üürileping

Stella 10.11.2011 16:25 (13 aastat tagasi)

Tere, mul on päris suur mure. Nimelt üürisime korteri, üürileping sõlmiti 2009a juunis. Sel aastal tuli aga välja, et antud korteri omanik suri 2008a sügisel ning meiega üürilepingu sõlminud inimene ei olnud tol hetkel korteri omanik. Tema aga väidab, et andis ainuisikuliselt pärimise sisse ning tema oli teadlik, et ainult tema pärib selle korteri. Samuti oli ta kuni meiega üürilepingu sõlmimiseni ainsana tasunud korteriga seotuid arveid (kommunaalarved, maja renoveerimisega seotud arved jne). Sel suvel ilmusid aga välja kaaspärijad, kes ei olnud teadlikud, et antud korteris oleme meie üürnikena sees ning meiega on üks osapool sõlminud juba 2a varem üürilepingu. Nagu ma aru sain, siis algne pärimistunnistus kolme pärija kohta väljastati alles 2010a alguses, aga kuna selles dokumendis oli mingi arv valesti kirjutatud, väljastati kehtiv pärimistunnistus alles 2010a juuli lõpus. Selle järgi on meiega lepingu sõlminud inimene ainult 1/4 ulatuses korteri omanik, ülejäänud pärijatele jääb vastavalt 1/2 ja 1/4. Kuna aga üks pärija räägib ühte juttu ning teine risti vastupidist, siis mina ka ei tea keda uskuda. Probleem on aga selles, et need pärijad ei saa omavahel kokkuleppele mis summade ulatuses keegi peaks varasemaid kulutusi hüvitama ning uute pärijate arvates on meie korteriüür liiga väike. Kolisime ju 2009a suve alguses sisse, kui Eestit väisas veel korralik "masu" ning üürihinnad olidki madalamad. Samuti ei olnud see korter sellises seisukorras nagu praegu, sest me oleme sinna ise panustanud ~10000 ekr ning mingit tasaarveldust me siiamaani teinud ei ole. Kuna uued pärijad soovivad meilt kõrgemat üürihinda ning üürilepingu sõlmija ei ole sellega nõus ning nad omavahel ei tundu asjaga kokkuleppele saavat, otsustati nüüd meid kui üürnike pommitama hakata. Sisuliselt soovitakse, et sõlmiksime uue üürilepingu kõikide pärijatega (et asi oleks ilusti seaduslik) ning üür tõuseks selle käigus 200%. Teise võimalusena pakuti välja, et vabastaksime korteri. Kuna meie oleme heauskselt selle korteri üürinud ning meil pole õrna aimu, mis seaduslikud õigused meil antud olukorras on, oleme me üpriski hirmunud ning hirmutatud. Kindlasti ei ole me nõus nii suure üüri tõusuga. Uute pärijate seisukoht on, et kuna üürileping on ainult ühe pärijaga sõlmitud (kellel on ainult 1/4 korterist), siis antud leping on õigustühine ning me kas hoiame suu ning nõustume uute tingimustega või kolime välja. Üürilepingu sõlmija soovib aga kohtulahendit selle kohta, et leping on õigustühine ning alles siis on ta nõus nende nõudmistega edasi tegelema. Küsimus on siis selline, et mis õigused meil praegu on? Kas üürileping on nende faktide valguses õigustühine ning me peame kõikide uute tingimustega nõus olema, kui soovime seal edasi elada? Kas meil on õigust olla seisukohal, et jätkame samadel tingimustel nagu praegune leping sätestab või siis nõuame kohtuotsust? Kui asi läheb väga karmiks ning otsustame ära kolida, siis kas meil on õigus nõuda tagasi remondile kulutatud summa? Tänan kõiki vastajaid!

M. 10.11.2011 23:28 (13 aastat tagasi)

Te võiksite asuda seisukohale, et 1) VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud lepingupoolel õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust; 2) olete ühe kaasomanikuga sõlminud kehtiva üürilepingu ja 3) ühel kaasomanikul on asjaõigusseaduse § 71 lg 4 kohaselt ühise asja suhtes kolmandate isikute (sh Teie) ees kõik omaniku õigused. Seega, kui teised kaasomanikud leiavad, et lepingu sõlminud kaasomanik on tekitanud neile kahju, sõlminud ebasoodsa lepingu või muul viisil kaasomanike enamuse tahet eiranud, peaksid nad oma nõuded esitama lepingu sõlminud kaasomaniku vastu. Teie üürileping kehtib ja selle saab üles öelda ainult võlaõigusseaduses sätestatud alustel. Eks ta vaieldav ole ja pikemas perspektiivis oleks mõistlik kaaluda mõne juristiga konsulteerimist. Mis remondile tehtud kulutusi puudutab - mida Teie leping selle kohta ütleb, kelle kohustus remondi tegemine oli? Kui see toimus Teie enda initsiatiivil üürileandjaga kooskõlastamata ja tegemist ei ole kergesti eemaldatava parendusega (nagu mullivann vms), siis on väga raske mingit hüvitist nõuda.

Stella 13.11.2011 14:45 (13 aastat tagasi)

Tere, suur aitäh vastuse eest! Remondiga on selline lugu, et see tehti üürileandja nõusolekul. Kuna meil on tähtajatu leping ning algne üürileandja on tegelikult väga tore ja meie poolt olev inimene, siis ei nõudnud ka mingit tasaarveldust temalt. Kuna aga asjaolud on muutunud, siis asja karmiks minemisel soovime me remondi eest tasaarveldust (algne üürija on sellega kusjuures 100% nõus, tema on nõus maksma, aga tema andmetel teistel kaasomanikel pole selle hüvitamiseks raha ning ilmselt tuleb sealt mõningaid tagasilööke). Lepingus on punktina märgitud, et ma ei tohi teha eluruumi ümberplaneerimisi ja -seadistamisi ilma üürileandja loata, aga luba mul oli olemas. Hüvitamisest me ei rääkinud, sest tegime teda selles olukorras enda jaoks. Praegu tahavad aga pärijad korteri parema seisukorra alusel ja majanduse tõusust tingituna üüri tõsta, aga korteri väärtust remondiga tõstsime ju meie. Meie seisukoht on lihtsalt selline, et oleme vajadusel nõus võitlema (kuna tõepoolest enne teiste pärijate väljailmumist polnd 2a mingeid probleeme ning midagi meil kaotada ei ole) ning kui oleme lõpuks nõus lahkuma, siis võiks meil ju mingi algkapital uue korteri üürimise jaoks olemas olla. Mul on üks küsimus veel. Olen samuti natukene seadustes tuhninud ning VÕS'i lugenud. Kui meie praegust üürilepingut saab lõpetada just selle alusel, kas on siis võimalik, et pärijate enamus otsustab, et meie leping lõpetatakse ning kui nad annavad sellest meile teada nagu antud seadus kohustab, oleme sunnitud välja kolima? Või peavad nad ennem kohtus vaidlustama praeguse üürilepingu (meie jaoks vahet pole kas selle alusel, et see on neile ebasoodne või panevad kahtluse alla üldse lepingu seaduspärasuse)? Kui ma edastan pärijatele kokkuvõte teie vastustest koos seadsparagrahvidega, siis nad võivad ju lihtsalt otsustada, et okei, teavitavad mind üürilepingu lõpetamisest ning asjaga saadakse ühelepoole? Samas nende nimesid ju lepingul ei ole, ehk siis teoreetiliselt ma ei ole nendega lepingut sõlminud. Ning üürileandja on 100% meie poolt ning on nõus asja kohtus lahendama kui teised pärijad sellekohase avalduse teevad. Ette tänades!

M. 14.11.2011 10:19 (13 aastat tagasi)

Kui kaasomanike enamus otsustab üürilepingu lõpetada, saavad nad seda VÕS-s sätestatud alustel teha. Aga üks variant edasi tegutsemiseks oleks järgmine. Kuni Teil on üürilepingu sõlminud omanikuga veel head suhted, vormistage oma remont kirjalikult (nt üürilepingu lisana). Panete kirja, et olete kokku leppinud, et üürnik teeb sellist-ja-sellist remonti sellise summa väärtuses. Üürileandja kohustub remondiks tehtud kulutused täies ulatuses hüvitama üürilepingu lõpetamisel, kui leping lõpetatakse nt 3 aasta jooksul remondi tegemisest (umbes selline võiks ju sanitaarremondi amort. aeg olla). Lisaks akt tööde vastuvõtmise kohta, kus pooled taas kinnitavad, et remont on kokku lepitud mahus tehtud. Siis on Teil kindlus vähemalt selle osas, et saate oma kulutused hüvitatud ja teisalt ei ole teised kaasomanikud ehk nii huvitatud lepingu lõpetamisest. Või kui päris sellist kokkulepet ei saa vormistada, siis kindlasti vormistage see remondi nõusolek kirjalikult. Aga arvestage sellega, et kaasomanike enamus võib üürilepingu lõpetada, üüri tõsta jne, kuid seda VÕS-s sätestatud alustel ja kooskõlas kehtiva üürilepinguga. Teie ärge küll hakake mingeid paragrahve kuskile saatma, piisab seisukohast, et Teil on kehtiv üürileping (vt asjaõigusseaduse kaasomandi sätted). Isegi, kui nad peaksid kohtusse pöördumist kaaluma (teise kaasomaniku vastu?), siis see peab olema märkimisväärne üürisumma tõus, mis kohtukulud kataks.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.