tarbija õigus taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingust

Rait 28.10.2011 11:06 (13 aastat tagasi)

Situatsioon: kulleri toodud soovimatule lepingule kirjutas alla naaber ja öeldakse et ei saa lepingut tühistada kuna leping on 3a tähtajaga. Täpsemalt: algas sellest et üks firma elistas telefoni teel ja pakkus soodustehingut. Esialgu oldi telefoni teel nõus kuna tundus hea. Lepitit kokku, et kuller tuleb, toob seadmed ja lepingu kuhu alla kirjutada. Peale kõne siiski mõtles klient, et ei soovi seda teenust aga kuna kontakte ei antud, siis ühendust ei võtnud. Kuller vist tuli, klient oli Soomes tööl ja telefonile ei vastanud. Kui klient nädala pärast koju jõudis, siis oli tema imestuseks naaber võtnud oma allkirjaga vastu seadme ja selle enda juurde hoiule võtnud. Kui hakkasid tulema arved, siis helistas klient, et ei taha seda ja tahab tühistada lepingu millele ta ei ole ise alla kijutanud. Nüüd on seis selline, kus klient on ühe arve ära maksnud vahepeal kuna ähvardati inkassoga. enam ei ole maksnud. Kas ei ole mitte nii, et naaber kes seadme vastu võttis ei oleks võinud lepingut sõlmida kui tal ei ole kirjalikku volitust? Kas firma saab ilma volituseta aksepteerida suvalise kolmdanda isiku allkirja lepingul?

Riukalik Jurist 28.10.2011 12:32 (13 aastat tagasi)

Poleks vaja olnud ka seda ühte makset teha. Ja inkassoga ähvardamine on umbes sama kui ma ähvardaksin oma vanaemaga - kummagi võimalused raha kätte saada on samad. Nii et ära maksa ja ära midagi enam neile selgita. Las lähevad kohtusse, sina lepingu pooleks ei ole, lepingul su allkiri puudub. Tore oleks kui sa lähemalt kirjutaks mis firma ja mis seade see selline on, oskaksid ka teised inimesed hoiduda sellistest jamadest.

Rait 28.10.2011 14:10 (13 aastat tagasi)

Tegemist oli Viasatiga. Seamded mis naaber vastu võttis olid sateliidi pann ja sat-box. Siiani on karp kinnine ja leping seal kiniselt karbis. Tänud vastuse eest ja olen postiivselt häälestatud. Kas sain õigesti aru, et võin olla 100% kindel, et kui ma kirjelikult ise lepingut alla ei kirjutanud vaid seda tegi naaber, siis mina ei saa kuidagi selle tehingu eest vastutada?

. 28.10.2011 15:03 (13 aastat tagasi)

ei maksa siin midagi kuulata Riukaliku Juristi juttu. Kui sa oled ühe arve tasunud, siis oled sa ka lepingut tunnistanud. Kui seda poleks, siis oleks lihtne, tagastada seadmed, teatad et pole lepingut sõlminud jne. Ka telefoni teel saab lepingu sõlmida vsest VÕS järgi on ka suuline leping kehtiv. tarbijal on seadusest tulenev õigus sellest lepingust teatud aja jooksul taganeda, seda sa pole ilmselt teinud. Muidugi võid kogu süü naabrimehe kale ajada - tema võttis ja võltsis jne, aga siis on temaga jama kaelas.

bavu 28.10.2011 16:04 (13 aastat tagasi)

Ära aja lolli juttu. Telefoni teel ei saa lepingut sõlmida. Sa saad anda vajaliku info lepingu sõlmimiseks, kuid leping sõlmitakse allkirja alla pannes. Ülekande tegemine ei ole lepingu tunnistamine, sest leping oli sõlmitud teise isikuga ehk siis võib selgituseks öelda, et sa maksid arve tema eest. Siiski - asi laheneb niimoodi, et enam ei maksa midagi, sest nimi ja allkiri ei kattu ning tegemist oli asutuse veaga, sest allkirja võib dokumendile alla anda, aga asutus ei tohi seda dokumenti legaalseks lugeda.

A 28.10.2011 15:27 (13 aastat tagasi)

VÕS § 54 (1) Tarbijale tuleb mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist teatavaks teha: 1) pakkuja nimi ja aadress; 2) asja või teenuse põhitunnused; 3) lepingu jõustumise eeldatav aeg; 4) asja või teenuse hind, sealhulgas maksud ja muud hinna koostisosad ning nende suurus; 5) hinna sisse arvestamata posti- või veokulude ja maksude suurus ning põhitariifist suuremad posti- või sidevahendite kasutamise kulud; 6) asja või teenuse eest maksmise kord ning asja üleandmise või teenuse osutamise ja lepingu täitmise asjaolud; 7) tarbija taganemisõigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 56; 8) tähtaeg, mille jooksul pakkumine või pakutav hind kehtib; 9) lepingu minimaalne kestus, kui lepingut täidetakse teatud aja jooksul püsivalt või osadena; 10) kas pakkujal on õigus tellitu asemel anda üle muu asi või osutada muu teenus või jätta asi üle andmata või teenus osutamata; 11) asjaolu, et tarbija loetakse käesoleva seaduse § 57 alusel taganenuks ka seotud tarbijakrediidilepingust, kui asi omandatakse või teenust saadakse krediidiga ning tarbija taganeb müügi või teenuse osutamise lepingust käesoleva seaduse § 56 alusel. VÕS § 55 (1) Kui käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 loetletud andmeid ei ole tarbijale edastatud kirjalikult või muul tema jaoks kättesaadaval püsival andmekandjal, tuleb neid andmeid kirjalikult või muul tarbijale kättesaadaval püsival andmekandjal kinnitada hiljemalt lepingu täitmise ajal, asjade puhul aga hiljemalt nende üleandmisel. (2) Tarbijale tuleb igal juhul edastada: 1) teave taganemisõiguse tingimuste ja selle õiguse kasutamise üksikasjade kohta vastavalt käesoleva seaduse §-le 56; 2) pakkuja tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib esitada kaebused; 3) teave teeninduse võimaluste kohta; 4) teave pakkuja vastutuse eelduste, garantii olemasolu ja selle tingimuste kohta; 5) kestvuslepingu ülesütlemise tingimused, kui leping on tähtajatu või sõlmitud tähtajaga üle ühe aasta. VÕS § 56 (1) Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Asja puhul algab tähtaeg päevast, mil asi, samaliigiliste asjade kättetoimetamise korral aga esimene osa asjadest, on jõudnud tarbijani ning on täidetud käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud kohustused. Teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimise päevast, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud kohustused. (2) Kui pakkuja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud kohustusi, võib tarbija lepingust taganeda kolme kuu jooksul asja tarbijani jõudmise päevast, teenuse puhul aga kolme kuu jooksul lepingu sõlmimise päevast. (3) Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema poolt tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingust taganemise teate jõudmisest pakkujani. Tarbija peab pakkujalt saadud raha ja muud esemed tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul taganemisavalduse ärasaatmisest. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–194 sätestatut.

Rait 28.10.2011 15:47 (13 aastat tagasi)

Aga kas on mingi kindel võimalus, kuid saan Viasat poole pöörduda, et asja lahendada? Ei sa aju olla võimalik, et kui naaber vastu võttis siis mina olengi lepingu sõlminud. Ma võin ju oma ema arveid ka maksta aga see ju ei kohsta mind kui lepinugu osapoolt. Aga jah ... see on üsna keeruline olukord. Kas on mingi koht kust saan juriidilislt kinni võtta oma suhtlemisel Viasatiga!

Riukalik Jurist 28.10.2011 22:09 (13 aastat tagasi)

Kas maksab või ei maksa minu juttu kuulata on muidugi igaühe enda asi. Mõnele meeldib maksta olematute teenuste eest. Mõnele aga näin rahuldust pakkuvat nuumata inkassofirmasid. Antud juhul siin mingit lepingulist suhet ei ole. Ja kui isegi oleks, siis soovitus on täpselt sama - ärge makske mitte sentigi sellistele pervertidele!

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.