuse ENSV töökoodeksis töötajate piiratud materiaalset vastutust reguleerivad sätted ja kollektiivne materiaalne vastutus vajus ajalukku. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt vastutab töötaja tekkinud kahju eest üksnes siis, kui ta on süüdi töölepingust tulenevate kohustuste rikkumises. Täiendavat materiaalse vastutuse lepingut pole vaja sõlmida. Oluline on seega SÜÜ olemasolu, st tööandja peab selle tõendama, arvestades töötaja hoolsuse määra. Seadus ütleb, et töötaja peab oma töökohustusi täitma töö isloomust tuleneva vajaliku hoolsusega – see on abstraktne määratlus, mille tegelik tähendus selgub siis, kui tööandja selle alusel töötajat käitumist kaaluma hakkab. Süü vormid võivad olla erinevad – hooletus, raske hooletus või tahtlus. Hooletusega tekitatud kahju suuruse määramisel arvestatakse töötajaga seonduvaid asjaolusid - tööülesandeid, talle antud juhiseid, töötingimusi, tööga tavaliselt kaasnevat riski, töösuhte kestust ja töötaja senist käitumist, aga samuti tööandja poolt kasutatavat võimalust kahju ärahoidmiseks või selle vähendamiseks näiteks kindlustamise abil. Kahju hüvitamisel ei ole enam seadusest tulenevat ja töötaja palga suurusest sõltuvusse seatud ülempiiri. Kui töötaja on tahtlikult kohustusi rikkunud, hüvitab ta kogu tekkinud kahju. Lisaks võib tööandja nõuda reaalselt saamata jäänud tulu hüvitamist. http://otepaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=680:kas-kollektiivse-materiaalse-vastutuse-leping-veel-toimib&catid=73:jurist-vastab JA kindlasti loe: Töötaja vastutus uues töölepingu seaduses http://www.rmp.ee/perioodiline/229/8222 (pead küll end kasutajaks registreerima mis on tasuta)