laenulepingu ebakohane täitmine; läbirääkimised pangaga

test 10.11.2011 16:44 (13 aastat tagasi)

Ps. pole jurist. Lihtsalt vaatleja. No pigem ikka kohtusse. Sest sest kui sa teed notariaalse lepingu on seal kindlast veel "lisa intress" summadelt mida sa ei suuda igakuiselt tasuda. Ehk kokkuvõttes kooritakse kaks nahka. Ma pigem läheks kohtu teed, sest siis on üks kindel summa. Mis muidugi tähendab seda, et kui raha pole letti laduda, hüppab kohtutäitur peale ja elad miinimumist+siis lapse pealt väike lisa. Kui sa suudad enda jaoks välja mõelda, et sa suudad 110% neid igakuiseid makseid tasuda, siis võiks kaaluda 1 varianti. Muidugi oleneb mis tingimusi nad pakuvad. Ehk kui sa juba saad lihtsalt mingit abiraha või elad kellegi teise kulul ja ei saa maksta seda igakuist pakutavat makset ja ei saa miinimumigi, siis 2 variant. Kirjutades lähtuvalt lihtsast loogikast :)

A 11.11.2011 09:08 (13 aastat tagasi)

Kõik oleneb tingimustest. Läbi kohtu võib nõuda tasumata jäänud põhivõlga pluss kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressid pluss peale ülesütlemist arvestatud viivised pluss menetluskulu. Leppetrahvi lepingu ülesütlemise tõttu õigust nõuda ei ole. Kui viiviseid nõutakse üle põhivõla summa, siis kohus üldjuhul vähendab võlgniku nõudel viiviseid põhivõla summani. Notariaalse lepingu sõlmimisel pead arvestama sellega, et Sul tuleb tasuda kõik selles ettenähtud maksed, ilmselt kaasneb ka praegusest kõrgem intress, tasuma lepingu sõlmimise kulud ja notaritasu, võimalikud on leppetrahvid kohustuste täitmisega viivitamise eest või lepingu ennetähtaegse ülesütlemise puhuks, võlgnevuse sissenõudmise kulud, lepingu mittetäitmise puhul, võib pöörata selle ilma kohtuta kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 18), ei rakendu VÕS-is sisalduvad võlgnikku kaitsvad tarbijakrediidi sätted. Ehk siis teadmata täpsemaid pakutava lepingu tingimusi, võib siiski oletada, et läbi kohtu tuleb lõppkokkuvõttes odavam. Samas muidugi tuleb mõlemil juhul arvestada sellega, et kui kohtuotsust või notariaalset lepingut ei täideta, siis pööratakse see sundtäitmisele, mille käigus on võimalik realiseerida ka võlgnikule kuuluvat vara (üldjuhul kinnisvara, sõidukid jms).

Rissu 11.11.2011 09:47 (13 aastat tagasi)

Tundub,et siis oleks ikkagi parem,kui lasen asja nii kaugele,et läheks kohtusse..Nii nagu ma aru saan,et kui ma teeksin notariaalse lepingu,siis ma peaksin kõik selle 300 000 tuhat krooni,mis big minu käest nõuab ikkagi maksma(summa mis võetud sai on 58 800 krooni ja maksnud olen ma neile juba üle 50 tuhande krooni) Intressid on siis kuskil kuus korda suuremad kui võlg ise.

mhh 11.11.2011 12:06 (13 aastat tagasi)

Kui inimene pahatahtllikult ei tee firmaga koostööd, siis ei ole sugugi kindel, et kohus midagi vähendama hakkab, ja intressid nõutakse välja nagunii. Vähendatakse üldjuhul viiviseid jms. aga need sul ilmselt ei olegi praegu kuigi suured (kui üldse). Pangaga oleks pidanud ühendust võtma kohe, kui probleemid tekkima hakkasid, mitte ootama, millal asi jamaks läheb.

A 11.11.2011 13:11 (13 aastat tagasi)

Jutt ei ole koostööst keeldumisest vaid ilmselgelt võlgnikule kahjuliku lepingu sõlmimisest keeldumisest. Nagu eelpool öeldud, kaitsevad praegu võlgnikku tarbijakrediidi sätted, millest aga uue lepingu sõlmimisel isik ilma jääb, kusjuures lepingus võidakse ette näha ka ebamõistlikud lepingutingimused. Praegu võiks teha BIG-ile ettepaneku, esitada võimaliku lepingu projekt ning kui selles sisalduvad tingimused võlgniku olukorda halvendavad, siis saab seda ka kohtule näidata, et BIG pakkus ebamõistlikke tingimusi. Juhul kui nüüd sõlmida uus leping, siis eeldatavalt märgib BIG kogu selle 300 000 põhivõla summaks ning siis lisanduvad intressid arvestatuna juba sellelt summalt pluss võimalikud leppetrahvid. Kui aga asi läheb kohtusse, siis saab nõuda intresse üksnes selle aja eest kuni laenuleping üles öeldi, edasi aga arvestatakse juba viivist, mida kohtul alati on õigus vähendada. Tõsi on see, et kui kohustuste täitmist välditakse vabatahtlikult, siis võib kohus viivise ka tõepoolest vähendamata jätta. Kui aga võlgnik keeldub sõlmimast endale kahjulikku lepingut siis see ei saa olla küll käsitletav pahatahtliku koostöö vältimisega. Oma hea tahte näitamiseks on ka peale lepingu ülesütlemist mõistlik teha endale jõukohastes summades laenu tagasimakseid, märkides kindlasti ka maksekorraldusse laenu põhiosa tagasimakse. Sellega vähendad ühtlasi summat, millelt saab arvestada viiviseid ning on ka üheks tõendiks Sinu soovist omad kohustused täita ja seega ka põhjenduseks kohtult viiviste vähendamise taotlemiseks.

Rissu 11.11.2011 13:36 (13 aastat tagasi)

Vastus mhh-ile..Ma ei ole seda ütlend,et ma ei teinud pangaga koostööd.. Pank teadis väga hästi minu rahalisest seisust,suhtlesin pangaga koguaeg(ei eirand nende kõnesid ega kirju)..Iga kuu tegin ka neile ülekande,kuigi see summa ei olnud nii suur nagu nemad soovisid kuus..

mhh 11.11.2011 19:44 (13 aastat tagasi)

no aga sa pole ju seda pakutavat lepingut näinudki, ainult oletate siin. Ei pea tõepoolest endale ebamõistlikult kahjulikule lepingule alla kirjutama, aga lepingu läbilugemine ei olegi veel alla kirjutamine. Praegu sa kisad siin, teadmata veel üldse, mida sulle seal lepingus pakutakse.