sundosa

KIPY 21.03.2011 14:34 (14 aastat tagasi)

Kui vanaema on veel elus, siis sellise toreda asjaga nagu testament saab pärandada absoluutselt kõike, mida tahad. Tehku, aga ära oodaku surma.

V K 21.03.2011 14:43 (14 aastat tagasi)

Vanaema on veel elus, kuid siinkohal peaks ilmselt ära märkima ka vanaisaga kunagi koos tehtud testament, milles vanaisa surmajärgselt oli pärijaks vanaema. Küll aga uuriksin seda, millele ei ole mõelnud- kuidas peaks toimima sellisel juhul kui toimida KIPY poolt välja pakutu põhjal- kas pigem peaks tegema kinkelepingu?

KV 21.03.2011 14:44 (14 aastat tagasi)

Vanaema võib teha täpselt sellise testamendi nagu tema tahab. Ei piira teda mitte miski. Testamendi mõte ongi ju anda oma surma korraks selliseid korraldusi, nagu ise õigeks pead. Ei pea vanaema oma pead vaevama, mida teised pärast tema surma teevad või ei tee. Kui vanaema ükskord sureb, lahendatakse tema pärimisasi. Ja vaat siis võib tõesti juhtuda, et võib tekkida sundosa õigus. Seda juhul, kui testamendiga jäeti pärandist ilma alaneja sugulane (laps), kelle suhtes oli testaatoril surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus. See, kas tütar on tunnistatud töövõimetuks ei tähenda, et tema emal oleks automaatselt tema ülalpidamiskohustus.

VK 21.03.2011 15:50 (14 aastat tagasi)

Väga informatiivne vastus! See on arusaadav, et testamendi võib ükskõik millise teha, aga minu küsimus (mis algselt oli halvasti sõnastatud) seisnebki selles, et kui vanaema sureb ja läheb pärandi jagamiseks, siis milliste asjaoludega tuleb arvestada kui näit. tütar on välja jäetud ja samas tal siiski tekib õigus sundosale. Missugused on need seadusest tulenevad punktid, mille alusel on ainsad pärijad lapselapsed ja tütar ei saa midagi?

Hiromant 21.03.2011 16:02 (14 aastat tagasi)

Väga veider küsimus! Sellist paragrahvi, mis kinnitaks, et konkreetsel juhul on nii või naa, ei saa sulle keegi ka perema tahtmise juures anda, sest sellist paragrahvi pole lihtsalt olemas! Pärimisasi lahendatakse konkreetsest pärimisasjast tulenevate konkreetsete asjaolude alusel lähtudes pärimisseaduses sätestatust. Seda, mis juhtub tulevikus, ei saa keegi ju ka parema tahtmise juures ette ennustada. Tolle vanaema pärimisasja lahendamisel mängivad ennekõike rolli - kas vanaema oli jätnud testamendi või sõlminud pärimislepingu, kui jah, siis mis seal kirjas on. Kui jah, siis kas pärimislepingu või testamendi järgi õigustatud isikud soovivad pärida, st ega nad juhuslikult otsuta pärandist loobuda. Kas need isikud on vanema surma hetkel üldse elus? Kas tolle vanema surma hetkel on tal mõni laps või abikaasa, kelle suhtes oli vanemal tema surma hetkel perekonnaseadusest tulenevalt kehtiv ülalpidamiskohustus ning kelle too vanaema oma testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma jättis. Kui jah, siis kas selline isik tahab sundosa pärida või mitte. Kas vanema oli surma hetkel abielus (keegi ei keela tal ju uuesti abielluda), ega juhtumisi pole pärandvara hulgas vara, mis ühtlasi kuuluks abikaasade varaühisuse hulka. Kas vanaemal on üldse surma hetkel vara, mida pärida - mitte keegi ega mitte miski ei keela vanemal oma elu ajal oma vara omal äranägemisel vallata, kasutada ega käsutada, võibolla on too vanaema hoopiski oma vara ära müünud?

d'Andrade 21.03.2011 17:13 (14 aastat tagasi)

ma ei saa aru, misk elavate inimeste puhul räägitakse pärandist kogu aeg? Kõige lihtsam vahend anda see maja oma lapselastele on see neile kinkida. Et vanaema saaks seal edasi elada kuni elu lõpuni tuleb seada koormatis, et tal on elu lõpuni õigus seal elada. See märgitakse ka registrisse. Ja nii ongi lapselased omanikud, vanaema elab seal sees ja laps ei saa mitte midagi. Pärandi puhul on loomulikult õigus nõuda sundosa.