kaasomandi lõpetamine

Pikk 24.11.2011 23:15 (13 aastat tagasi)

Tere, Sain hiljuti õnnelikuks kinnistuomanikuks. Kinnistu koosneb kahekorruselisest elumajast(ehitise alune pind umbes 90 ruutmeetrit), laudast koos kahe aidaga(ehitise alune pind umbes 50 ruutmeetrit), paarist kuurist ja saunast pindalaga umbes 20 ruutmeetrit. Pool selle kinnistu mõttelisest osast kuulub mulle. Nagu ikka ei jõua me seal elava sugulasega kokkuleppele, kuidas seda omavahel jagada. Nagu ma aru sain, siis kohtusse pöördumise puhul arvestatakse ka väljakujunenud kasutuskorda, seetõttu pakkusin talle, et kolin ise teisele korrusele(mis sellest, et teisel korrusel on elamispinda ruutmeetrite järgi vähem ja olukord seal veelgi kehvem, kui alumisel korrusel). Majas tehti viimane kapitaalremont 50 aastat tagasi. Peale seda on seal vahetatud vaid välisuks. See peaks andma mingi umbkaudse ettekujutuse ehitiste hetkeolukorra kohta. Laut, kui hoone minule isiklikult huvi ei tunne sest loomi pidama ei kavatse hakata, küll aga tahtsin ma ausalt pooleks jagada maja juurde kuuluva õuemaa mida on kokku umbes 3500 ruutmeetrit. Krunt on umbes mõõtudega 50x70 meetrit. Kuna kõik ehitised on ühes krundiotsas koos ja teises servas on õunapuuaed, siis pakkusin teisele kaasomanikule välja, et jagame krundi risti pooleks, et kummalegi jääks 50x35meetrine maatükk, minule jääks veel õigus ühisest kaevust vett võtta ja elumaja ülemine korrus. Vastaspool sellega nõus ei olnud, vaid väitis, et jagada tuleks maa pikuti ehk siis kummalegi 25x70meetrit. Selle tulemusena tekkiks kaks eraldi kinnistut, millest ühel asuks laut ja teisel maja. Kuidas teha nüüd talle selgeks, et see on ajuvabadus, sest siis peaks ju üks inimene üle teise krundi hakkama käima lauda juurde. Samuti ei saaks ma poolt oma tulevasest krundist kasutada, sest seal asuks naabri laut. Samuti oleks need kinnistud ju rahaliselt erineva väärtusega. Saan aru, et sellisel juhul peaks üks omanik teisele vahe kinni maksma, aga sellega ei ole teine pool ka nõus. Samuti keelduti minuga maja peakaitset jagamast ja saadeti mind Eesti Energiasse uut liitumislepingut tegema, mis tähendab ju üheselt, et ta takistab minul oma kinnistuosa kasutamist. Siiani mingeid kirjalikke kokkuleppeid veel tehtud ei ole aga nagu ma aru sain, siis seda võib teha ka kodus lauataga. Ka sellega vastaspool nõus ei ole, tema tahab notari juurde minna, sest ei usu, et niiviisi tänapäeval asju saab ajada. Arvasin siis, et kuna temale on tarvis notariaalset tõestust aga minule piisab ka lihtsalt tema allkirjaga paberist, siis maksab tema notarikulud. Sellega nõus ei oldud. Tahaks nüüd teada, kas peale kohtu on veel mõni instants/ametnik/riigiasutus, kus saaksin sellele kaasomanikule selgeks teha, kuidas asjad käivad? Juhul kui peab kohtusse minema, siis kaua sellised asjad umbkaudu aega võtavad, enne kui kohus mingi lahendi teeb? Ja millest see aja pikkus sõltub? Ja kes peab sellisel juhul maksma kohtukulud, kas hageja või keegi teine? Sai pikk ja segane jutt, aga kui midagi arusaamatuks jäi, siis jõudumööda täiendan seda...