pärandi ümberjagamine kuus aastat pärast pärandaja surma - juura.ee

pärandi ümberjagamine kuus aastat pärast pärandaja surma

velo 8.03.2011 01:44 (14 aastat tagasi)

Sain teada oma ainsa üleneva sugulase (tädi) surmast kuu aega tagasi Ametlikest Teadaannetest. Tädil lapsi polnud, muid veresugulasi ka mitte. Mina olin tema ainsa (noorema) venna ainuke laps. Vend (minu isa) suri, kui ma olin 11-aastane. Käisin tädiga tihedalt läbi (kuna ta oli isast oluliselt vanem, siis asendas ta mulle vanaema), aga kui lahkusin sellest linnast oma perega (mees ja 3 last), jäid külaskäigud harvaks. Viimane kord teda nähes ta kartis hirmsasti, kui me perega talle külla sattusime. Nagu keegi, kes kohe tulema pidi, ei tohiks meid seal näha. Panime selle perega vanaduse paranoia arvele. Hiljem ei lastud meil temaga enam kokku sada, väideti, et ta on haige või haiglas jne. Jäin ka ise raskelt haigeks aastateks. Olen selle tagajärjel siiani invaliid. Tädiga ühendust ei saanud, mu lapsi temaga kokku ei lastud "hooldaja" poolt. Kuu aega tagasi sain teada, et tädi suri märtsis 2005 a. Ma ei usu iialgi, et ta mulle mitte midagi ei jätnud, ei hooligi tema majast väikelinna heas linnaosas. Ainuüksi minu isa asjad jäid tema juurde majja, kuna meie korter oli emaga väike, need pidin ma kindlasti saama tagasi, samuti oma suguvõsa albumid, mida oli kogutud aastasadu (pildid, päevikud, piiblid, lauluraamatud, vabadussõja medalid vanaisa omad...jne). Mind, kui tema lähimat ja ainukest sugulast, ei teavitatud tema surmast mitte mingil moel. Meie perel on tähtsaimad lehed kogu elu postkasti laekunud, ei ühtki surmakuulutust ega miskit. Ma ei tea, kus tema haudki on! Kas saab sellisele kohutavale ülekohtule mingitki lootust, et inimene, kes nii alatult käitus minu ja mu tädiga, saaks vastutusele võtta nii pika aja tagant? Ainuke, et olin 2005 aastal invaliid (sundosa), saaks äkki mingile paragrahvile toetuda? Arvan, et mul pilte ja albumeid jne, enam tagasi saada ei ei õnnestukski, need on kindlasti hävitatud, aga kui see alatu inimene kasvõi mingi summa maksaks, saaks ma oma emapoolsete vendade metsavenna ausamba platsi lõpuni korda teha, mis jääks niikuinii mu viimaseks teoks siin ilmas.

valo 8.03.2011 07:37 (14 aastat tagasi)

Kallis tädi, kelle käekäigu vastu tekkis huvi alles 5 aastat pärast tema surma? Veider... Kui ikka inimene kallis ja tähtis, ei saa ükski hooldaja temast eemal hoida. Kui tahad aga pärimist vaidlustada (ei saa küll täpselt aru, mida ja mis alusel), siis see on sinu õigus. Palka omale advokaat ja lase käia.

. 10.03.2011 20:29 (14 aastat tagasi)

Kui pärimisasi algatatud ja testamenti tehtud ei ole on pärimine seaduse järgi. Kui oled lähim sugulane siis ka pärija - sugulus vaja tõendada. Kui oli tehtud testament siis käib pärimine testamendi järgi. Sundosale sul õigus ei ole kuna pärimisseaduses on selgitatud, et sundosa nõue on pärandaja abikaasal, vanemal või alanejal kui ta jäeti seaduse järgi pärandist ilma ning pärandajal oli ilma jäetud isiku suhtes ülalpidamiskohustus. Antud juhul tundub, et tädil sinu suhtes ülalpidamiskohustust olla ei saanud - arvestades asjaolu et tädi oli kindalsti ise vanem ning ei suudaks ülalpidamist ka teostada. Sind peaks ülal pidama sinu abikaasa-lapsed tulenevalt perekonnaseadusest. Kui pärimisasi algatatud on õigus sul kui lähimal seadise järgi pärima õigustatud isikul pärimistoimikuga tutvuda ning saada notari konsultatsiooni. Selleks on vaja jällegi sugulust tõendavad dokumendid kaasa võtta jne...

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.