kinkelepingu tühistamine

Riukalik Jurist 18.08.2011 16:32 (13 aastat tagasi)

Sellele küsimusele vastuse andmine eeldab kindlasti täielikumat informatsiooni. Tegemist on üldjuhul üsna raske vaidlusega juhul kui kingisaaja pole ise teinud oma käitumises vigu ja keeldub vara tagastamast.

Lammas 18.08.2011 19:10 (13 aastat tagasi)

Kui nii võiks öelda, siis see on väga paeluv teema. Ootaks avaldajalt detailsemat informatsiooni ja arutleks võimaluste yle. Tekib palju kysimusi ja eelkõige see, et kas on olemas mainitud kinkeleping.

Karl 18.08.2011 19:25 (13 aastat tagasi)

Antud momendil on see enam vähem kogu inf, mis mu käsutuses on.. Asi tuli päevavalgele kui vanainimene oma maja müüki planeeris ja sõbrast kinnisvaramaakler selle kinnistu kohta rutiinse kontrolli tegi. Kuna inimene ise planeerib järgmisel nädalal minna puhkusele otsustasime, et avaldame uudise talle peale tagasitulekut. Faktid on jah lihtsad.. kinnistul on uus omanik, aasta hiljem on kustutatud kanne elamisõiguse kohta ja lisaks on kinnistu veel koormatud ka hüpoteegiga. Jagan infi, kui seda rohkem saan..

Lammas 18.08.2011 19:39 (13 aastat tagasi)

Hypoteek ei oma tähtsust. Loevad kinnisturaamatu kanded. Nendest tuleks alustada. Samuti lepingud mille alusel need kanded tehti.

Karl 18.08.2011 19:44 (13 aastat tagasi)

Selge see, Lammas! Ainuke asi, et kui peaks ka õnnestuma see kinkeleping tagasi pöörata siis hüpoteek ei ole ju seotud omaniku vaid kinnistuga? Ehk siis saaks vanainimene koos majaga ka pisikese "kingituse" kaasa..

Lammas 18.08.2011 19:57 (13 aastat tagasi)

Ku tehing tyhiseks tunnistatakse vormi nõuete, pettuse, ärakasutamise vms vastuoluga seadusele ning eeldatavalt pole ka aegunud, siis "kingitust" kaasa ei tule :D Kingituse teeb prokuratuur siis juba edasi sellele kes pettis vms.

A 19.08.2011 09:09 (13 aastat tagasi)

Tuleb vaadata tähtaegu. TsÜS § 99 (1) Tehingu võib tühistada: 1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; 2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. (2) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani. Seega on oluline täpne aeg, mil kinkeleping tehti, kuna puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks ähvarduse või vägivallaga ning tehing leidis aset 2008. a on võimalik 3-aastane tühistamise tähtaeg kas juba lõppenud või kohe varsti lõppemas. Kui tehingu tühistamise nõude aeg on möödunud, või on kinnistu juba edasi müüdud ning praeguseks heauskses omanduses, siis on ainus võimalus, esitada nõue kahju hüvitamiseks. Kuigi ausalt öeldes on eduväljavaated pea olematud. Kinkelepingut tehes peab inimene ju aru saama, et ta ei jää enam asja omanikuks ning kui tehing oli notariaalne, siis ei ole ka eriti tõenäoline, et pettusele või eksimatusele või teovõimetusele tuginedes õnnestuks lepingut tühistada.

Riukalik Jurist 19.08.2011 09:26 (13 aastat tagasi)

Minu praktikas on olnud täpselt üks edukas kinkelepingu tagasipööramine ja ka sel juhul õnnestus lihtsalt kingisaajaid piisavalt mõjutada. Üldiselt on nii, et kui kingisaaja just kinkijat ei peksa ja ahista, siis on vara kättesaamine praktiliselt võimatu. Kinnisvara kinkeleping on notariaalne leping ja seetõttu on üsna keeruline väita ka seda, et kinkija oli teovõimetu. Üldiselt on kinkeleping enamikul juhtudel kõige idiootsem variant mida oma varaga teha. Kahjuks aga on vanainimestel tihti nagu sipelgad püksis - ikka on oma eluajal kangesti tarvis ennast varast lagedaks teha. Tehku testament või pärimisleping ja pole mingeid probleeme.

Härg 19.08.2011 11:30 (13 aastat tagasi)

See ei ole siiski nii üheselt kindel. Sõltub sellest, kas tühised on nii võlaõiguslik kinkeleping kui asjaõiguslik omandi üleandmine. Abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) lähtuvalt esimese kehtetus iseenesest teise kehtetust kaasa ei too. Asjaõiguslepingu (kui abstraktse kokkuleppe) tühiseks tunnistamine on seejuures Riigikohtu praktika järgi väga problemaatiline, ehkki ka mitte päris võimatu. Ka hüpoteegipidaja (kes võib ju vabalt olla heauskne) huvid vajavad antud olukorras kaitset- kui aga kinkelepingu tühistamise tagajärg oleks automaatselt kõigi pärast tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamine, jääks hüpoteegipidaja oma tagatisest lihtsalt ilma. Seega, isegi, kui kinkeleping õnnestuks tühistada, on tõenäoline, et hüpoteek jääb alles. veel enam, kinkija ei saa tagasi ka kinnisasja, vaid üksnes võlaõigusliku nõude kingisaaja vastu kinnisasja tagastamiseks (mille ta siis võib soovi korral asendada nõudega hüvitada talle tekitatud kahju rahas).

Lammas 19.08.2011 12:09 (13 aastat tagasi)

Kahtlemata on see lahendus väga tõenäoline, kuid veel tõenäolisem on, et midagi ei saa. Kinnistul ongi uus omanik ja puudub ka igasugune nõude õigus. Olukorras kus kinnistu tagastatakse hypoteek pysima ei jää, olgugi, et heauskne. Kui Härg teab analoogset lahendit, kus kinnistu tagastatakse koos hypoteegiga palunks viidet. Väga tänan.

Härg 19.08.2011 12:21 (13 aastat tagasi)

Ma ju ei olegi väitnud, et kinnistu tagastamisel jääks (tingimata) hüpoteek püsima. Väidan, et kinkelepingu tühistamine ei too iseenesest kaasa selle alusel tehtud omandi üleandmise tehingu (asjaõiguslepingu) tühisust ega ka sellele järgnenud hüpoteegi seadmise lepingu ega vastava asjaõiguslepingu tühisust. Siiski, et muuta hüpoteegikannet, on vaja hüpoteegipidaja nõusolekut. Seega, hüpoteegi kustutamine on võimalik vaid siis, kui kinkija hageb ka hüpoteegipidajat. Kui hageda üksnes kingisaajat ja nõuda ka tahteavalduse tegemist kinnistusraamatu kande muutmiseks (omandi tagasikandmiseks), siis peaks kohus jätma hagi rahuldamata, kuna otsuse täitmine ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta ei ole võimalik.

Härg 19.08.2011 12:35 (13 aastat tagasi)

Tegelikult, kui veel täpsem olla, siis kohus ei jätaks eelnevatel asjaoludel hagi rahuldamata, kuna kinnisasja omandi üleandmise kande tegemiseks ju hüpoteegipidaja nõusolekut vaja ei ole. Ehk siis, teoreetiliselt oleks ikkagi võimalik omandi tagasikandmine selliselt, et hüpoteek jääks alles. Millisel juhul muidugi kinkija jääks rumalasse olukorda, saades küll kinnisasja tagasi, aga koos seda koormava asjaõigusega.

Lammas 19.08.2011 15:08 (13 aastat tagasi)

http://www.ap3.ee/blog/2011/2/2/mis-saab-hupoteegist-kui-tagatav-laenuleping-on-tuhine

Härg 22.08.2011 09:08 (13 aastat tagasi)

...ja mis annab meile alust eeldada, et antud juhul on hüpoteegiga tagatav laenuleping tühine????

Lammas 22.08.2011 10:59 (13 aastat tagasi)

Polegi alust. Lihtsalt arutelu käibki eeldusel, et juhul, kui tehing on tyhine. Näiteks vorminõuete puudumise tõttu - volikiri pole notariaalselt kinnitatud. Või kasvõi olukorad kus dokumendid on võltsitud.

Härg 22.08.2011 11:17 (13 aastat tagasi)

No arutelu eelduseks on ikkagi kinkelepingu võimalik tühisus. Laenulepingu kohta, mis on ilmselt sõlmitud kingisaaja ja kellegi kolmanda isiku vahel, puudub meil igasugune info ja selle tühisust eeldada ei saa. Arvestades, et tegu on ilmselt teadlikult kavatsetud ja läbimõeldud pettusega, on tõenäoline, et laenuleping on igati korrektne ja kehtiv ning hüpoteegipidaja heauskne.

Lammas 22.08.2011 12:38 (13 aastat tagasi)

Eeldame ikka, et kinkelepingut kui sellist pole. Avaldaja ainult oletab, et leping on. Eeldust toetab ka asjaolu, et asja soovitakse müüa. Kes siis ühele kingib ja teisele müüb sama asja? Siis võime ka eeldada, et petja on vanainimene ise, kes üritab kinnistut korduvalt müüa.

Härg 22.08.2011 13:00 (13 aastat tagasi)

No vahet ei ole, kas omand on üle antud kinke- või müügilepingu alusel (üks kahest peab ilmselt siiski olema). Oluline on, et hüpoteek on seatud hiljem, teise tehinguga. Seega tuleb arvestada ka hüpoteegipidaja õigustega, hüpoteeki lihtsalt niisama kinnistusraamatust kustutada ju teatavasti ei saa.

Lammas 22.08.2011 14:30 (13 aastat tagasi)

jah. samas soovitaks lugeda riigikohtulahendit 3-2-1-129-05

Härg 22.08.2011 14:40 (13 aastat tagasi)

Lugesin, see lahend toetab 100 %-liselt minu eelnevat käsitlust nii hüpoteegipidaja õiguste kui kinkelepingust taganemisel tähtsust omava abstraktsiooniprintsiibi kohta. Mõnus kohe lugeda!

Lammas 22.08.2011 16:18 (13 aastat tagasi)

On hea lahend. Avaldaja probleemiga väga sarnane. Minu jaoks isiklikult ka väga hariv. Tänud Härjale suunast ja Karlile teemast. Samas ikka jääb õhku asjaolu, et tehingust taganemise ja tehingu tyhisuse õiguslikud tagajärjed on erinevad. Tyhine tehing on kehtetu algusest peale ja tooks paratamatult kaasa ka hypoteegi kustutamise. Samuti jääb siin olukorras arusaamatuks kuidas ikkagi kasutusõigust puudutav kanne kinnisturaamatust kustutati. Vanainimeselt võeti juu elamisõigus ära, müstiliselt, nagu avaldaja tabavalt välja toob.

A 22.08.2011 16:40 (13 aastat tagasi)

Tühine saaks olla üksnes kinketehing. Puudub aga igasugune alus väita, et tühine oleks laenutehing, mille tagamiseks hüpoteek on seatud. Seega isegi kinkelepingu tagasitäitmine (mis ei pruugi olla ka võimalik) ei too kaasa hüpoteegi kustutamist.

Härg 22.08.2011 17:06 (13 aastat tagasi)

Täpselt nii, Lamba käsitlus sellest, justkui kaoks hüpoteek kinkelepingu tühisuse korral iseenesest, on ka mulle algusest peale arusaamatu.

Lammas 22.08.2011 18:22 (13 aastat tagasi)

Lammas käsitleb nii ,et kui ei ole omandiõigust hypoteegi seadmiseks, siis ei kehti laenuleping kinnistule seatud hüpoteegi osas.

A 23.08.2011 08:52 (13 aastat tagasi)

Sellest on ju eelnevalt pikalt juttu olnud, et käsutustehingu tühisus ei too automaatselt kaasa asjaõiguslepingu tühisust. Seega isegi kui kinkeleping on tühine, siis eeldusel, et on järgitud vorminõuet, on asjaõigusleping kehtiv ning asja omandiõigus on üle läinud. Seega on kõik järgnevad tehingud, sh hüpoteegi seadmine, kehtivad, vt ka AÕS § 56 ja 56.1.

Lammas 23.08.2011 11:00 (13 aastat tagasi)

Ok. Avaldaja on kinkelepingus välja toonud erinevad tahteavaldused. Tahe kink teha. Tahe kink yle anda peale surma. Tahe eluajal omada kingituse üle käsutus ja kasutusõigust. Et yldse võimalik oleks tehingu põhjal teha kannet KR, eeldame, et notar on kogu lepingut tõendanud. Kuidas on tehtud KR kinkija omandiõiguse lõppemisest kanne? Kuidas on läinud selles olukorras omand üle?

A 23.08.2011 12:29 (13 aastat tagasi)

Praegu me ei tea ju kas tegemist on tavalise kinkelepinguga, või kinkega surma puhuks. Kui tegemist on kinkega surma puhuks, siis ei saa selle alusel teha kinnistusraamatu kannet enne, kui kinkija on surnud, või kinkija on otsustanud täita kinkelepingu oma eluajal ja anda omand üle kingisaajale. Arvestades, et kinkija on täie elu ja tervise juures, eeldab see aga, et kinkija on andnud notariaalses vormis nõusoleku omandi üleminekuks kingisaajale, mille alusel on tehtud ka KR kanne.

Lammas 23.08.2011 12:41 (13 aastat tagasi)

"tema arusaamise järgi on ta surmani maja peremees - ehk siis omab õigust seda müüa, rentida jne. Aasta hiljem on müstiliselt asjaoludel kinnistusraamatust tühistatud ka kanne selle kohta, et ta seal elu lõpuni elada võib." nii on saanud aru avaldaja väitel vanainimene. miks me peaks eeldama et vanainimene notari tõendamisest valesti aru sai?

A 23.08.2011 12:46 (13 aastat tagasi)

Vanainimene võib mõelda mida iganes. Oluline on see, mis on kirjas lepingus, millele ta on allkirja andnud. Antud asjaolusid teadmata on meie mõttevahetus tühi ajaraisk.

Härg 23.08.2011 14:13 (13 aastat tagasi)

Notar tõestab, mitte ei tõenda tehinguid. Viimased Lamba kommentaarid kalduvad juba väga kaasuse asjaolude väljamõtlemise poole. Eeldades küsimuse püstitaja väidete õigsust, on minu meelest raske järeldada muud, kui: 1) kinnistu suhtes on sõlmitud kas kinke- või müügileping koos vastavte asjaõiguslepingutega; 2) lisaks on koos eelpoolnimetatud tehinguga seatud kinnistule vanainimese kasuks isiklik kasutusõigus; 3) kinnistusraamatusse on tehtud kanded punktides 1) ja 2) nimetatud asjaõiguslike kokkulepete alusel; 4) mõne aja möödudes on isikliku kasutusõiguse kanne kustutatud, lisaks on kinnistule seatud hüpoteek kolmanda isiku kasuks. See, kuidas vanainimene tehingute sisust aru sai, omab tõesti vähe tähtsust, sest notariaalse tehingu tühistamise võimalused sellisel alustel (et inimene ei saanud tehingu sisust aru) on siiski väga piiratud. Mis puudutab kasutusõiguse kannet, siis tõenäoliselt on kasutusõigus kas kohe seatud tähtajalisena või on kohe võetud vanainimeselt notariaalne nõusolek selle hilisemaks kustutamiseks. Taas omab üsna vähe tähtsust, kuidas vanainimene sellest ise aru sai. Ja hüpoteek siiski ei kustu ühelgi käesolevas kaasuses käsitletud võimalikul juhul automaatselt ega iseenesest, vaieldamatult on hüpoteegi kustutamiseks vaja hüpoteegipidaja nõusolekut. Hüpoteegipidaja võib tugineda kinnistusraamatusse tehtud omanikukande õigsusele nagu A on ka juba õigesti märkinud.

Lammas 23.08.2011 15:34 (13 aastat tagasi)

Jah tõestab, vabandan väljendust. Igatahes selle alusel lepingu punktid tõendatavad. Oletus, mis punktid lepingus on jääb fantaasiavaldkonda nii või teisti siin kõigil kommenteerijatel. Jään seisukohale, et võs-is sätestatud taganemise tagajärjed on kardinaalselt erinevad, kui tühistamisel tsüs-i alusel. Samuti kaldun lõpuks arvama, et selle kaasuse põhjal on Härjal ja A-l on õigus ning vindikatsiooni nõet ei ole ja isegi kui on jääb alles hypoteek. Õigusrahu.

Härg 23.08.2011 15:40 (13 aastat tagasi)

Sportlikust huvist siiski küsiks, millises osas oleks tehingust taganemise tagajärjed antud juhul kardinaalselt erinevad tehingu tühistamise (või mõtled hoopis tehingu tühisuse tuvastamist) tagajärgedest? Tahaks su arvamuse ümber lükata :)