Teemade kronoloogiakaasomandi valitsemine korteriühisuses (1) seadusjärgse pärimise käik (5) sissenõude pööramine võlgniku konto(de)le ja kinnisaja(de)le (16) heade kommete vastased intressid (s.h viivitusintressid) (6) |
heade kommete vastased intressid (s.h viivitusintressid)mauka 10.10.2011 11:38 (13 aastat tagasi) Tere Nimelt sai aastaid tagasi võetud pangast tagatiseta ja käenduseta laen. Mõned aastad maksin seda ilusti, kuni tekkisid probleemid. Nüüd andis pank sisse hagiavalduse. Olen üritanud pangaga kokkuleppele jõuda, kuid nemad on nõus kokkuleppima vaid juhul, kui maksan neile edaspidi iga kuu sellise summa, mis mulle mitmekordselt üle jõu käib. Õigupoolest alguses nad lepiks ka mulle jõukohase summaga, kuid hiljem soovivad selle praktiliselt kümnekordistada. Olen võlgu mitmele erinevale pangale ja asutusele ning kõigiga on ilusti mõistlikud kokkulepped saavutatud, eks ilmselt saadakse aru, et parem ma maksan kasvõi pikalt, aga vähemalt maksan. Kuid see üks pank soovib üksinda igakuiselt sellist summat, mida ma ka kõige paremate päevade tulles ei suudaks maksta kõigile teistele kokku, rääkimata siis ainult ühele võlausaldajale. Mis oleks minu võimalused? Kui ma praegu pangaga kokku lepiks, siis see oleks ainult ajutine lahendus, kuna nende pakutud graafiku järgi ma tean juba ette millal mul kohustused jälle üle pea kasvavad. Samas siis on neil kohe võtta kohtuotsus mida probleemide korral täitmisele pöörata. Kui ma vastan kohtule, et pangaga ei ole võimalik kokku leppida, mis siis saab? Kohus peaks vist otsuse ikka panga kasuks tegema, kuna kohustus kui selline mul nende ees sellegi poolest on. On mul mõni võimalus üldse või on tulemus igat pidi sama? Kõik ideed on teretulnud. Tänades. A 10.10.2011 12:12 (13 aastat tagasi) Kokkulepet sellistel tingimustel, mida pole võimalik täita, kindlasti ei soovita. Selgita vastuses kohtule panga keeldumist mõistlikust kokkuleppest ja teavita, millistes summades maksete tegemine Sulle jõukohane oleks. Juhul kui kohtumenetluse käigus võimetekohase kompromissi sõlmimine pangaga võimalikuks ei osutu ning kohus mõistab terve võlgnevuse välja, siis on ainsaks võimaluseks võlgade ümberkujundamise menetluse alustamine, mille käigus saab muuta kohustuse jõuetekohaseks võlga ajatades. Seda tuleks aga teha võimalikult kiiresti peale kohtuotsuse tegemist, taotledes ühtlasi täitemenetluse peatamist, et vältida kohtuotsuse sundtäitmist. Täiendavalt loe siit. http://www.juristaitab.ee/kusimused-vastused/mida-teha-kui-olen-volgu/volaoigusseadus mauka 10.10.2011 12:56 (13 aastat tagasi) Aitäh A, väga hea vastus. Paar täiendavat küsimust siiski. Kas ma saan õigesti aru, et avalduse võlgade ümberkujundamiseks peaks esitama alles siis ja selle võla osa kohta, kui see on muutunud sissenõutavaks (ehk selle kohta on tehtud ja on jõustunud kohtuotsus) või oleks tark see juba enne kohtuotsuse tegemist esitada? A 10.10.2011 14:45 (13 aastat tagasi) Isiklikult nagu ei näe põhjust võla ümberkujundamise menetluse alustamiseks enne, kui see on siduvalt kohtuotsusega tuvastatud. Võimalik ka, et õnnestub kompromiss sõlmida käimasolevas kohtumenetlus ning siis langeks võlgade ümberkujundamise menetlus ära. Küll aga peaksid praegu esitama pangale omapoolsed ettepanekud ning otsima võimalusi kompromissiks (võimalikult kirjalikult taasesitatavas vormis, et jälg maha jääks), siis saaksid sellele tugineda nii käimasolevas kohtumenetluses, kui hilisemas võimalikus võla ümberkujundamise menetluses. mauka 10.10.2011 15:03 (13 aastat tagasi) Veelkord tänud, A, hea vastuse eest. Pangale olengi omapoolsed ettepanekud korduvalt teinud, samuti ka ettepaneku sõlmida kompromiss. Nende vastus ja seisukoht on selline, et mõnda aega on see minu pakutav igakuine summa neile vastuvõetav, kuid mõne aja pärast peaks see summa suurenema ca 10 korda suuremaks. Ma ise pakkusin selle neile välja, et summat võib mõne aja pärast suurendada vastavalt võimalustele, kuna usun ka ise sissetulekute paranemisse ja mu eesmärk on ikkagi lõpuks oma võlg neile ära maksta, kuid kümme korda suuremat summat ei suudaks ma neile ka kõige parema tahtmise juures maksta. Samas kompromissi on nad nõus sõlmima vaid siis kui see kümnekordne summa sinna kirja saab. Ehk siis kas see, või mitte midagi. Mis siis saab, kui ma ei nõustu sellise kompromissiga, ma ei tea, nemad ka ei ütle. Samas kui ma nõustuks sellega, siis oleks see juba ette selle oksa lõikamine, millel ise istun, kuna lõviosa oma palgast ainult ühele pangale maksta mul lihtsalt ei ole võimalik. ehh 10.10.2011 16:23 (13 aastat tagasi) no eks see oleneb natuke ka ikka, mida sa pakud. Kui võlg 2 milj krooni ja pakud, et maksad 100 euri kuus, siis on üsna arusaadav, et sinu pakkumine panka ei rahulda. mauka 10.10.2011 13:03 (13 aastat tagasi) Keegi foorumi halduritest on vist muutnud mu teema pealkirja ära. Ma igaks juhuks mainin siia juurde, et pank mitte ei küsi ebamõistlikult suurt intressi, vaid küsib mulle kümme korda üle jõu käivat summat iga kuu võla tagasi maksmiseks. Kui ma tegin neile ettepaneku iga kuu maksta tagasi kindel summa, siis pakkusin selle sellise, mida ma tean, et ma suudan maksta, arvestades siis ka summad mida maksan teistele ja natuke ka söögiks-elamiseks. Neid aga ei huvita eriti kellele ja palju ma veel võlgu olen, vaid nende küsitav summa on peaaegu sama suur kui mu palk täna on, kuna nende meelest ma peaksin nüüd neile rohkem maksma kui alguses laenulepingus igakuise tagasimaksena üldse kirjas oli. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |