heade kommete vastased intressid ja sissenõudmistasud

Jüri 25.11.2010 08:30 (14 aastat tagasi)

Kohtutäitur ei nõua sinult peale oma tasu midagi. Nõuab ikka võlausaldaja ehk see isik, kellele võlgu oled. Kohtutäitur on vaid nö tööriist. Ja kui juba asi kohtutäituri käes, siis järelikult on läbitud ka kohtuetapp ning kohus on võlausaldaja nõuet tunnistanud ja otsustanud, et pead selle x summa oma võlausaldajale tasuma. Ei ole mingit seadust, mis ütleks, et viivisena saab nõuda vaid põhivõla suurust summast. Lihtsalt on tavapärane praktika, et kui võlglane kohtus võlgnetava summa vähendamist palub kõrvalnõuete osas (viivised, leppetrahvid), siis kohus reeglina tuleb võlgnikule vastu ja seda ka teeb vähendades kõrvalnõudeid selliselt, et need ei oleks suuremad põhinõudest (võlgnetav summa + tasumata intressid).

mari 25.11.2010 10:50 (14 aastat tagasi)

kui loed oma kohtumäärust, mille alusel kohtutäitur sissenõudeid teeb, siis on seal tõenäoliselt lause, et kohtutäitur peab arvestama tasumata põhinõudelt viiviseid, kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ja nii se summa kasvab.

mvh 25.11.2010 12:01 (14 aastat tagasi)

Jah, kahjuks olete selle aja mööda lasknud, et kohtus nõudele vastu vaielda.

Riukalik Jurist 25.11.2010 12:15 (14 aastat tagasi)

Ma pigem küsiks, et kas teid on üldse kohtusse kutsutud? Täitedokumendiks tundub siin olema kohtulahend. Kui kutset saanud ei ole, siis on tegelikult võimalus küll veel tegutseda.

? 25.11.2010 12:45 (14 aastat tagasi)

Riukalik Jurist, kas kirjalikust menetlusest oled midagi kuulnud?

palgaarvestaja 25.11.2010 12:52 (14 aastat tagasi)

Mina olen töötaja töötasust pidanud kinni pidama 15 tuh kr, millest põhivõlg oli 5 tuh, viivised 5 tuh ja täituritasu 5 tuh. Seda viimast seetõttu, et võlgnik muudkui vahetas töökohti ja täitur pani kõik oma kulud kirja sissenõuete tegemise eest järjest uutele firmadele.

Riukalik Jurist 25.11.2010 15:15 (14 aastat tagasi)

Olen ikka. Või on olemas mingi selline uus menetlusliik, millega ei ole üldse oluline menetlusest võlgnikule teada anda? Kui inimene isegi seda ei tea, mille alusel tema käest täitur raha nõuab, siis ilmselgelt on ta jäetud menetlusse kaasamata. Kas see on olnud seaduspärane või mitte, vajabki praegu väljaselgitamist.

Härg 25.11.2010 15:42 (14 aastat tagasi)

Menetlusse kaasamine on küll midagi hoopis muud kui menetlusdokumentide kättetoimetamine menetlusosalisele. Kui kättetoimetamist ei oleks toimunud, ei saaks ka jõustunud kohtulahendit olla, nii et väide "veel tegutsemise võimaluste kohta" ei ole ka õige, v.a. väga piiratud juhtumid.

Riukalik Jurist 25.11.2010 21:16 (14 aastat tagasi)

Lugupeetud kaasfoorumlane! Foorumis juura.ee püstitavad reeglina oma küsimusi isikud, kellel puuduvad igasugused õigusteadmised või siis omavad nad kehtivast õigusest pehmelt öeldes ebatraditsioonilist arusaamist. Foorumi mõte ei ole juristidevaheline omavaheline targutamine (seda saame teha iga päev oma töös), vaid inimeste probleemidele töötavate lahenduste leidmine. Sinu väide, et "kui kättetoimetamist pole toimunud, siis ei saa olla kohtulahendit" arvestades reaalset kohtupraktikat eluvõõras. Selliseid lahendeid on külluses, vaata kasvõi tagaseljaotsuseid. ja enne uut kommentaari kirjutama hakkamist tutvu ka 2010.a. RK lahenditega selles teemas. Kui tahad aga §-e närida, siis teeme seda ehk oma reaalses elus ja kohtus:-P.

Härg 26.11.2010 12:24 (14 aastat tagasi)

Tagaseljaotsuse tegemise eeldus on TsMS § 407 lg 1 kohaselt teatavasti kostjale hagimaterjalide kättetoimetamine, mida sa sogad, kui ei tea isegi seda.

? 26.11.2010 12:46 (14 aastat tagasi)

Dokumendid saab ka kohtutäitur edastada. Viskab võlglase postkasti ja dokumendid ongi temani toimetatud. Ja milleks antud küsimuse kallal pead vaevata? Kohtutäitur saab nõuda ainult kohtuotsuse alusel.

Härg 26.11.2010 14:12 (14 aastat tagasi)

Päris nii ikka ei ole. Lihtkirjana kättetoimetamine loetakse üldjuhul toimunuks üksnes siis, kui saaja saadab dokumendi kättesaamise kohta saatjale kinnituse (TsMS § 314 lg 5).

? 26.11.2010 16:34 (14 aastat tagasi)

Härg, siin Sa küll eksid. Suhtlesin antud teemal täna Maksekäsukeskusega ja olen samal teemal rääkinud ka kohtutäituriga. Kui kohtutäitur on 100% kindel, et võlglane pesitseb antud aadressil, siis pole vaja enam mitte mingisugust kinnitust kättesaamise kohta.

? 26.11.2010 16:41 (14 aastat tagasi)

§ 315. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel---tegemist siis ikkagi selle paragrahviga.

Härg 26.11.2010 16:42 (14 aastat tagasi)

Palun konkreetset viidet seadusesättele, mis võimaldaks selliselt lihtkirjana saadetud dokumendi kättesaaduks lugeda (ehhki tean juba ette, et seda ei ole). Maksekäsukeskuse töötaja ei ole küll mingi arvestatav õigusasjatundja. Kohtutäiturid ise tõlgendavad vahel tõesti seadust selliselt (endale kasulikult), et lihtkirjast piisab, aga selline "kättetoimetamine" on selle vaidlustamise korral kergesti ümberlükatav.

Härg 26.11.2010 16:47 (14 aastat tagasi)

TsMS § 315 lõigetest 3, 5 ja 7 tuleneb üehselt, et kohtutäitur peab TsMS § 315 alusel kättetoimetamisel dokumendi ÜLE ANDMA. Ka räägib nimetatud säte olukorrast, kus kohtumenetluse puhul teeb kohus täiturile ülesandeks teatud menetlusdokument kätte toimetada, mitte ei reguleeri täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisega seonduvat.

? 26.11.2010 17:07 (14 aastat tagasi)

Härg, seda kas ja kuidas kohtutäiturid seadust tõlgendavad, ei oska ka kommenteerida. Meil on paljude võlglastega olnud selline olukord ja kohtutäiturid on ise mulle selgitanud asjade käiku. Paljud võlglased ei võta meelega kirju vastu ja kui on teada, et antud aadressil on isik varem midagi kätte saanud, siis vaidlusmoment puudub.

? 26.11.2010 17:09 (14 aastat tagasi)

Samuti saab ka Ametlike Teadaannete kaudu edastada võlglasele menetlusdokumentide kättetoimetamist.

? 26.11.2010 17:13 (14 aastat tagasi)

§ 326. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga (1) Kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult.

Härg 26.11.2010 17:23 (14 aastat tagasi)

Küsimus ei ole mitte selles, et vaidlusmoment puudub, vaid selles, et inimesed ei oska õigesti vaielda. Viide TsMS § 326 lõikele 1 on iseenesest õige, ent vt ka § 326 lõiget 2, mis seab sellise kättetoimetamise võimalusele siiski olulised piirangud. Hilisema vaidluse korral on selliselt dokumenti kättetoimetaval täituril vaja tõendada, et isikule eelnevalt vähemalt kahel korral dokumenti üle anta püüti- see ei ole aga niisama lihtne.

? 26.11.2010 17:41 (14 aastat tagasi)

Seda küll. Ei hakka Teiega vaidlema, sest mul puudub vastav haridus. Saan rääkida ainult oma töökogemusest. Aga oleme antud teemaalgataja küsimust piisavalt pikalt lahanud. Mart. vaata igaks juhuks Ametlikesse Teadaannetesse ka. Võibolla ei suudetudki Sinuni otsust toimetada ja avaldati seal.

Riukalik Jurist 27.11.2010 21:08 (14 aastat tagasi)

Mina aga soovitaks rohkem elada reaalses maailmas - on vägagi tüüpiline, et tagaseljaotsus või konto arest tuleb enne igasuguseid teateid. Ja tõsi see on - oma õiguste eest seista oskavad vaid vähesed. Veelgi vähem on neid, kes on valmis selleks oma raha kulutama.