võlgade ümberkujundamine

kompromissialdis 17.12.2010 10:46 (14 aastat tagasi)

Küsimus lühidalt on: Kas pakutava kompromissiga nõustumine ja sellega teistkordselt liisingueseme odava müügihinna ja suure võlajäägi aktsepteerimine võib saada takistuseks hilisemal võla ümberkujundamisel? Menetluskulud ei ole põhiprobleem , need ei olnud ka auto realiseerimisel väga suured ja jäävad samasse suurusjärku, mis kompromissi korral on kohtu poolt hagejale tagastatav riigilõiv. Olen aru saanud, et praeguste seaduste kohaselt ei ole ka kohtuistungil võimalik võlajääki väiksemaks kaubelda, sest allkirjastatud kokkulepe sellega nõustumise kohta on olemas. Võlajäägi vähendamine võiks kõne alla tulla hiljem kui uus seadus annab võimaluse võla ümberkujundamiseks. Kui siis aga öeldakse, et ise olete kahel korral võlajäägiga nõustunud?

A 20.12.2010 10:39 (14 aastat tagasi)

Võlajäägi vähendamine on võimalik ka praegu kompromissi korras, juhul kui liisingufirma sellega nõus on. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus annab aga võimaluse ümberkujundada nõudeid ka ilma teise poole nõusolekuta. Minuteada uus seadus mingeid piiranguid selles osas ette ei näe ning kohus saab võlgasid ümber kujundada olenematult varasematest kokkulepetest. Küll aga võib põhivõlgnevuse vähendamisest kohus ka keelduda. Seaduse eesmärgiks ei ole kindlasti teise poole kahjustamine, vaid eelkõige kohustuste ümberkujundamise kaudu pankrotimenetluse vältimine ning vabastamine ebamõistlikest kõrvalkohustustest või nende vähendamine, samuti maksegraafikute pikendamine. Seepärast pigem tulekski juba praeguses kohtumenetlus kompromissiläbirääkimise pidades, mõelda pigem sellele, kas ja millises ulatuses on võimalik vähendada kõrvalkulusid ning millise pikkusega maksegraafik oleks mõistlik, et tagada kohustuste täitmine. Juhul kui praeguses menetluses minna teadlikult kompromissile, mida täita ei ole plaaniski ning eesmärgiks on üksnes venitamine uut seadust oodates, siis kahtlen, et ka kohus ja vastaspool sellele väga hea pilguga vaatavad.

kompromissialdis 20.12.2010 14:33 (14 aastat tagasi)

Kompromiss, mida praegu pakutakse on täidetav ja kõrvalnõuded ei ole ülemäärased. Põhinõuet liisingufirma nõus vähendama ei ole, põhjendades seda sellega, et kokkuleppe allkirjastamisega on seda tunnustatud. Aga just põhinõue on ülemääraselt suur seetõttu, et auto realiseeriti väga odavalt.

A 20.12.2010 16:08 (14 aastat tagasi)

Kas väga odavalt tähendab seda, et see realiseeriti alla tegeliku turuväärtuse? Või müügiga venitati põhjendamatult, mistõttu hind langes müügiperioodi vältel? Viimastel juhtudel võib esitada kohtule asjakohaseid argumente ning tõendada, et liisingufirmale tekkinud kahju on vähemalt osaliselt tingitud liisingfirma enda tegevusest. Kui aga küsimus üksnes selles, et auto müüdi väiksema summaga kui liisingujääk, siis ilmselt ei tasu ka uuest seadusest abisaamisele eriti panustada. Nõuete vähendamise eesmärgiks on ikkagi tekkinud makseraskuste ületamine ning maksevõimelisuse taastamine. Kui aga praegu pakutav kompromiss on täidetav ning ka kõrvalnõuded pole ülemäärased, siis ma ei näe põhjust, miks peaks kohus nõuet vähendama.

kompromissialdis 20.12.2010 16:35 (14 aastat tagasi)

Auto müüdi ilmselt tunduvalt alla turuväärtust. Tegelikult ei ole täpne müügihind ja see,kui palju liisingumakseid üldse makstud oli, isegi täpselt teada, sest nende küsimustega tegeles siis ametliku liisinguvõtja endine elukaaslane,kes nüüdseks on end asjast täielikult distantseerinud. Liisinguvõtja allkirjastas asjasse süvenemata kokkuleppe. Kokkuleppes oli liisingu jäägiks umbes sama summa, mis oli liisingulepingu sõlmimsel (umbes 160 000), kuid midagi oli ka ära makstud ja auto realiseeritud. Täpselt ei ole ka algne liisingumakse kogu summa teada, sest liisinguvõtja käes lepingut ei ole. Oleme liisinguandjalt korduvalt e-mali teel küsind auto realiseerimise andmeid ja seda kui palju oli liisingumakseid makstud, kuid neid ei saadeta. Põhjendatakse, et sel pole enam tähtsust, sest kokkulepe allkirjastamisega sõlmitud uus leping ja varasemal pole tätsust.

A 21.12.2010 09:15 (14 aastat tagasi)

Liisinguvõtjal on õigus saada liisinguandjalt kõiki liisingulepingu täitmisega seotud andmeid ja dokumente, sh liisingueseme müügiga seonduvaid dokumente. Kuigi kokkuleppe allkirjastamisega on sõlmitud küll uus leping, on tegemist siiski samast liisingulepingust tulenevate kohustustega, seega kui liisinguandja andmete esitamisest keeldub, võib taotleda, et kohus nõuaks need liisinguandjalt välja. Loomulikult tuleb taotluse esitamisel põhjendada, milliseid asjaolusid soovitakse antud dokumentidega tõendada. Põhjenduseks sobikski väide, et auto oli müüdud alla turuväärtuse. Õige turuväärtuse tõendamiseks võiks proovida saada andmeid teistelt sõidukimüüjatelt sama mudeli ning vanusega autode müügihinna kohta. Kui neid ei õnnestu saada, võib taotleda kohtult, et turuväärtuse määraks ekspert. Kindlasti sooviks pöörduda abi saamiseks juristi poole, kes vaataks kogu keisi üle.

kompromissialdis 21.12.2010 10:26 (14 aastat tagasi)

Küsimus ongi selles, kas minna nende dokumentide nõudmisega praegu lõpuni või jätta see teema võimaliku võlgade ümberkujundamise protsessi ajaks. Kompromiss aitaks vähendada kulusid ja praegu ju kohus põhivõlga vähendada ei saa. Liisinguandja rõhub VÕS §- le 30 (võlatunnistus) ja selle vastu praegu vist vaielda ei saa (kokkulepe sõlmitud 2009.mais). Kuna midagi maksta tuleb nagunii, siis on üks mõte selline, et maksta kommpromissi graafiku järgi nii kaua kui mõistlik summa on makstud ning hakata siis taotlema võla ümberkujundamist just sellel alla turuhinna müümise põhjusel. Kuna Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus on nii värske ning praktika ja tõlgendused puuduvad, siis ei oska selles osas praegu veel keegi vist nõu anda. Siin foorumiski on A ainus, kes sellel teemal kaasa mõtleb, olen selle eest väga tänulik.

A 21.12.2010 11:23 (14 aastat tagasi)

Minu meelest võiks minna siiski praeguses hagimenetluses lõpuni. Kohus saab küll põhivõlga vähendada läbi selle, et rahuldab hagi ainult teatud osas, kui õnnestub tõendada, et ese müüdi alla turuväärtuse. Samuti on võimalik, et ka liisinguandja läheb kompromissile ning on nõus nõuet vähendama. Võlatunnistuse puhul tasuks arutleda, kas tegemist deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega, nüansid erinevad. Praegu tundub, et tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, millega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kehtima jäävad kohustused mõlemast võlasuhtest. Seega kui liisinguese müüdi alla turuväärtuse, võib sellele siiski tugineda, olenemata hiljem sõlmitud kokkuleppest. Võlgade ümberkujundamise menetluses ei pruugi asi enam läbi minna kuna menetluse eesmärk on teine, vt § 1, § 10, § 17 lg 1 p 3. Praegu on aga küsimus mitte makseraskustes, vaid sisulistes asjaoludes, mille lahendamiseks on ette nähtud hagimenetlus.

kompromissialdis 21.12.2010 12:31 (14 aastat tagasi)

Tänan väga A-d. Kui temal või kellelgi on veel mõtteid, võib veel kirjutada, piilun ikka vastuseid, kuigi küsimuse esitamisest on tükk aega möödas.

kompromissialdis 21.12.2010 12:51 (14 aastat tagasi)

Veel niipalju, et makseraskused on muidugi ka. Praegu pakutav summa 500 krooni on pingutuse korral täidetav. Graafik on koostatud aga 6 kuuks ja siis tuleks maksta kogu ülejäänud summa. Liisingufirma kirjutab, et graafiku korraliku täitmise korral on võimalik sõlmida uus graafik. Kui nii maksma jäädagi, kestaks see umbes 30 aastat. Muidugi võib liisinguvõtja rahaline olukord paraneda, ta saab tasuva töö, lapsed saavad täisealiseks jne. Ikkagi on kogu liisingujäägi maksmine liisinguvõtjale aga ülejõukäiv ning juhul kui auto on realiseeritud tunduvalt alla turuvääruse, siis ka ülekohtune. Auto turuväärtuse väljaselgitamise teemaga juba tegeleme ja kindlasti jääme nüüd kindlaks ka dokumentide saamise nõudele. Mulle võib kirjutada ka e-mailile malle90@hot.ee. Kuna teema lahkamine võib aga kasu tuua ka teistele, siis võib arutelu ka siin jätkata.

R. 22.02.2011 20:53 (14 aastat tagasi)

Tere! Seonduvalt käesoleva teemaga sooviksin teada, kuidas oleks võimalik määrata auto turuväärtust tagasiulatuvalt, et hinnang oleks kohtule aktsepteeritav? Konjunktuuriinstituut kahjuks sellega enam ei tegele. Tagasiulatuvalt 2009.a. sept-ok. Lugupidamisega,