kaasomand ja detailplaneeringu maksumuse jagamine

33 9.03.2011 06:31 (14 aastat tagasi)

kui krundi suurus lubab ehitada pole vaja krunti jagada on vaja ainult detailplaneeringut ning seda omakorda on vaja vaid ehitajale. kes muudatusi soovib -see need ka kinni maksab. DB hinna nõudmine kohtus vaevalt läbi läheb - sest see ei ole kaasomandi haldamiseks hädavajalik toiming. Samuti ei muuda kohtukorras kaasomandi lõpetamine midagi maksja osas, sest kasulik on see ja vajalik ühele kaasomanikule - sellele kes ehitada tahab.

külaline 9.03.2011 08:46 (14 aastat tagasi)

Tänan vastamast! Täpsustan veidi asjaolusid - krunt asub linnas ning siin on antud olukorras kindlasti vajalik DP koostamine, millega lahendatakse kompleksselt kõik teemad - moodustatakse uued krundid, määratakse hoonestusala ja -õigus, ligipääs kruntidele, tehnotrassid. Seega krundi poolitamine ainult ilma DP-ta, ainult katastritoiminguna (mis oleks oluliselt odavam) ei ole võimalik.Ning ehitamiseks on neil igal juhul DP-d vaja. Väga oluline nüanss on, et DP-d saab koostada _ainult_ tervele katastriüksusele korraga, ning ka lahendus tuleb korraga tervele krundile välja töötada. Nende poolt algselt välja pakutud idee, et planeerivad vaid enda poolele krundist ja ülejäänud poole "jätavad tühjaks" ei tule kõne allagi ja sellest on nad loodetavasti ka ise aru saanud. Nendepoolsed argumendid on: - 'teie maa väärtus tõuseb', mis on täiesti tõsi, kuigi teine osapool pole sellest väärtuse tõstmisest hetkel huvitatud ja ei kavatse seda realiseerida - 'kuidas siis nii saab, et te tahate midagi tasuta saada' Lisaks: detailplaneeringu hind ei sõltu (või sõltub väga minimaalselt) sellest, kas soovitakse lihtsalt hoonestusõigust ühele hoonele ja maa poolitamist, või tuleb planeeringulahendus ka teisele poolele. Kompromissina tuleks ehk kõne alla DP kulude hüvitamine selles osas, kuivõrd DP kallineb seoses teise osapoole lahenduse väljatöötamisega (mis on pigem 5 kui 50% kogukuludest). Seoses kaasomandi lõpetamisega kohtus: kui kohus otsustaks, et maaüksus kuulub jagamisele (mis on antud juhul kõige tõenäolisem), toimuks jagamine samuti läbi DP. Kas sellisel juhul ei pea kaasomanikud jagamise kulu võrdselt kandma?

33 9.03.2011 14:50 (14 aastat tagasi)

Kaasomandi lõpetamiseks saab muidugi iga kaasomanik igal ajal pöörduda,kuid: 1. Peab olema põhjus, mida muidu ei saa lahendada (ja mingi DP osa mittemaksmine naabri poolt kes seda ei vaja - seda kindlasti ei ole, ning kui kohtule nii vastata on suur tõenäosus, et kaasomandi lõpetamise hagi üldse menetlusse ei võeta. 2. Peab esitama ka taotluse lahenduse vormi: kas kaasomandi lõpetamine kaasomanike vahelisel enampakkumisel. 3. Kaasomaniku eelisostuga. 4. Kaasomandi lõpetamine avalikul enampakkumisel Ja ka siis on kaasomanikul, kes seda ei algata - vastuse õigus, ning kui vastuses ära tuua jälle see DP asi, võib lõpetamine jääda ära. Samuti saab ju iga üks kes praegu seda kõike loeb aru, et DP tellija kes tahab ainult osa sellest rahast kaasomanikult kes DP ei vaja - maksab kohtusse minnes kõvasti rohkem isegi kui ta nö. võidab. Rääkimata ajast mil ei saa ei DP-d, ehitada jagada ega midagi.See kohtu värk võib kesta aastaid.

külaline 10.03.2011 13:56 (14 aastat tagasi)

Tänud kaasaelajatele! <br> Nagu aru sain (asjaõigusseadus + üks lahend), siis ei ole kaasomandi lõpetamise põhjus oluline, seda võib nõuda igal ajal ja ilma põhjendamata (põhjus on nõutud vaid siis, lõpetamise nõudeõigus on lepinguga välistatud, AÕS § 76 (3))). Et asja reaalsemalt hinnata, siis kas keegib oskab hinnata, kui suureks kujuneksid antud juhul teise poole kohtukulud? Ma ei usu, et protsess keeruliseks kujuneb, tõenäoliselt otsustataks asja jagamine kaheks reaalosaks ja see ei kahjusta ka kellegi huvisid ning põhjust protestimiseks ei ole). Ning kas hageja saab kaasnenud kohtukulusid sellelt osapoolelt sisse?

ehhee 10.03.2011 14:45 (14 aastat tagasi)

Tore kui asjast nii aru saad - tuletan meelde et igal kohtumenetlusel nüüdsest on vaja määrata hind ning sellelt maksta riigilõiv. Kuna siin tahetakse jagada kinnistut, võib vabalt hinnaks olla kinnistu väärtus. Jõudu siis 10 000 € suuruse riigilõivu tasumisel. Samuti pööra tähelepanu sellele, et hagedes kaasomanikku oma õiguste kaitseks võib ruttu saabuda nö. kokkulepe - siis lähevad menetluskulud pooleks, ehk siis sina mõne kümne tuhande ulatuses eurosid kingid riigile ja saad endale väga vihase üleaedse. Muidugi tasub silmas pidada ka aja kaotust. Ei saa ka kunagi kindel olla, et võit oleks nii selge - kuna nõuad kaasomandi lõpetamist ja seadus seda ka otseslt lubabki. Alati võib leida mingeid muid seadusi mille järgi sa rikud mingeid naabri õigusi. Lihtne viide on mingid sellised abstraktsed õigused, see et kui kaasomand et kellegi ostuga tekkinud siis teati ju mida osteti või nõustuti kui kaasomand osteti - seega on mingi protsessimine naabrit kurnav, liigselt koormev jne. Tal on õigus õiguskindlusele, rahule jne. Teemajätkaja puhul näen, et nii nagu kaasomandi jagamiseega, ehitamisega, rahalise kompensatsiooniga. Tahab algataja saada endale positiivset vastust. Ka kohus võib su soovi läbi näha. Sul on huvitav viis suhteliselt väikse summa nõude saamiseks - iseendale ja naabrile võimalikke suuri ajalisi ja rahalisi kulusid luua. Jõudu

külaline 10.03.2011 15:12 (14 aastat tagasi)

Täpsustan, et olen (õigemini on seda minu mitte kõige paremal majanduslikul järjel olevad sugulased) see osapool, keda ähvardatakse kohtuga. Teise osapoole majanduslik kasu võidu korral oleks suurusjärgus 10 ... 50 000 krooni. Mul tekib väike kahtlus, et kas neil ikka tasub kohtusseminekut niivõrd kergekäeliselt ette võtta, nagu nad lubavad. Kas sain õigesti aru, et riigilõivu suuruseks on mingi protsent nö hinnast, mille algselt maksab hageja. Juhul, kui meentluse käigus osapooled lepivad ja katkestavad menetluse, siis peab kostja hagejale 50% riigilõivust hüvitama? Juhul, kui hageja võidab, kas tal on õigust riigilõivu kostjalt sissenõudmiseks?

ehhee 10.03.2011 15:24 (14 aastat tagasi)

menetluskuludega omakorda on võimalik tükk aega kohut käia samuti on see suhteline kas kohtus kaasomandi lõpetamisega nõustumine on nö kaotus kostjale kohus võib selle ka kompromissiks lugeda ja jälle kulud pooleks või üldse hagejale kunagi ei tea. inimesed üldse kipuvad kergesti kohtuga ähvardama