põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral

ema 14.01.2011 10:50 (14 aastat tagasi)

Tere minul on selline mure, et lahutasin ametlikult abielu 11märts 2010. (lahus olime juba enne seda). Sünnitasin laps 30detsember 2010. Laps ei ole ex mehe oma. Perekonnaseisuametis ei saa mina aga sündi registreerida kuna ex mees ei ilmu kohale ja keeldub avaldust täitmast. Mida pean aga mina edasi tegema? Ex mees viibib Soomes ja ei kontakteeru ei minu ega ka perekonnaseisu ametnikuga. Mis edasi teha kas lapsle jääbki nimi panemata? Loodan, et saate nõu anda.

K 14.01.2011 11:10 (14 aastat tagasi)

Mina Tema asemel keelduks samuti. Laps pole ju Tema oma. Kas Perekonnaseisuameti poole pöördusid oma murega?

ema 14.01.2011 11:18 (14 aastat tagasi)

Ma ei tahagi last tema nimele. Selleks peab ta tegema vastava avalduse mida ta samuti ei tee.

nipi 14.01.2011 11:20 (14 aastat tagasi)

Naljakas, tahad last mehe nimele kes pole mehe oma,,, miks sa lapse päris isa poole ei pöördu??? Last saad ka registreerida vallaslapsena, üksikvanemana,,,

ema 14.01.2011 11:23 (14 aastat tagasi)

Ei saa kuna lahutusest on möödas vähem, kui 300 päeva. Ja ma olin temaga lahus juba aasta enne ametlikku lahutust.

kata 14.01.2011 12:23 (14 aastat tagasi)

minge pöörduge kohaliku lastekaitse spetsialisti juurde.igas sotsiaalametis on see olemas.seal targemad ja oskavad aidata.

tema 14.01.2011 12:36 (14 aastat tagasi)

uskumatu rumalus! Võta lapse tegelik isa kaasa ja tee asi ära. Jäta endine mees rahule lõpuks!

ema 14.01.2011 12:53 (14 aastat tagasi)

Oi jummel kas ei saa aru, et ma ei saa minna lapse bioloogilise isaga ja nimi ära panna. Lahutuest on möödas vähem, kui 300 päeva ja ilma tema nõusolekuta ei saa ma midagi teha. Milleks niisama klähvida, kui ei saa teemast aru ja veelvähem vastata sellele.

Marju 14.01.2011 13:00 (14 aastat tagasi)

Legaliseeri oma laps siis 300 päeva pärast ära!

ema 14.01.2011 13:04 (14 aastat tagasi)

300 sadat päeva hakatakse lugema lahutuse päevast lapse sünnini.

Nikolai 14.01.2011 13:07 (14 aastat tagasi)

Perekonnaseisutoimingute seadus [ http://estlex.com/tasuta/?id=7&aktid=115573&fd=1 ] [-----------] § 22. Sünni registreerimine (1) Sünni registreerimiseks kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed: 1) lapse isikunimi, sugu, sünniaeg, isikukood, sünnikoht ja kodakondsus; 2) ema isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus; 3) isa isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus; 4) kui lapsele on määratud eestkostja, siis eestkostja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja eestkostja määramise aeg; 5) hooldusõiguse kuuluvus vanematele ühiselt või ainult ühele vanemale või eestkostjale eestkostja olemasolul. [-----------] § 23. Sünni registreerimise avaldus (1) Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (2) Avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 ja § 22 lõikes 1 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse neid andmeid tõendavad dokumendid. [...] (3) Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei ole esitanud isaduse omaksvõtu avaldust, selgitab perekonnaseisuametnik avaldajale isaduse omaksvõtu avalduse esitamise võimalust, samuti võimalust nõuda põlvnemise tuvastamist kohtu korras. [-----------] § 25. Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine (1) Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või emadust tuvastava kohtulahendi alusel. (2) Lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. (3) Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena rahvastikuregistrisse üksnes juhul, kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse vastavalt perekonnaseaduse §-le 85. Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik. [...] (5) Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed registrisse kandmata.

vesna 14.01.2011 13:09 (14 aastat tagasi)

Miks siis abielluda - eesmärgiga lahutada:) Vabandust. Lihtsalt selline lühinägelikkus inimeste vahelistes suhetes et abielu hoiab inimesi koos on imelik.

Nikolai 14.01.2011 13:15 (14 aastat tagasi)

Uus perekonnaseadus on kiiresti ja lollilt kokku klopsitud. § 86 esimese lõike järgi määritaksegi laps pähe sellele mehele, kes ei pruugi olla teda eostanud. Too "isa" saab üksnes vaidlustada oma "isaduse" § 91 alusel, ilmselt DNA-analüüsi alusel, huvitav, kes sellise asja kohtukulud peaks kinni maksma, kas lapse ema, kes ei ole milleski süüdi? [---------------] § 86. Põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral (1) Kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui kolmsada päeva enne oma sündi, siis võetakse aluseks see ajavahemik. (2) Kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. [---------------] § 91. Isaduse vaidlustamine (1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. (2) Lapse kaalukaid huve järgides võib regionaalminister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. (3) Kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne sellest mehest, ei saa see mees isadust omaks võtta.

john 14.01.2011 13:31 (14 aastat tagasi)

siiski kui teha ilusti DNA ja eostaja on teine mees siis kas lapse ema või lapse looduslik isa maksab selle kohtu kulud!!!

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.