tasuta kasutamise lepingu ebakohane täitmine

Ann 24.06.2011 16:57 (13 aastat tagasi)

Kütuse (bensiini) ostmine jne iseenesest ei säilita autot. Asja säilitamise kohustus tähendab § 391 mõttes selleks vajalike kulutuste kandmise kohustust. Kasutaja on kohuststud kandma kulutused, mis on vajalikud eseme säilitamiseks selle lepingujärgse kasutusaja jooksul. Vajalikeks kulutusteks on eelkõige niisugused kulud, mis on tavapärased seda liiki eseme säilitamiseks. Kulutuste vajalikkuse hindamisel lähtutakse TsÜS § 63 p 1-st, mille kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Näiteks auto remondikulud võib lugeda hädavajalikeks kuludeks, millega kaitstakse autot täieliku või osalise hävimise eest. NB! Kulutused, mida kasutaja teeb muul eesmärgil kui asja säilitamiseks, peab kandma kasutaja ise. Seega kütuse eest peab kasutaja ise maksma.

rella 24.06.2011 17:56 (13 aastat tagasi)

Konkreetne juhtum on selles, et kui andsin enda nimel oleva SIMkaardi numbri kasutada teisele isikule kokkuleppel, et arved maksab ise(arvetelt on näha, et tema on kasutja). Ei suuda kuidagi hagisse juriidilist poolt väänata mida ta rikkunud on.

Ann 24.06.2011 18:17 (13 aastat tagasi)

Kas teil oli sõlmitud suuline asja tasuta kasutamise leping? Tegelt polegi see oluline. VÕS § 390 lg 1 järgi vastutab kasutusse andja kasutajale tasuta kasutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest üksnes oma tahtluse või raske hooletuse puhul. Teil oli kokkulepe, et tema tasub ise arved, kui ta neid ei tasunud, on ta lepingut rikkunud ja peab kahju tasuma. Isegi kui § 390 ei kohaldu, siis saaks alusetu rikastumise sätete alusel ikka kahju sisse nõuda (kui olete arved ise ära maksnud). Kui suured need arved on, et peab juba nõudega kohtusse pöörduma? Proovige temaga jõuda kokkuleppele, ehk ta ikka maksab ära ja öelge, et kui ära ei maksa, siis läheb asi kohtusse ja siis tulevad suured menetluskulud ka talle veel lisaks ja kogu asi läheks talle tunduvalt kulukamaks.

rella 24.06.2011 23:07 (13 aastat tagasi)

Asi selles, et on läbirääkimisi peetud kuid tana ütles otse, et ei tasu arveid. Arve on minumõistes suur 260.-EUR. Ei aidanud veenmine, et lähen kohtusse jne. Minu probleem seisenbiki selles, et mille alusel ma seda kogu jura ehk arveid saan sisse nõuda.

Ann 25.06.2011 09:34 (13 aastat tagasi)

Tõenäoliselt peaksite ise selle arve ära maksma kui võimalik. Sellega väldiks ka edasise kahju tekkimist. Mainite, et oli kokkulepe, et kasutaja ise maksb ja on näha, et tema on ka kasutaja, siit ka küsimus - kas seda 260 eurot nõutakse teilt sisse või hoopis kasutajalt? Kui hagiga kohtusse pöörduda tahate, siis panegi need kaks varianti - tasuta kasutamise lepingu rikkumine ja kui kohus leiab, et selle alusel ei ole võimalik, siis alternatiivina nõuda alusetu rikastumise alusel sisse. Kusjuures tsiviilkohtumnetluse seadustiku § 436 lg 7 ütleb, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega pole teie poolt hagiavaldusse märgitud õiguslikul poolel tähtsust. Peamine on see, et olete esitanud kõik vajalikud tõendid ja ära näidanud, et on (lepingu) rikkumine ja et teile on tekkinud kahju. Pange see viimane säte ka igaks juhuks hagisse sisse ja paluge kohtul summa välja mõista. Ma ei näe põhjust, miks kohus ei peaks hagi rahuldama.

rella 25.06.2011 09:37 (13 aastat tagasi)

Arved on minu poolt makstud. Arvetelt on näha, et konkreetse numbri kasutaja on teine kodanik. Selles kes numbrit kasutas pole vaidlust. Ja kusjuures ma ka ei näe põhjust miks kohus ei peaks hagi rahuldama. Fakt on see, et arveid tekitas teine inimene, maksin mina.

rella 25.06.2011 13:47 (13 aastat tagasi)

kõik ammu suletud ja tehtud. Isegi hagi valmis klopsitud.

Ann 25.06.2011 17:23 (13 aastat tagasi)

Võib küll nõude esitada maksekäsu kiirmenetlusse, aga kui on kindel, et kostja esitab vastuväite, siis pole mõtet kiirmenetlusega aega raisata. Ja maksekäsu kiirmenetlus polegi nii kiire kui olema peaks - on välja tulnud, et hagimneetlus on kiirem.

rella 25.06.2011 17:24 (13 aastat tagasi)

ei istu see kiirmenetlus.

rella 25.06.2011 17:24 (13 aastat tagasi)

ic, ann jõudis ette mida mõtlesin.

rella 26.06.2011 11:30 (13 aastat tagasi)

Siia veel üks küsimus - kas on olemas mingid tähtajad kui kiiresti kohus hagi ärakirja kostjale saadab (seda juhul kui hagiga on kõik tip-top) või käib see umbes nii, et .... kuidas tuul puhub

Ann 26.06.2011 12:02 (13 aastat tagasi)

Esmalt otsustab kohus hagi menetlusse võtmise ja seda mõistliku aja jooksul ja seejärel toimetab kohus hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte. See ei võta tavaliselt kaua aega, kuskil nädal. Kui kohus on menetlusse võtmise määruse teinud, siis saadetaksegi kostjale hagiavaldus. Soovitan teil hagiavaldusse märkida ka e-posti aadressid, siis saab kohus saata ka e-postile määrusi (nt saab kohus hagi menetlusse võtmise määruse saata teile e-postiga ja asi toimib palju kiiremini). Hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Ja siin võibki hakata asi venima, kui ei õnnestu hagiavaldust kostjale (või tema lähedastele) kätte toimetada (kätte toimetatakse tähitult allkirja vastu).

rella 26.06.2011 12:07 (13 aastat tagasi)

kahju, et privaatselt ei saa suhelda siin foorumis, oleks hagi näidanud.... :)

Ann 26.06.2011 12:20 (13 aastat tagasi)

Ma võin läbi vaadata küll. Panen siia e-posti aadressi, mida kasutan üliharva: [... e-posti aadress kusutatud juura.ee portaali poolt ...]

rella 26.06.2011 12:26 (13 aastat tagasi)

Saadetud

rella 26.06.2011 13:51 (13 aastat tagasi)

Eeldan, et said kätte ja kiri kuskile võrku kinni ei jäänud nagu vahel kombeks:)

Juura.ee admin 27.06.2011 01:05 (13 aastat tagasi)

Lp. Ann! Edaspidi palun e-posti aadressi mitte siinses portaalis üles riputada. Tegemist on veebileheküljega, kus anonüümsus on kohustuslik. Ilma eranditeta.