mitme sissenõude pööramine ühele kinnisasjale

KÜ 2.12.2010 21:07 (14 aastat tagasi)

Peale kohtut (võlgnik korteriomanik) andis KÜ kohtuotsuse kohtutäiturile võla sissenõudmiseks. Kohtutäitur väitis, et peab kohtuotsuse korteriomanikule allkirja vastu üle andma. Aasta hiljem müüs teine kohtutäitur selle sama korteri enampakkumisel uuele omanikule. KÜ ise ei vahetanud kohtutäiturit. Korteril oli seatud panga hüpoteek. Korteriühistu kandis kõik kohtukulud (hagi koostamine jne) Peale enampakkumist ei saanud KÜ midagi, kuna pangahüpoteegid ületasid kõik KÜ võla. Küsimus, mitu kohtutäiturit saab ühe kohtuotsusega tegeleda.

mvh 2.12.2010 21:18 (14 aastat tagasi)

See kohtutäitur, kes panga hüpoteegiga koormatud korteri müüs, ei täitnud kohtuotsust, tal polnud korteriühistu nõudmistega mingit pistmist. Panga hüpoteek seatakse notari juures, siis tehakse kinnistusraamatusse märge esimese järjekorra hüpoteegi kohta. Sellist korterit saab müüa esimeses järjekorras ainult hüpoteegipidaja (pank). Ta vib anda notariaalse lepingu kohtutäiturile, see on täitedokumendiks ja täitur korraldab müügi. Kui sellest müügist raha üle ei jää, siis teised sissenõudjad ei saa midagi.

KÜ 3.12.2010 09:51 (14 aastat tagasi)

Pank ei kulutanud sentigi, kuid KÜ maksis täies mahus kohtukulud! Kui kaua pank ootab laekumata hüpoteegivõlgu, ennekui nad not. lepingu kohtutäiturile annavad? Või oleks pidanud KÜ SEB panka minema ja ütlema, et nõudke oma hüpoteek sisse, siis saab ka KÜ tülikast kommunaalmaksete võlglasest lahti- paneb korteri enampakkumisele?

???? 3.12.2010 10:08 (14 aastat tagasi)

See, millal tekkib pangal õigus öelda laenuleping võlgnevuse tõttu ülesse, on reguleeritud panga ja laenusaaja vahelises laenulepingus. Pank käitub selle ja oma parema heakspidamise järgi. Mitte selle järgi, mida keegi kolmas talle ütleb (seega pole mingi KÜ soovid panga jaoks olulised). Nagu näha, siis mingilg hetkel otsustaski pank laenulepingu ülesse öelda ja kogu võla sisse nõuda. Kuna laenulepingu täitmise tagamiseks oli seatud korteriomandile hüpoteek, siis valis pank omale kohtutäituri ja andis asja töösse. Kuna hüpoteegi seadmise leping on täitedokument ei pidanud pank oma nõude pärast eraldi kohtusse minema. Ilmselt samal ajal oli korteriomanikul ka muid võlgnevusi (nt võlgnevus KÜ ees). KÜ käis kohtus, sai võidu ja valis jällegi oma suva järgi oma nõude sissenõudmiseks kohtutäituri, kes asus samuti tööle, kuid kuna teine võlausaldaja oli enne tegutsema asunud, siis ei olndudki sellele KÜ poolt valitud kohtutäituril midagi arestida. Jah, ühe sama võlglase vara kallal võibki olla mitu kohtutäiturit, kuna võlglane võib olla võlgu mitmele võlausaldajale ja võlausaldajad ei pea oma õiguste kaitsel tõepoolest üksteisega arvestama ega oma tegevust kooskõlastama. Kehtib põhimõte, kes ees, see mees. Antud juhul oli aga pank igaljuhul ees, kuna tema eelisõigust tagab omal ajal korteriomandile seatud hüpoteek, mis tähendab, et hüpoteegi summa ulatuses on temal eesõigus võlglase varale. Kui peaks esinema selline hüpoteetitiline olukord, et nt isik x maksab pangale kõik ilusti ära, nii nagu kokku lepitud, kuid on võlgu teistele, siis võib küll juhtuda, et kui teised võlausaldajad kord täiturini jõuavad ja võlglase vara realiseerima asuvad, siis on ka pank sunnitud laenulepingu ülesse ütlema, vara realiseerimisest saab pank ikkagi esimesena oma osa kätte, kuna tema nõue oli hüpoteegiga tagatud ning teised võlausaldajad jagavad seda, mis pangast üle jäi (kui üldse midagi üle jäi).

kah õnnetu KÜ 3.12.2010 10:33 (14 aastat tagasi)

Juristid, palun seletage mulle lahti KORTERIÜHISTUSEADUS https://www.riigiteataja.ee/akt/13235602 § 7. Osamaks - (2) Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. (3) Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. ==================== Selle paragrahvi alusel peaks uus korteriomanik korteri ostmisel arvestama summaga, mis eelmine võlgnik KÜ-le võlgu jäi ja kunagi ise selle summa KÜ-le maksma. Ei ole see siis nii või?

mannu 3.12.2010 11:27 (14 aastat tagasi)

Jah need jäänud võlad peab tasuma uus omanik.

KÜ 4.12.2010 10:37 (14 aastat tagasi)

Kohtutäitur kes tegeles KÜ huvides võlglase korteriga, ütles, et panga hüpoteeki sissenõudev kohtutäitur tegi tema eest töö ära ( KÜ kohtutäitur ei viitsinud korteri müügi ja reklaamiga tegeleda). Praegu on üleval võlg, mis tekkis hagi sisseandmisest kuni korterienampakkumiseni. Kuidas KÜ selle kätte saab on jälle probleem, kuna uus omanik tõrgub seda tasumast, võlg fikseeriti enampakkumise aktis. Uus omanik on palganud advokaadi, kes üritab selle võla seaduslikult ära nullida.

Pats 4.12.2010 12:50 (14 aastat tagasi)

See on hea, et enampakkumise aktis summa fikseeritud, kuid osas, mis võlg on vanalt omanikult juba väljamõistetud kohtuotsusega- ma ei tea praktikast ühtegi juhtumit, kus uus omanik oleks pidanud seda tasuma (kas Teie tasuksite nõuet, kui kohtuotsuses ei ole sa üldse pooleks??). Uus omanik maksab osas, mis ei ole vanalt omanikult kohtu kaudu veel väljamõistetud ning hiljem saab selle vanalt omanikult regressi korras tagasi nõuda. Õiguse selleks annab juba eelpool viidatud korteriühistu seadus. Soovitan ka lugeda Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-08-14449 (Maakohtu otsuse põhjenduse p 19, 20, 21)

kah õnnetu KÜ 5.12.2010 07:57 (14 aastat tagasi)

Masendav! See tähendab siis seda, et laenuga korteri ostnud tüüp, kes laenu maksab korralikult, korteri peal hüpoteek, KÜ-le ei maksa teenuste eest sentigi, elab siin riigis nagu kuninga kass. Kaebad sellise tüübi võlgade pärast kohtusse, jääb KÜ täiesti maksejõuetuks. KÜ maksab lisaks võlglase võlale suure riigilõivu, kuid teenuste eest võlg muudkui kasvab edasi, sest tüüp KÜ-le ei maksa. Kohtutäituril pole midagi teha, kuna pank võtab ise laenu kontolt maha, raha rohkemaks ei jätku ja ainult pangal on eesõigus korter müüa. Peale selle, korteri nüüdne väärtus on 2x väiksem kui hüpoteek.

mvh 4.12.2010 23:03 (14 aastat tagasi)

See Teie kohtutäitur ei oleks saanud kuidagi korterit nii müüa, et panga võlga sealt maha ei oleks võetud.

mvh 5.12.2010 19:46 (14 aastat tagasi)

Veel nii palju, et kohtutäitur, kes täidab kohtuotsust KÜ kasuks, saab arestida võlgniku pangaarve ja sealt ära võtta raha, alles peab jääma miinimumpalk + 1/3 iga ülalpeetava kohta. Kui inimene pangavõlga maksab, siis tõenäoliselt liigub tal arvel mingi raha (muidugi võib seda maksta ka keegi teine oma arve kaudu). Samuti saab kohtutäitur arestida töötasu. Kui võlgnikul on muud vara peale korteri, saab ka selle arestida ja realiseerida.

Ellen P. 8.12.2010 20:39 (14 aastat tagasi)

KÜS prg 5 järgi lähevad võõrandaja kohustused ja õigused üle uuele korteriomanikule. Kohtupraktikas võib ühistu neid võlgasid sisse nõuda oma valiku järgi. Aga alati on targem nõuda neid ju uuelt omanikult ja selleks on olema ka õigus. Kui omanik ostab korteri, oleks ka normaalne küsida, mis koormatised sellel korteril kommunaalide osas on. Kui pank on sundmüünud selle vara uut omanikku sellest momendist teavitamata, et korteril on võlg ( e. jätnud selle ühistult täpsustamata), on AÕS järgi ostjal õigus tehing tagasi pöörata. Nii, ühistu juhid, esitage aga nõue uuele omanikule ja ärge laske asjal hapuks minna. Eks uus ostja on ise ka totu, teab, ju, et oksjonilt ostetud korteril on alati mingi kala juures, ja eriti tõenäoline on, et üürivõlg. Endal praktikas juhus olnud ja ka kõik kohtulahendid on andnud ühistule õiguse.

Kristen 17.02.2011 19:36 (14 aastat tagasi)

Ellen P. kas omad praktilist kogemust ka sellise juhtumiga, kus KÜ üritab uuelt omanikult sisse nõuda vana omaniku võlga, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus ja KÜ kasuks võlg vanalt omanikult välja mõistetud? Hästi ei tahaks uskuda, et ka sellisel juhul KÜ oma õiguse saab.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.