heade kommete vastased intressid ja sissenõudmistasud

Rumaluke 3.10.2011 15:23 (13 aastat tagasi)

Ma paluksin kellegi abi, et mis edasi teha...olen küll ise süüdi, aga palun mitte kurjustada ja parastada. Olin ummikus kuna just lahkuminek, koondamine, korteri liising ja väike laps jäi üksi minu ülalpidada... laenasin, et maksta teist laenu, kahjuks pean mina olema see kes õpib oma vigadest. Ja vabandan, see siin juba leierdatud teema, kuid siiski... Lugu selline 15.02,2008 võtsin SMS laenu 3000 eeki. Tagasi pidin maksma äkki 3700 eeki 30 päevaga. Sms laen on andnud selle edasi AS Era liisingu inkassole. 13,09,2011 seisuga ei ole mina lepingust tulenavaid tingimusi ikka veel täitnud ja nad pöördusid kohtu poole maksekäsu kirmenetluse algatamiseks. Nüüd on põhinõue 765 euri.. kõrvalnõue 3,82 euri, menetluskulud 47,93 euri, avaldaja nõudel kohtu poolt väljaarvestatud viivis kuni makseettepaneku tegemiseni(13,09,11) 65,02 euri. Minul ka selline küsimus mis on põhinõue, kui laenasin 3000 eeki ja tagasi maksma pidin 3700 siis kas see saab olla kolm korda suurem kui algne tagasi makstav summa? Kas põhinõuedesse kuuluvad ka intresasid? Palun aidake, mul aega vastata ja otsustada 15 päeva, kas tunnistan kogu küsitud summat, või on võimalik seda summat kuidagi vähendada... Kardan hoopis et kohtusse päärdudes võib võlgnevus koos kuludega kasvada veel suuremaks?

A 3.10.2011 16:42 (13 aastat tagasi)

Esita makseettepanekule vastuväide, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 on nõue aegunud. Mis puudutab nõude suurust, siis kuuluvad põhinõude hulka küll intressid, mitte aga viivised (viivis on kõrvalnõue). Intressi võib arvestada üksnes kuni laenusumma tagastamise tähtajani ehk siis antud juhul 30 päeva eest. Peale laenusumma tagastamise tähtaja saabumist võib edasi arvestada üksnes viiviseid. Seega saabki olla põhinõue üksnes 3700 krooni ning juhul kui taotled kohtult viiviste vähendamist, siis üldjuhul ei mõista kohus viiviseid välja rohkem kui on põhivõlg. Aga praegu piisab täiesti aegumise vastuväite esitamisest. Nõude suurus tuleb teemaks üksnes siis, kui inkasso peaks mingil põhjusel leidma, et nõue ei ole aegunud ning esitama oma nõude hagimenetluses.

Rumaluke 3.10.2011 17:11 (13 aastat tagasi)

Ma ei ole siiani aru saanud seda aegumise pikkust. Et kui minu tagasi makse tähtaeg oli 16.03.2008 kas siis 16.03.2011 on aegumine. või alles sellele järgnevast kalendriaastast 01,01,1012. On ka veel üks asi... alguses ma püüdsin meeleheitlikult seda võlga maksta, ja tasusin nede kodu lehel mitmeid kuid intresse(700 eeki) ja seega pikendasin lenu tähtaega alati jälle 30 päeva võrra.. Kahjuks ma ei mäleta kaua või mitu kuud ma nii tegin, kuni lõpuks ei jõudnud enam seda pikendada. Kas selline asi lükkab aegumise tähtaega edasi kuni viimase pikendatud kuupäevani. Kas mul on õigust inkassolt küsida selliseid andmeid, nagu mitu korda leping pikenes jne?

A 4.10.2011 08:30 (13 aastat tagasi)

Aegumistähtaja algust tuleb lugeda lepingujärgsest tasumise tähtajast s.o 16.03.2008. Iga tasumine katkestab aegumise tähtaja kulgemise ja seega tuleb aegumist lugeda viimasest tasutud maksest. Vaata oma pangaväljavõtet, sealt näed, millal on toimunud viimane tasumine ja mitu kuud on esialgset maksetähtaega edasi lükatud (inkassoga pole mõtet suhelda). Kuna igakordsel lepingu pikendamisel olid intressid tasutud, siis põhivõla summat see ei muuda s.t põhivõlg on ikkagi laenusumma pluss viimase kuu intress (3700 krooni) ning kõik muu on kõrvalnõuded.

Rumaluke 4.10.2011 14:06 (13 aastat tagasi)

Tundub, et ma ei saa ksutada TsÜS § 147 , kuna viimane makse on tehtud 15,08,2008 (tasusin intressi 700 eeki) mis pikendas laenulepingut jälle 30päeva ja seega oli viimane tagasi maskmise tähtaeg 14.09.2008. Kas aegumine hakkab lugema viimasest maksest 15,08,2008 või uuest kohustusest 14,09.2008

A 4.10.2011 14:37 (13 aastat tagasi)

Antud juhul ikkagi uuest kohustuse täitmise tähtpäevast, 14.09.2008 (õigemini sellele järgnevast päevast). Seega aegumine algas 15.09.2008 ja lõppes 14.09.2011. S.t 14.09.2011 oli viimane päev hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks. Kui avaldus on kohtule nimetatud eelnimetatud tähtaja piires, siis nõue aegunud ei ole. Kuna aga maksekäsu kiirmenetluses nõutakse põhinõudena tegelikust kordades kõrgemat summat, siis tasuks siiski makseettepanekule vastata, et nõuet ei tunnista kuna nõude suurus pole põhjendatud. Kohtuasja jätkumisel hagimenetluses tuleb inkassolt nõuda nõude suuruse põhjendamist, samuti taotleda kohtult viiviste vähendamist põhivõlga ületavas osas, mille inkasso on lisaks ebaõigesti arvestanud põhinõude hulka. Intressi- ja viivisekohustuse eristamisest loe siit http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-137-06 ja siit http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-120-08

Rumaluke 4.10.2011 14:49 (13 aastat tagasi)

Kas saan nüüd õieti aru, et põhinõue saab olla 2x3700 ehk 7400 eeki (472,95 euri) ja nende põhinõue, mis on 765 euri on liigkasu võtmine. Vahe on 292 euri. Seega saab vähendada avaldaja poolt kohtul välja arvestatud viiviseid. Küsimus hoopis selles, kas sellise summaga on mõtet edasi kaevata, hiljem kulud suuremad kui praegune makseettepanek (881,78euri) Aitähh teile vastuste eest!

A 4.10.2011 15:25 (13 aastat tagasi)

Ei saanud õigesti aru. Põhinõue saab olla üksnes 3700 krooni (laenusumma pluss intress). Lisaks sellele saab võlausaldaja nõuda viivist, kuid juhul kui võlausaldaja nõuab viivist suuremas ulatuses kui põhinõude summa, peab võlausaldaja seda eraldi põhjendama, et tekitatud kahju on suurem. Kui võlgnik taotleb kohtult viiviste vähendamist, siis üldjuhul ei mõista kohus viiviseid välja rohkem kui on põhinõude summa. Ehk siis ka viiviseid mõistetaks välja maksimaalselt kuni 3700 krooni. Sellele lisanduvad menetluskulud, mille suurust samuti peab hageja tõendama. Arvestades põhinõude ja viiviste eeldatavalt väljamõistetavat maksimaalset suurust 472, 95 eurot ja praegu nõutava põhinõude suurust 765 eurot, tundub vastuvaidlemine põhjendatud (otsus muidugi on Sinu). Juhul kui asi läheb hagimenetlusse on võimalik asi lahendada ka kompromissiga, leppides kokku maksimaalselt kahekordse põhivõla tasumises jõukohase maksegraafiku alusel. Juhul kui aga makseettepanekule vastu ei vaidle ja kohus teeb maksekäsu, tuleb makseettepanekus nõutud summa tasuda kohe täies ulatuses.

Rumaluke 4.10.2011 16:40 (13 aastat tagasi)

Aitähh abi eest!! Küsin veel et kas vastuväites kirjutan, et tunniastan osaliselt võlgnevust ja summa võin panemata jätta või jätan ültse täitmata ja põhjenduse samuti ?

A 4.10.2011 16:55 (13 aastat tagasi)

Targem on märkida, et esitad vastuväite kogu nõude vastu. Kui märgid, et tunnistad nõuet osaliselt, pead märkima ka summa ning kohus teeb antud summa kohta maksekäsu.

Lammas 4.10.2011 20:11 (13 aastat tagasi)

Liigkasu võtmine on Eestis lubatud. Intresse liigitatakse heade kommete vastasteks kui nad 3X yletavad jne. Viivised võivad olla suured tahes. Sõltub otseselt kaua viivitanud olete ja mis lepingus on.

raiN 4.10.2011 23:18 (13 aastat tagasi)

"...3x ületavad..." - ületavad mida? Viska ka mõni paragrahv :)

Lammas 5.10.2011 00:03 (13 aastat tagasi)

tsüs § 86

A 5.10.2011 09:15 (13 aastat tagasi)

Ega praegu ei ole jutt sellest, et intressid oleksid heade kommete vastased, vaid sellest et intressi saab tähtajalise laenulepingu puhul nõuda üksnes kuni tähtaja saabumiseni ning käesoleval juhul saab intressi nõuda üksnes 700 krooni. Edasi saab aga nõuda üksnes viivist, mille väljanõudmist suuremas ulatuses kui on põhivõlg, peab võlausaldaja eraldi põhjendama, vt näiteks http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-87-10 punkt 12.

Lammas 5.10.2011 10:45 (13 aastat tagasi)

No kui põhinõue on 700 eurot(laenusumma + intressid), millest laenusumma oli 200 eurot siis intressid lähevad vastuollu tsys § 86-ga. Viivis aga on täiesti mõistlik 3 aastase viivitamise juures. Auseks tuleb võtta kui palju võlausaldaja oleks selle 3700krooni pealt teeninud 3 aasta jooksul kui oleksite õigel ajal ära maksnud. Laenuandja aasta % tuleb ilmselt kuhugi 200. Tsysi 86-ga aga on nii, et ei piisa ainult intressidele rõhumisest vaja on selgitada ka oma ekstreemset olukorda miks nii halva dilli tegite. Mis puudutab maksekäsku, siis soovitan tunnistada nõuet 3700kr osas. Juhul kui ülejäänud hagi korras kohus ei rahulda, pääsete ka kohtukuludest.

A 5.10.2011 11:05 (13 aastat tagasi)

Loe palun eelnev mõttevahetus ning viidatud kohtulahendid veelkord läbi. Intresse saab nõuda üksnes kuni kokkulepitud maksetähtajani ehk siis ainult 700 krooni. Kõik, mis aga nõutakse üle selle, on viivis ehk kõrvalnõue. Mis puudutab soovitust põhinõude osaliseks tunnistamiseks summas 3700 krooni, siis see on mõistlik, samas tuleb arvestada ka sellega, et see summa kuulub kohtu poolt maksekäsu tegemisel ka koheselt tasumisele koos menetluskuludega.

Lammas 5.10.2011 11:22 (13 aastat tagasi)

Nüüd on põhinõue 765 euri.. kõrvalnõue 3,82 euri, menetluskulud 47,93 euri. Intresside suurusest pole juttu. on ainult esialgse laenulepingu kriteeriumid(ehk siis, lepingu vormistamine, ylekanne, intressid jms kokku +700kr 30päeva). Kokku võib leppida ka laenulepingu tähtaja tinglikuses. Intresse aga ei saa nõuda enam ajalt kui laenuleping lõpetati ehk yles öeldi. Kuna tegmist on põhinõudega siis selles osas saab vaidlustada ainult intresse.

Lammas 5.10.2011 11:24 (13 aastat tagasi)

Tsiteerin: On ka veel üks asi... alguses ma püüdsin meeleheitlikult seda võlga maksta, ja tasusin nede kodu lehel mitmeid kuid intresse(700 eeki) ja seega pikendasin lenu tähtaega alati jälle 30 päeva võrra.. Kahjuks ma ei mäleta kaua või mitu kuud ma nii tegin, kuni lõpuks ei jõudnud enam seda pikendada.

A 5.10.2011 16:54 (13 aastat tagasi)

Tsiteerin samuti: viimane makse on tehtud 15,08,2008 (tasusin intressi 700 eeki) mis pikendas laenulepingut jälle 30päeva ja seega oli viimane tagasi maskmise tähtaeg 14.09.2008. Loe viidatud Riigikohtu lahendi p 17 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-137-06 Kuna küsimuse esitaja oli lepingu igakordsel pikendamisel tasunud ka intressid möödunud kuu eest summas 700 krooni, siis saab võlausaldaja nõuda praegu intresse üksnes viimase 30 päeva eest s.o ajavahemik 15.08.2008 - 14.09.2008. Kuna intressid kuuluvad koos laenusummaga põhinõude hulka, siis saabki põhinõue antud asjas olla üksnes 3700 krooni, mitte aga selline summa, mida nõuab võlausaldaja. Laenuleping lõpeb lepingu ülesütlemisega kui võlausaldaja ütleb lepingu üles enne tagasimakse lõpptähtaja saabumist. Praegu aga lõppes laenuleping laenu tagasimaksetähtaja saabumisega 14.09.2008, peale mille saabumist saab edasi nõuda üksnes viivist.

Lammas 5.10.2011 19:15 (13 aastat tagasi)

See on vana TsÜS-i järgi lahendatud. Sellise lahenduse järgi ei oleks enam mingit võlga tõenäoliselt järel. Fakt on see, et põhinõue on yle 700 euro aga mis ajalt ja kui palju on intresse pole välja toodud ja mis siin jaurata.

A 6.10.2011 10:03 (13 aastat tagasi)

Mitte vana TsÜS-i järgi vaid enne TsÜS-i ja VÕS-i jõustumist kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi järgi. Samas ega seaduse muutumine ei ole põhimõtteid muutnud. Intress on tasu laenu kasutamise eest alates laenu väljastamisest kuni kokkulepitud laenu tagasimaksmise tähtajani. Viivis aga on tasu rahalise maksega viivitamise eest. Kui laenu tagasimaksetähtaeg on möödunud, siis enam intressi selle aja eest arvestada ei saa, vaid saab nõuda üksnes viivist, mis on küll juhul, kui see on kokku lepitud, võrdne lepingule kohaldunud intressimääraga, kuid kuna viivise puhul on tegemist kõrvalnõudega, on kohtul pädevus selle vähendamiseks. (Intressi kui põhinõuet saab kohus üldjuhul vähendada üksnes võlakaitsemenetluses v.a laenulepingu tühisuse tuvastamisel). Ja see, et sellise lahenduse järgi ei oleks mingit võlga enam tõenäoliselt järel, on täiesti jabur jutt. Laenu tagasimaksetähtaja saabumisega ei lõpe ju ometi ära laenulepingust tulenevad kohustused. Jah, see on fakt et põhinõue on esitatud üle 700 euro, samas ongi ju käesoleval ajal vaidlus selles, et põhinõue saab olla maksimaalselt üksnes 3700 krooni, seega on seda ületav põhinõue alusetu.

Rumaluke 19.12.2011 16:26 (13 aastat tagasi)

Sain täna kirja Tartu Maakohtult. Kas oleks keegi kes aitaks mul koostada vastus. Võiksime kõik täpsemlat kokkuleppida maili teel. Aga üldiselt on uued andmed sellised. Hageja nõuded on tänaseks muutunud: 428,20 eurot millest põhiosa on 191,73 intress 44,74 ja viivis 191,73 Pluss välja nõuda minult ka kohtukulud 63,91 eurot. Näen, et summa on palju väiksem ja saan aru, et see summa on mõistlik. Aga kui soovin maksegraafikut kas peaksin nõustuma nede poolt pakutava kirjaliku menetlusega ja märkima sinna, et tunnistan nõuet ja palun maksegraafut? Kas kohtukulusid poleks võimalik kahepeale jagada?

Juura.ee admin 19.12.2011 17:20 (13 aastat tagasi)

Juura.ee portaal ei ole maakler, kes viib kokku teenuse ostja ja teenuse pakkuja. Kõik viited nimedele kustutatakse. Soovitan otsida endale esindaja leheküljelt www.advokatuur.ee või mujalt.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.