abielu ajal soetatud ühisvara jagamine

Mimoos 18.07.2011 08:58 (14 aastat tagasi)

Mees ja naine soetasid abielu ajal ja kinnivarabuumi tipphetkel korteri. Ostumüügi lepingus on mees kirjas kui "Ostja" ja naine kui "Ostja abikaasa". Korter osteti pangalaenuga. Omafinantseering oli toona minimaalne. Laenulepingus on mees kirjas kui "Laenu taotleja" ja naine kui "Laenu kaastaotleja". Abielu ajal tasus laenumakseid mees. Abielu lahutati 2 aastat tagasi ning ka sestpeale on laenumakseid tasunud mees, kuna naist korteriga seonduv ei huvita ning tema seisukoht on, et mees vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Hetkel on korter välja üüritud ning kumbki osapool seal ise sees ei ela. Korterit müüa hetkel ei tasu, kuna praegune turuhind on ca 60% mõne aasta tagusest ostuhinnast ning pärast müüki jääks ikka üles kopsakas võlg panga ees. Lahutuse järgne ühisvara jagamine on tegemata. Kas oleks mõistlik ühisvara jagamine ära teha? Kui suurte kuludega peab sealjuures arvestama? Kas pärast vara jagamist tekib naisel seaduslik kohustus tasuda poolt korteri pangalaenust? Igasugune info ning näited elust analoogsete olukordade lahenduste kohta on teretulnud.

Lihtsalt moos 18.07.2011 09:25 (14 aastat tagasi)

Ühisvara alati mõistlik kohe ära jagada, kui midagi jagada on. Ka negatiivne vara (võlg) on vara, antud juhul siis ühisvara ja läheb jagamisele võrdselt.

tiina 18.07.2011 13:29 (14 aastat tagasi)

Tere Minul oli analoogne olukord. Ei tea, kuidas Teil oli aga mina maksin pangale juba 8 aastat laenu tagasi, kui ka kõik muud korteriga seotud kulud- kommunaalid ja elektri. Mees elas rõõmsalt sees ja ei maksnud pennigi. Üürisin ka siis mingiks ajaks välja, et ta välja koliks. Vara jagamine võttis aega peaaegu 2 aastat. Sain endale nii laenu, kui korteri. Kuna tema ei olnud midagi panustanud ja teda ei huvitanud mitte miski. See on Sul nüüd tõestamise teema. Aga anna kohe hagi sisse, kuid arvesta ka riiglõivu, mis on päris kopsakas. Kui tead, et ei suuda seda suurt summat tasuda - tee kohtule taotlus osaliseks riigilõivu vabastuseks. Edu!

Mimoos 20.07.2011 10:29 (14 aastat tagasi)

Teemaalgatajana küsin veel, et kui kalliks see vara jagamine läheb? Kas arvestatakse laenu suuruse järgi või laenu eest soetatud kinnisvara turuhinna järgi? Riigilõivuseaduse § 57 lugesin välja, et "Hagiavalduse esitamisel soetisvara tasaarvestamiseks või ühisvara jagamiseks perekonnaseaduse § 37 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, kuid mitte rohkem kui 639,11 eurot". Kas siis lõivu maksimumsuurus on 639,11 EUR? Kui on plaan asi lahendada notari juures ja kohtusse mitte pöörduda, siis lisandub ilmselt notari tasu? Kas midagi veel? Ootan kõiki teadmisi /kogemusi jagama.

tiia 20.07.2011 15:51 (14 aastat tagasi)

Tere taas. Teie teema puhul arvestatakse kinnisvara turuhinna suuruse järgi kui Teil ei ole kindlaks määratud abielu varasuhteid so perekonnaseaduse 4. peatükk ABIKAASADE VARASUHTED - siit lähtuvalt saab tugineda perekonnaseaduse § 37 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud alustele. Kui Teil aga ei ole kindlaks määratud siis Riigilõivuseaduse § 57 (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lugege veelkord Perekonnaseadust ja Riigilõivuseadust siis saate paremini aru. Igal juhul on mõistlik teha notariaalselt kui kohtu kaudu, kuid siis tuleb ka pangaga seda arutada, kuna üks teist on kaastaotleja. Minul oli tol ajal vara väärtus 650000 eek ja riigilõiv oli 55000eek. Maksin riigilõivu 10000eek ja tegin eelnevalt taotluse riigilõivu vähendamiseks, mida kohus ka aksepteeris. Muidugi oli vaja ka 6 kuu töötasu tõendit esitada kohtule. Kahju et ei saa meiliaadressi jätta- oleks hea sel teemal suhelda ja aitaksin Teid meeleldi dok koostamisel. Edu ikka.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.