Teemade kronoloogia
regressnõue kelmi vastu
my 6.05.2011 11:36 (14 aastat tagasi)
1. Millised oleks juristide nõuanded sellises olukorras käitumiseks: http://www.postimees.ee/?id=429215. Kas tõesti on ainus võimalus regressnõue petturile, kelle (kohtu poolt tõendatud) süü tõttu rahaline nõue on tekkinud? 2. Kas oleks mõistlik minna kohtusse kiirlaenufirma vastu, kuna nad on jätnud tegemata isikutuvastamise - sest nii sai pettus ju üldse võimalikuks? 3. Kui kohtutäitur on ebaseaduslikult arestinud kontol oleva summa, ja selle juba edasi kandnud, siis kas tõesti ei jää tema kanda mingit vastutust? Kui inimene on langenud pettuse ohvriks, ja pettur on saanud süüdimõistva otsuse, siis kas tõesti ei ole seadust, mis kohustab petturit enda tekitatud rahalist kahju hüvitama? Vabandust pika ja segase kirja pärast, kuid mure on suur.
A 6.05.2011 12:54 (14 aastat tagasi)
Probleem peitub siin tegelikult selles, et isik ei ole tema suhtes tehtud kohtuotsust õigeaegselt vaidlustanud. Kui seda oleks tehtud, siis oleks saanud menetluse käigus tõendada, et isik, kelle nimel laenu taotleti ei olnud tegelikult laenulepingu pooleks ning kiirlaenufirma hagi ei oleks rahuldatud. Põhimõtteliselt peaks olema teoreetiliselt võimalik teatud juhtudel esitada oma nõue kiirlaenufirma vastu, samas arvestades, et on jõustunud kohtuotsus, millega laenusumma koos intressidega on välja mõistetud, on väga tõenäoline, et üritus jookseb liiva. Teine möödalastud võimalus on kahjunõude esitamine tsiviilkohtumenetluses (kannatanule riigilõivuvaba). Kui kriminaalasjas otsus olemas, siis jällegi hilja. Seega selleks, et saada kätte raha, mis on täitemenetluses arestitud seaduslikul alusel, siis on tõepoolest lahenduseks esitada kohtule regressinõue süüdlase vastu, tuginedes kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele ja jõustunud kohtulahendile. Käesoleval juhul on aga kohtutäitur pööranud sissenõude riiklikule peretoetusele, millele täitemenetluse seaduse § 131 lg 1 p-st 1 tulenevalt sissenõuet pöörata ei saa. Seega on kohtutäituri toiming ebaseaduslik ning raha saab talt tagasi nõuda olenemata sellest, et raha oli edastatud sissenõudjale. Põhimõtteliselt on kohtutäituri enda probleem, kas ta maksab raha välja omast taskust, või esitab nõude raha tagastamiseks sissenõudjale. Seega on otstarbekas esitada kiiresti kaebus kohtutäiturile kohtutäituri tegevuse peale vastavalt TMS §-le 217 ning taotleda raha, sissenõue millele oli pööratud ebaseaduslikult, tagastamist. Tähtaeg sellise kaebuse esitamiseks on 10 päeva alates kontolt raha ebaseaduslikust mahavõtmisest teadasaamisest.
Pats 6.05.2011 18:29 (14 aastat tagasi)
Vale A. Riigikohus on ka selgitanud, et täituri poolt juba sissenõudjale edasikantud raha peab võlgnik taotlema tagasi ikka sissenõudjalt ja seda alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtutäiturile peab isik esitama avalduse oma kontole laekuvate s.h ka mittearestitavate sissetulekute kohta. Kui seda ei tehta, siis paraku juhtubki nii. Selles loos on kokkuvõttes palju võlgniku poolset möödalaskmist ja tegemata jätmist. Nüüd tagantjärele kõiki teisi süüdistada- paraku leidub palju selliseid inimesi. Nendele teevad kõik liiga.
Walter 6.05.2011 18:37 (14 aastat tagasi)
Lugupeetud A nõue on pikk ja põhjalik,kuid antud olukorras paraku täiesti asjakohatu. Probleem on selles, et inimene ise andis om andmed ja koodid petturile ja tgi võimalikuks sulil enda nimel tegutsemise. Küsimus on selles,kas kriminalasjas, millega kelm süüdi mõisteti oli ka kannatanu tsiviilhagi ja kui oli, siis äkki ongi summa juba välja mõistetud. oleks vaja korralikult läbi lugeda kohtuotsus ja vajadusel esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks. Ajakirjanikku huvitab paraku vaid lugu ja klikk, tegeliku abi saamiseks peaks kõigist üksikasjadest mõne vastava eriala inimesega rääkima
mvh 6.05.2011 21:27 (14 aastat tagasi)
Siin on arusaamatu, mis toimus tsiviilhagiga kriminaalasjas. Kiirlaenufirma oleks pidanud tsiviilhagi esitama kelmi vastu. Ilmselt oli aga enne tsiviilkorras võlg juba välja mõistetud sellelt, kelle nimele laen oli vormistatud. Oleks hea kui keegi kommenteeriks,kas ja kuidas seda ebaõiglust veel juriidiliselt võimalik paika panna on?
A 8.05.2011 08:36 (14 aastat tagasi)
Ei ole Patsi ja Walteriga nõus. Sissenõudjalt antud juhul raha tagasi nõuda ei saa kuna raha oli ülekantud ju õiguslikul alusel - jõustunud kohtuotsuse täitmiseks, seega alusetu rikastumine puudub. Seevastu aga on kohtutäitur raha võlgniku kontolt saanud ebaseaduslikult kuna tegemist sissetulekuga, millele sissenõuet seaduse järgi pöörata ei saa. Seega on kohtutäitur käitunud ebaseaduslikult, olenemata asjaolust, kas võlgniku poolt oli eelnevalt avaldus esitatud või mitte, kusjuures TMS taolise avalduse esitamise kohustust võlgnikule ka ette ei näe. Seetõttu on võlgnikul õigus saada kohtutäiturilt tagasi ebaseaduslikult ära võetud raha. Võlgnikul on otstarbekas esitada kohtutäiturile kaebus eelkirjeldatud nõudega, lisades sellele ka pangakonto väljavõtte ja muud tõendid, millest nähtub asjaolu, et tegemist sissetulekuga, millele sissenõuet pöörata ei või. Kui kohtutäitur keeldub, saab esitada kohtutäituri otsusele juba kaebuse maakohtule.
A 9.05.2011 10:58 (14 aastat tagasi)
Riigikohtu lahendi 3-2-1-3-08 p-des 13-15 on käsitletud arestimisele mittekuuluvate sissetulekute aresti alt vabastamist ja muuhulgas isiku õigust esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõue kui on tuvastatud, et võlgnikule polnud tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus. TMS § 133 lg 1 ja ka viidatud lahendi p-st 13 tulenevalt on avalduse esitamine arestimisele mittekuuluvate sissetulekute kohta võlgniku õigus.
natalia 11.07.2011 11:38 (13 aastat tagasi)
tere.minul aga selline mure.mul kolm last,ja täitur oli arestinud konto mu arve läks kohe 0,koheselt kui lastetoetus peale tuli..esitasin taotluse tagasisaamiseks,kohtutäituri abi või asendaja saatis kinnituse,et ma saan selle summa tagasi.kuid ei öelnud kuna...kui saatasin talle uuesti kirja,peale 3 päeva ootamist,siis teatas ta mulle et lõpliku otsuse teeb siiski minu kt...palun kirjutage,kui keegi teab,kuna ma selle raha ikkagi tagasi saan....