avaliku korra eeskirjad

Noor Prokurör 22.11.2010 13:30 (14 aastat tagasi)

Poeg läheb paarikümneks aastaks kinni, midagi pole parata. Öösel trepi peal käimine on tõsine süütegu ja siin ei suuda asja päästa ka parim advokaat. Ja ega te ise ka karistuseta pääse- KarS § 320 lg 1 ehk valeütluse andmine ikkagi (ise polnud koduski, aga väidate, et kl 23 oli muusika vaikne). Täpseid asjaolusid ja teie eelnevate karistuste ajalugu teadmata prognoosin teile 3-aastast vabadusekaotust. See on muuseas selle teo eest ka maksimum, samas, kui vanglas eeskujulikult käitute, siis saate ehk varem välja. Kuna teie pojal enam midagi kaotada pole, siis üks võimalus on see, et ta kaevab omakorda naabrite peale- no näiteks, et viimaste korteristest kostub alatasa amoraalseid häälitsusi. Seltsis vanglas segasem ikkagi.

kriitik 22.11.2010 14:45 (14 aastat tagasi)

triina, loodetavasti ei ole sa Noore Prokuröri sõnade peale ära ehmunud ja jõudnud veel enda kohvreid pakkima hakata, et pojaga kuskile kivist koopasse teises maailma otsas ülejäänud elu elama asuda. Igal naabril, kellel nahkhiirele omane kõrvakuulmine on ka õigus esitada politseisse avaldus või koguni mitu, kui ta tunneb, et on rikutud seadust või kahjustatud tema õiguseid. See aga ei tähenda seda, et need menetlused kuskile edasi välja jõuaksid. Kui keegi naabritest konkreetselt tol õhtul trepikojas siblivaid "müratekitajaid" korrale ei käinud kutsumas ja ei ole see fikseeritud ka politsei poolt, siis ilma pikema jututa päästaks sind kaks lauset: 1) "Minule teadaolevalt kolis meie peale puukottadega hollandlane, kelle jalavarjud trepist ülesse ja alla käies kohutavat müra tekitavad ja tal pidavat olema komme öösiti maja ees mediteerimas käib...ise pole näinud, aga naabrid seda räägivad". 2) "5.novembril soovis minu 18-aastane poeg hilisõhtul prügikotti õue viia, kuid koperdas trepi peal ja kukkus mõned trepiastmed alla (näoga otse prügikotti ja oleks peaaegu selle haisu kätte ära lämbunud). Ta väänas jala nõnda hullusti välja, et ei saanud püsti tõusta ja edasi liikuda. Seepärast ta ka üritas naabreid appi hõigata, kuid asjatulu, keegi ei reageerinud ja kulus tubli pool tundi, enne kui ta veidikene toibuda sai ja omal jalul lahkuda. Idiootsus, et abivajajat süüdi tembeldatakse!".

triina 22.11.2010 15:27 (14 aastat tagasi)

Tänud mõlemale, nii Noorele Prokurörile kui Kriitikule, mu tuju tõusis märgatavalt, väga positiivne on võtta asja huumoriga. Asi on tegelikult selles, et kui pojale järgmine hommik märkust tehti, siis ta vabandas naabrite ees ja seega on mingil määral oma süüd tunnistanud. Samas ei ole ju päris normaalne süüdistada avaliku korra rikkumises, kui trepist käiakse, pole ju normaalne, et peale kella 23.00-i ei tohi korterist lahkuda ja siseneda.

Riukalik Jurist 22.11.2010 16:13 (14 aastat tagasi)

Poeg eitagu kõike ja talle ei saa mitte midagi teha. Kui isegi mingi trahv määratakse, siis vaidlustagu kohtus. Väärteomenetluse puhul tuleb siis ka kaebuse esitanud kodanikud kohtusse välja kutsuda, vastasel juhul ei saa nende antud ütlusi kasutada. kahtlane kas nad sellise jamaga nõus oleksid.

Janar 22.11.2010 16:51 (14 aastat tagasi)

Aitäh, mu emale vastamast. Tekkis veel küsimus, et kas mul on politseisse minnes õigus kaebusega tutvuda, enne kui seletusi annan?

Härg 22.11.2010 16:54 (14 aastat tagasi)

Soovitada 18-aastasel poisil kõike eitada ehk valetada- lugupeetud Riukalik "Jurist", see ei ole ei normaalne (eetilisest ja kasvatuslikust aspektist) ega ka absoluutselt vajalik (juriidilisest aspektist). Piisab ütluste andmisest keeldumisest (PS § 22 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 alusel) ja tulemus on sama ilma, et poiss peaks valetama.

Riukalik Jurist 22.11.2010 20:20 (14 aastat tagasi)

18-aastane pole enam mingi laps. Muidugi võib minna ka politseisse ja kõik "ausalt üles tunnistada". Selles mõttes ehk isegi kasvatuslikust aspektist päris hea - noor inimene saab aru, et edaspidi ta seda mitte kunagi enam ei tee, Kooliraha on ehk trahvi näol isegi üsna mõõdukas. Kui aga tõsiselt rääkida, siis mina ei soovita küll ühelgi inimesel esimesel korral ilma esindajata politseisse ütlusi andma minna, sest politsei töömeetodid on sellised nagu nad on - hirmutamine, valetamine ja lõpuks karistuse kaela määrimine kui inimene on viidud juba meeleheitele. PS. Oskus politseiga suhelda peaks kuuluma iga noore inimese koolituse juurde! Kahjuks seda aga kuskil ei õpetata ja omal käel õppimine võib osutuda üsna kulukaks.

Janar 22.11.2010 21:10 (14 aastat tagasi)

Tänan kõiki vastajaid veelkord, kindlasti on Teie soovitused mulle homseks kasuks. Ütluste andmisest ma keelduda ei kavatse, sest Põhiseadusele toetumine pole Eesti Vabariigis erilisi tulemusi kohtupraktikas andnud. Lisaks ei taha ma omal käel õppida politseiga suhtlemist, sest paraku on kooliraha niigi õhuke. Kahjuks ei saanud ma siiski vastust, et kas võin antud kaebust näha enne, kui olen oma tunnistuse andnud. VMS § 30 on teretulnud ja kasutaksin seda, kuid olen juba kaheksateist aastane. See, et saan tutvuda protokolliga ja oma ütlustega on mulle ka teada. Tänan vastajaid ette.

mann 22.11.2010 21:59 (14 aastat tagasi)

Kõigepealt on Sul õigus teada, millisel põhjusel sind on kutsutud. Keeruline on elada koos naabritega, kellele käib närvidele isegi see, kui kass toas vaiba peal käib. Nii lihtsalt on. Eks hilisõhtuses vaikses majas tundu iga heli kuidagi väga valjuna.

Riukalik Jurist 22.11.2010 23:42 (14 aastat tagasi)

Janar, politseiga suhtlemisel meenuta alati vana rahvatarkust: Suu on söömiseks, mitte tühja jutu ajamiseks. Kui lähed üksinda, siis mõtle endale kõigepealt selgeks see, kuidas kõik oli. Paha ei ole ka mitte see kui sulle meenub, et viibisid samal ajal mujal, magasid, lihtsalt ei mäleta vms. püüa vältida vastamast igasugustele küsimustele mis suunavad sind ennast pikemalt midagi seletama hakkama. Kui asi väga hapuks kisub, siis võid alati igasuguse suhtluse lõpetada ja teatada, et keeldud igasugustest edasistest ütlustest enne kui sa ei ole saanud sel teemal konsulteerida oma advokaadi või juristiga. Kui sunnitakse kuskile allkirja andma, siis keeldu. Tegemist on täiesti võidetava kaasusega juhul kui sa ise lollist peast mingeid vigu ei tee või liialt ei lobise. Nagu enne öeldi - valetada pole ilus. Küll aga võib sündmusi mitte mäletada:-).

Janar 23.11.2010 00:04 (14 aastat tagasi)

Aitäh, Riukalik Jurist, lihtsalt eks ma ka natuke hirmul, kuigi peale kommentaare suudan asja juba positiivsemalt näha. esialgu plaanisin küll minna üksinda, pole paha tinud, siis pole ka midagi karta. Seepärast ei taha ka kasutada ütlustest keeldumise varianti, mul ju ometi on õigus mõned sõbrad külla kutsuda, oh õudust, lahkusid nad peale öörahu. Mamps käib iga päev kontsadega ja klõbistab, väike õde jutustab ka trepikojas piisavalt valjult, kassist ma üldse ei räägigi- ime, et see pole veel põhjus politsei kutsumiseks. Lihtsalt esialgu on ikka ehmatus suur. Samas oli politsei emale väitnud, et saan kaebusega tutvuda peale menetluse lõpetamist, miks mitte kohe?

Janar 23.11.2010 02:36 (14 aastat tagasi)

No paistab, et asi niipalju mõjunud, et magada ei saa! Hirm ikkagi ka, aga mamps ütles samuti, et võid alati advokaati nõuda, kui ise hakkama ei saa. Tegelikult tahan ikka ise hakkama saada, ilmselt saan ka- öeldakse ju, et omad vitsad kõige paremad! Eks natuke uhkuse küsimus ka. Katsuge minu nahas olla, pean korra pidu, kui vanemad eemal, muusika normis (jälgisin seda) ja trepist käimine enam ei sobi- võib-olla mõni tõesti astus raskema jalaga, aga tiibu mul pole ja viiendale muidu ei saa. Kaebaja elab paraku neljandal ja ma ei saa temast möödumata koju. pead norgu veel ei lase ja katsun Mann´i jutust välja lugeda, et enne esitage kaebus, siis räägime. Tänades Teid kõiki, Janar

Riukalik Jurist 23.11.2010 13:47 (14 aastat tagasi)

Oleks põnev teada, milliseid muljeid tekitas esmakordne külaskäik politseisse? Tempel mällu igaveseks?

Härg 23.11.2010 14:50 (14 aastat tagasi)

No ega seal ju lõppude-lõpuks midagi erilist ei ole, ei tasu asju üle dramatiseerida. Politsei ei ole ammu enam mingi ebainimlik terroriasutus, mida peaks kartma. Kui väärteomenetlus on kord algatatud, siis peab vaene menetleja ju vajalikud toimingud (sh menetlusaluse isiku ülekuulamine) läbi viima. Olen kindel, et 99 % uurijatest, kes selliste asjadega tegelevad, saavad ise ka aru, et asjal ei ole mingit sisu (tavaline noortepidu, mis kedagi tigedat naabrit vihastas).

Janar 23.11.2010 17:59 (14 aastat tagasi)

Tänu kõigi vastajate abile olin ma väga hästi ettevalmistatud. Kogemus muidu täiesti tavaline, vangi ei pandud ja väga ei hirmutatud. Kindlasti väga positiivne, et olen edaspidi märgatavalt targem ja tänu Teile sain teada asjadest, mida ma ilmselt muidu poleks ise uurinud. Eks näis, mis edasi saab, otsuse järgi tuleb veel minna. Aitäh!

Riukalik Jurist 24.11.2010 12:24 (14 aastat tagasi)

Kui otsuse saad, siis kindlasti ole tähtaegade suhtes! Ära jäta seda viimasele minutile. Väike näide selle nädala praktikast isikutele, kes ehk omavad Eesti Vabariigi politsei tööst ja tegemistest idealiseeritud pilti: parkimisplatsilt lahkudes põhjustab isik hooletusest teisele sõidukile vigastuse (ise seda ei märka). Vigastatud sõiduki omanik teatab politseisse, süüdlane kutsutakse välja, aga kuna selleks ajaks on inimesed omavahel juba kokkuleppele saanud ütleb politseiametnik peale tunnistuse võtmist, et ärge muretsege, see asi on lõpetatud. Kuni tuleb ligi aasta hiljem kohtutäiturilt täitemenetluse alustamise teada, ravatrahv 5400 krooni, sündmuskohalt lahkumine jne. Kas see on normaalne asjaajamine politsei poolt? Minu meelest ei ole ja selliseid näiteid on väga tihti. Nüüd tuleb siis mingi skeem üles ehitada kuidas trahvi mitte maksta. Kui inimene läheks mõne suvalise juristi või advokaadi juurde, siis kasseeritaks eeldatavalt tasu, mis on kas võrdne või isegi ületab tarhvisummat. Seega enamus selliseid asju ei jõuagi iial kohtusse. Millest saab politsei aga ainult õigust juurde.