Teemade kronoloogiaettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks (3) hooldusõigus (6) piirirajatise korrashoiukulud (4) tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg (10) kohtusse pöördumise tähtaeg (7) kinkeleping (2) |
tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegLaen 13.05.2011 10:47 (13 aastat tagasi) Ema suri - päranduse vastuvõtmisega (korter) lisandus ka ema väikelaen (30 000eek) pangast mulle. Pärand koos laenuga sai vastu võetud sept.2006.Siiani pole pangale ema laenu sentigi maksnud. Eraldi lepingut minu nimele ka tehtud ei ole. Nüüd pank järsku `ärkas`ja soovib kohe lepingut minu nime peale vormistada. Kas 5 aastaga mitte nõue ei aegu? A 13.05.2011 11:11 (13 aastat tagasi) Tegelikult aegub nõue 3 aastaga alates sissenõutavaks muutumisest (s.o lepingus ette nähtud maksetähtajast, lepingu ülesütlemisel ülesütlemisteates märgitud kuupäevast). Nii et pangale võid ilusti öelda, et kuna panga nõue on aegunud, siis mingit lepingut Sa nendega ei sõlmi. Laen 13.05.2011 11:23 (13 aastat tagasi) Aga millal muutub laen sissenõutavaks. Pank on mulle nende aastate jooksul vaid helistanud 2 korda - olen keeldunud laenulepingu oma nimele kirjutamisest ja sellega kõik. Nüüd eile tuli esimene ametlik kiri, et palun 12. juuniks 2011 tasuda 34 000eeki ja tulla laenulepingut allkirjastama. Siis sissenõutavaks muutus alles eilsest? Samas kui ema suri kirjutasin pärandile alla, seal oli ka kirjas et olen teadlik ema võlgadega jne.. A 13.05.2011 12:03 (13 aastat tagasi) Laen muutus sissenõutavaks kuupäevast, mil tasumine pidi ema ja panga vahel sõlmitud lepingu järgi toimuma (iga makse aegub seejuures eraldi). Juhul kui pank oli laenulepingu makseviivituse tõttu üles öelnud, siis muutus kogu laen sissenõutavaks sellest kuupäevast, mis oli ülesütlemise teates kogu laenu tagastamiseks ette nähtud. Pärandi vastuvõtmisega läks laenukohustus õigusjärgluse korras Sulle üle, kuid kohustatud isiku vahetumine aegumise suhtes mingit mõju ei oma. Seega oli pangal ikkagi õigus nõudeid ema vastu Sinu suhtes maksma panna 3 aasta vältel alates laenu sissenõutavaks muutumisest. Sinu poolt nimetatud kirjas märgitud kuupäev ei oma mingit õiguslikku tähendust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tulenev nõue aegub aga TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi 3 aastaga. Pärimise korral on nõude aegumine peatunud alates pärandaja surmast kuni pärandi vastuvõtmiseni (TsÜS § 166 lg 1). Seega on praegu panga nõue igal juhul aegunud ning Sul on seaduslik alus keelduda laenu tasumisest ja laenulepingut allkirjastamast. MK 13.05.2011 12:05 (13 aastat tagasi) See, millal konkreetne laen sissenõutavaks muutub, on kirjas laenulepingus. MK A-le 13.05.2011 12:10 (13 aastat tagasi) "Laen muutus sissenõutavaks kuupäevast, mil tasumine pidi ema ja panga vahel sõlmitud lepingu järgi toimuma". Ja kuidas saab selle alusel järeldada, et nõue on kindlasti aegunud? Kui näiteks oli 2006. aasta augustis võetud väikelaen neljaks aastaks ning tagasimaksed oleksid pidanud algama 2010. aasta augustis (näide). A 13.05.2011 12:33 (13 aastat tagasi) MK-le. Kas oled näinud ühtegi laenuandjat kes annab väikelaenu (s.o tagatiseta laenu) nii, et tagasimaksed algavad 4 aasta pärast? Üldjuhul antakse väikelaenu ainult annuiteetgraafiku alusel igakuiste maksetena ning lõpptähtajaga kuni 5 aastat. See tähendab, et kui laen oleks võetud isegi augustis 2006 neljaks aastaks, siis oleks augustis 2010 saabunud üksnes viimase osamakse tähtaeg. Arvestades aga asjaolu, et üldjul ütleb pank kõik laenulepingud makseviivituse tõttu üles, kui makseviivitus on kestnud 3 kuud, siis juhul kui vähemalt alates septembrist 2006 ei ole makseid teostatud, siis on laenuleping kindlasti üles öeldud, s.t kogu laenu tagastamise tähtaeg on juba 2006. a saabunud ning laenu tagasimakse nõue aegus 2009. a. mis õige mis vale 17.05.2011 23:36 (13 aastat tagasi) Täpsemalt,siis . Laenulepingul oli tähtaeg 05.11.2008 Pärand võeti vastu 22.03.2007 Ja isik suri 22.12.2005 Esmane kirjalik nõue ja panga poolne huvi tuli alles nüüd....eelnevalt nad helistasid paarkorda ja käskisid tulla lepingut ümber vormistama .Aga ühtegi kirjaliku teavitust ei ole olnud. Pärija ise makseid pole teinud ning ei ole ka teadlik siiani kontode seisust . Nüüd küll pank lubas väljastada kt seisud aga varem keelduti .Tõestada on seda nüüdseks raske ning pank ka väidab,et see pole võimalik . Siit jällegi reegel kõik kirjalikult . Pärimisõiguse tunnistuses on küll kirjas kontod aga mitte rahalised numbrid . Ei ole kirjas palju arvel raha oli ja palju pangale võlgnevus on ka pole laenulepingu numbrit . Samas on pärija küll kirjutanud alla,et on teadlik võlgadest ja on kohustatud need tasuma ning ei nõua pärandvara inventuuri .Ka on punkt tunnistuses,et pärija palub teha järelpärimise kontode seisu kohta notaril. Eluruumi kohta on kõik nagu õige ja täpselt kirjas aga miks siis ei peaks olema koheselt kirjas ka arvelduskontode hetke seisud pärimistunnistusel . Kust peaks me nüüd nii palju aastaid hiljem antud summa võtma nii kiiresti,kui eelnevalt pole panga poolset ametliku huvi olnud .Nüüd hetkel pressivad laenulepingut peale,et nagu pärija oleks laenu võtnud,meie aga leiame et me ei te seda . Kuna maksekorraldus on olemas ja kt kuhu peaks raha kandma ka ning lihtkirjana nagu nad korralduse saadavad saame me ka maksta ......muidugi need viivised mis aastatega peale tulnud . Nendega ei ole üldse nõus . Ootaksin lahendusi antud olukorras . Kas siis on antud laenuleping läbi ja pangal pole õigus nii nõuda või on pangal 100 prossa õigus ning lihtsalt alguses helistada ja siis saata järsku mingi korraldus . Kui Notar pidi tegema järelpärimise pangast aga pole teinud ? Ja muidugi intressid jne jne . K 18.05.2011 19:37 (13 aastat tagasi) Oled saanud juba väga õige lahenduse vastaja A poolt: Laen muutus sissenõutavaks kuupäevast, mil tasumine pidi ema ja panga vahel sõlmitud lepingu järgi toimuma (iga makse aegub seejuures eraldi). Juhul kui pank oli laenulepingu makseviivituse tõttu üles öelnud, siis muutus kogu laen sissenõutavaks sellest kuupäevast, mis oli ülesütlemise teates kogu laenu tagastamiseks ette nähtud. Pärandi vastuvõtmisega läks laenukohustus õigusjärgluse korras Sulle üle, kuid kohustatud isiku vahetumine aegumise suhtes mingit mõju ei oma. Seega oli pangal ikkagi õigus nõudeid ema vastu Sinu suhtes maksma panna 3 aasta vältel alates laenu sissenõutavaks muutumisest. Sinu poolt nimetatud kirjas märgitud kuupäev ei oma mingit õiguslikku tähendust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tulenev nõue aegub aga TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi 3 aastaga. Pärimise korral on nõude aegumine peatunud alates pärandaja surmast kuni pärandi vastuvõtmiseni (TsÜS § 166 lg 1). Seega on praegu panga nõue igal juhul aegunud ning Sul on seaduslik alus keelduda laenu tasumisest ja laenulepingut allkirjastamast. Soovitan pangale saata ametlik kiri, keelduda laenu tasumisest tehingu aegumise tõttu. mis õige mis vale 19.05.2011 01:12 (13 aastat tagasi) Eks uurin igaks petteks veel,teen pangale vastava kirja ning annan siin teada kuidas praktikas läks .Laenu tasumisekes on siis saadetud korraldus,mis eelnevalt nimetatud ja usun kui keeldun tasumast on vastukaja pangalt kiire . Olen kindel,et antud probleemi ees pole ainult mina . Ma eriti ei suuda uskuda,et Eestis ka mõni võlg on võimeline aeguma eriti veel pangale , eks kohe saame teada,kui praktiseerima hakkan :) A 19.05.2011 09:50 (13 aastat tagasi) Ega pank ka jumal pole, et aegumisest üle või ümber saaks. Pank on täpselt samasugune võlausaldaja nagu iga teinegi ning peab olema võimeline oma nõuded maksma panna õigeaegselt, kui nad seda ei teinud, siis nende oma süü. Praegune pressing panga poolt on üksnes lootuses sellele, et isikud ei tunne seadusi ning alludes mõjutustele allkirjastavad lepingu, milleks nad kohustatud ei ole. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |