kaasusülesanne tsiviilõigusest

Kristiina 25.11.2010 13:32 (14 aastat tagasi)

Tere, olen esimese kursuse õigusteaduse tudeng. Tervislikel põhjustel viibisin 2 nädalat haiglas ja see tõttu sain õpetajalt ühe kaasuse lahendad kuna ei saanud tervislikel põhjustel tundides osaleda. Ei oota, et keegi minu eest kaasuse ära lahendaks aga tahaks nõuandeid. Kas ja kuidas tsiviil kaasust lahendada. Kuidas sõnastada jne. Enne kaasuse saamist oli meil 1 õiguse aluste tund ja 1 tsiviilõiguse tund. Kaasuse lahendamist pole isegi varem nuusutanud. Olen lugenud internetist kõik võimalikke erinevaid kaasuseid. Aga valdav enamus on kriminaalkaasused, võlaõiguse omad jne. Pole leidnud ühtki näidet kuidas tsiviil kaasust lahendada. Kaasus ise on järgmine: Füüsiline isik F näitab talle kuuluvat imeilusat kuldset kaelakeed sõbrale S ja räägib, et see on kullast ning on kunagi kuulunud Rootsi kuningakoja kõrgele ametnikule. Väidetavalt on ta selle kaelakee ise Rootsist Kuningakoja korraldatud oksjonilt ostnud hinnaga 6000 EUR. Sõber S on suur ehete huviline ja kollektsionäär ning tal lööb silm särama. S tahab seda kaelakeed endale saada maksku mis maksab. S teeb F-ile ettepaneku kaelakee ostmiseks. F ütleb, et ta ei taha seda müüa, sest see on nii väärtuslik ja erandlik. S käib peale ja ütleb F-ile järgmise lause „soovin Sinult osta selle kaelakee hinnaga 10 000 EUR ning olen valmis vastava summa koheselt tasuma“. F vastab sellele „OK“. S kannab raha F pangakontole ning F annab kaelakee S-ile üle. Mõni kuu hiljem kuuleb S ühelt teiselt sõbralt, et F ei ole kindlasti mitte kunagi elu sees Rootsis käinud. See paneb S-i kahtlema kogu F jutu tõelevastavuse osas ning S viib kaelakee igaks juhuks kullassepa juurde kontrolli. Kullassepp uurib kaelakeed ning teatab, et tegemist on ülekullatud, kuid sisult hõbedast valmistatud kaelakeega, mille turuväärtus on ca 100 EUR. S on vaimselt löödud ning soovib oma raha tagasi ning teatab sellest F-ile. F ütleb, et teda ei huvita ning ta ei anna mingit raha tagasi, sest leping on tehtud ja see, kas ta on Rootsis käinud või mitte ei mõjuta lepingut. KÜSIMUSED 1. Kas S ja F sõlmisid lepingu? 2. Kui jah, siis kas S-il on mingi võimalus raha tagasi saada? Kuidas? 1. Mina arvan, et S ja F sõlmisid suuliselepingu. 2. Arvan, et S saaks raha tagasi nõuda § 90 lg 1 või § 94 lg 1 ? Ma muidugi ei tea kui õigesti ma siin kirjutasin kuna ma eriti hästi ei mõista seda lg ja p värki. Ja kõik need seadused ja asjad on nüüd mul segamini. Palun abi natukene, ette tänades Kristiina

Tiina 25.11.2010 14:33 (14 aastat tagasi)

Kulla Kristiina - kaasus on kaasus. Pole vahet, kas ta käib kriminaalõiguse, haldusõiguse või tsiviilõiguse kohta. Lahendatakse teda ikka saranaselt. Lihtsalt kaasuse tekst ja küsimused on erinevad ning seetõttu ka vastused. Võlaõigus on muideks ka üks osa tsiviilõigusest. Loe tsiviilseadustiku üldosa seadust, võlõigusseadust ja mõtle veidi selle peale kuidas üldiselt elu käib (kui keegi tahab midagi, millega teine isik nõus ei ole, siis mis sa arvad, kuidas tuleks edasi käituda, kuhu pöörduda?) ning saadki oma kaasuse lahendatud. Ja väike vihje - kui oma lahenduses seadusesätetele viitad, siis mitte lihtsalt x paragrahvile vaid tuleb ikka lisada ka mis seaduse paragrahvi sa silmas pead (seaduseid on meil ju tuhandeid). Sisu osas ei hakka puht põhimõtte pärast lahendusi ette ütlema. Muidu kaoks õppimise mõte ära.

Härg 25.11.2010 16:06 (14 aastat tagasi)

Leping (müügileping) on kahtlemata sõlmitud, kuna pooled on olulistes lepingutingimustes kokku leppinud (eelkõige määratlenud lepingu eseme ja ostuhinna). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Raha tagasisaamiseks on tõesti üks võimalus tehingu tühistamine TsÜS § 90 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel (pettus). Tehingu tühistamiseks tuleb teisele tehingupoolele teha vastav avaldus kuue kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2). Teine võimalus raha tagasisaamiseks on müügilepingust taganemine (VõS § 116 lg 1, § 116 lg 2 p 1). Ka see toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Mõlemal juhul tekib õigus raha tagasi saada, omalt poolt peab S tagastama F-ile ostetud kaelakee. Tehingu tühistamise puhul on raha tagasinõudmise aluseks alusetu rikastumise sätted (TsÜS § 90 lg 2, VÕS § 1027, § 1028 lg 1), lepingust taganemise puhul VÕS § 189 lg 1).

Kadi 25.11.2010 17:31 (14 aastat tagasi)

Mina õpin õigusteaduskonnas nüüd juba 4-t aastat, aga minu teada on igas aines olemas kaasuste lahendamise juhend, nii et vaata seda, see on olemas ilmselt ÕISis õppematerjalide all. Tegemist on ilmselt tsiviilõiguse loenguga? Soovitaks alustada TsÜsist. Eelkõnelejatele aga niipalju, et on vahe küll, kuidas kaasust lahendada, õigusteaduskonnas on tsiviil-, haldus- ja karistusõiguslikul kaasuse lahendamisel vägagi erinevad nõuded.

R.J. 25.11.2010 21:26 (14 aastat tagasi)

Kaasfoorumlane härg! Mis pettusest sa siin räägid? Reaalses elus oleks selline kaasus lahendamatu kui asuda müüja kaitsjana protsessi. Pole enam tükimat aega muidugi mingi ülikooli eeskirja järgi kaasuseid lahendanud, aga vähemalt kunagi hinnati lahenduskäike selle järgi kui palju üliõpilane oli viitsinud ise töd teha. Mine RK leheküljele või vaata niisama alamaate astemete kohtute lahendeid netist. Seda tehes arened ka ise, saad aru, mis rida pidi liigub sinu vanemate kolleegide mõte ja isegi juhul kui sinu poolt välja pakutav lahenduse ei ole ehk kõige pädevam, näeb su tööd hindav õppejõud seda, et suudad oma õpinguid tõsiselt võtta ja sinust võib tõepoolest kunagi saada midagi enamat kui 3-aastase juuraharidusega juhutööline.

Härg 26.11.2010 12:21 (14 aastat tagasi)

Kulla R.J. - õigusteaduskonnas lahendatakse kaasusi ikka kehtiva õiguse järgi, mitte "reaalse elu järgi". Müüja "kaitsjana"??? Tegemist on ju puhtalt tsiviilõigusliku kaasusega, tsiviilkohtumenetluses ei ole kaitsjaid, on esindajad. Reaalses elus võib tõesti probleemiks saada suulise kokkuleppe sisu tõendamine (ehk see, kas ostjal õnnestub tõendada, et müüja kinnituste kohaselt oli tegu kullast ja kunagi Rootsi kuningakoja kõrgele ametnikule kuulunud kaelakeega). Samas tõendamisprobleemidel kaasuste lahendamisel õigusteaduskonnas üldjuhul ei peatuta. Olen kindel, et minupoolne lahendus on väärt korralikku hinnet.

Kristiina 26.11.2010 22:21 (14 aastat tagasi)

Suur äitähh, härjale ja Kadi vaatasin õisist järgi sealt ei leidnud midagi. Võibolla oleks moodles aga kahjuks see õppejõud ei kasuta seda. Ta saadab meile materjalid meilile Ilusat nädalavahetust soovides Kristiina

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.