Teemade kronoloogia
hooldusõigus lapse suhtes
Raul 11.07.2011 14:18 (13 aastat tagasi)
kas minul kui isal on lapse hooldusõiguse taotlemiseks mõtet alustada kohtulikku protsessi,kui laps saab augustis alles 2 a.kui suur oleks tõenäosus et see protsess lõpeks minu kasuks. Elasime vababielu 5a ja sellest sündis meile tütar,kuid kuna naine käib linnas tööl e.siis selveris ja peab vaikselt ka modelli karjääri,ning vabal ajal enamus ajast kodust väljas ning viimases ainult siis kui väsimus võimust võtab või kui teistel pole sellel hetkel aega et kuskil väljas lõbutseda.mida peaksin tegema või kuidas sellisel puhul käituma,kuna elame üürikorteris Raplamaal,Kohilas ja üürileping on naise nimel kuid oman ka sisse kirjutust samas korteris. Palun aidake.
Brian Adams 11.07.2011 15:46 (13 aastat tagasi)
Tõenäosust, kuidas kohus otsustab, ei saa ette prognoosida. Kui sul on head argumendid, siis neid kohtus loomulikult arvestatakse. Variandid on kas lapse emaga kokku leppida lapsega seonduv (et laps elab sinuga ja ema veedab temaga siis aega, kui emal selleks võimalus on või ema hoiab last mingil kindlal päeval nädalas vmt) või kohtusse minna. Soovitan pigem omavahelist kokkuleppe varianti - see on odavam ja kiirem. Omavahelise kokkuleppe võite kasvõi kirjalikult vormistada, siis jääb sellest jälg ka maha (kuigi see ei garanteeri, et lapse ema ei võiks tulevikus ümber mõelda).
Adam Brians 11.07.2011 16:06 (13 aastat tagasi)
Kui lapse huvid saavad kahjustatud, siis tuleb pöörduda lastekaitseametniku poole. Huvid= kui laps on hooldamatata, näljane jne.
CJ 11.07.2011 19:57 (13 aastat tagasi)
Reegline on lapsevanematel ühine hooldusõigus. On võimalik anda ühele vanemale ainuhooldusõigus, Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
Raul 12.07.2011 23:11 (13 aastat tagasi)
kas see siis tähendab seda et kuna nyyd lähiajal välismaale tööle siis võib samal ajal mingi teine jorss minu last kasvatada,sõltumata sellest mida ma arvan või ytlen
CJ 17.07.2011 15:38 (13 aastat tagasi)
Kui naine hakkab uue mehega koos elama, siis paratamatult mõjutab ta ka last, aga mingit hooldusõigust tal kindlasti ei ole ja tal ei ole ka otsustusõigust lapsega seonduvalt, otusustus ja esindusõigus on lapse bioloogilistel vanematel. Mida te lapse kasvatamise all silmas peate?
Raul 17.07.2011 17:27 (13 aastat tagasi)
lapse kasvatamise all pean silmas seda,et kuna õige pea üle lahe soome tööle siis elukaaslasel kellega laps soetatud läheb elama teise mehe juurde kuna meie eluteed läksid lahku u paar kuud tagasi ja ytles et tema võtab lapse endaga kaasa kui ära läheb ja et siis kohtus vaatame kes lapse hooldusõigused endale saab ja kui palju minul neid võimalusi seda ikka saada oleks,kuna laps alles saamas augustis 2a.siis heitis ka seda mulle ette et kuni lapse kolme aastaseks saamiseni on emal suuremad õigused lapse kasvatamise suhtes ja plaanib seda koos teise mehega tegema hakata.loomulikult saan aru sellest et valmis teha oskab igayks aga kes kasvatab pidavat ju isa olema mis see nagu loeb et bioloogiliselt olen see mina.need olid ka tema sõnad.
CJ 17.07.2011 19:05 (13 aastat tagasi)
Ei ole nii, et emal on suuremad õigused kui isal, õigused on ikka võrdsed. Ja ka isa võb lapse enda juurde võtta ja teda kasvatama hakata ja siis saab isa nõuda lapse emalt elatist. Põhimõtteliselt on lapse emal õigus saada ülalpidamist ka endale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni kui ta ei suuda end ise ülal pidada (kui laps elab isa juures, siis on see õigus isal). Kui te veel koos elate ja laps teiega on, siis põhimõttelist on võimalik, et te ei anna last emaga kaasa vaid jätate enda juurde ning hakate teda kasvatama (kui ema last tahab, siis peab ta ise kohtu poole pöörduma ja seal arvestatakse lapse määramine isa või ema juurde erinevate asjaolude alusel). On suured võimalused, et laps määratakse ka kohtu kaudu teile (eriti kui arvestada, et lapse ema käib väljas lõbutsemas ja lapse eest ei hoolitse). Kui te last enda kasvatada jätta aga ei taha, siis on teil õigus lapsega ikka kohtuda ja saab kohtu kaudu kindlaks määrata ka lapsega suhtlemise korra. Mis puutub ühisesse hooldusõigusesse - ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühist hooldusõigust ei lõpetata kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale (emale) ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.