ettekirjutus ja sunniraha riikliku statistika seaduse alusel

raiN 10.01.2012 14:36 (13 aastat tagasi)

Kusagil ei ole juttu olnud 2000-eurosest "trahvist". Oleme täpsed.

:P 10.01.2012 14:40 (13 aastat tagasi)

Ok, "trahvil" ja "sunnirahal" on mõningane juriidiline erinevus, kuid antud küsimuse kontekstis jääb nende mõte siiski samaks.

oho 10.01.2012 15:35 (13 aastat tagasi)

mina mõtlesin sama,et miks ja kuidas on mõned väga isiklikud/delikaatsed küsimused seotod rahvaloendusega.kas äkki need isikuandmed ei leki kiudagi-mitte, et midagi varjata oleks-aga no mis on mu vanaemal ja mu töökohal pistmist sellega,et mind üle loetakse...

jurist 10.01.2012 21:54 (13 aastat tagasi)

Tegelikult neil piisab avalikustada avalikus teabeandes teatise (www.eriik.ee), et te peaksite nendega ühendust võtma teatud aja jooksul (enamasti on see 10 päeva) ja siis on neil õigus rakendada Teie vastu sunniraha.

:P 12.01.2012 10:54 (13 aastat tagasi)

Lambaloenduse puhul riik seda juristi mainitud varianti paraku kasutada ei saa. Sest lambaloendusest EI PEA osa võtma isikud kes elavad mujal kui siin riigis. Selles ju loenduse mõte ongi... Ja seda sellest hoolimata, et isikutel on (veel) eesti kodakondsus, vb ka mingi pangaarve jne. Või tahab jurist öelda, et kõik need kümned tuhanded välismaal elavad eesti kodakondsusega inimesed, kes ei loe siinseid uudiseid ja ei teagi mingist loendusest, peavad hakkama sunniraha maksma? :)

A 12.01.2012 11:25 (13 aastat tagasi)

Alustaks sellest, et sunniraha määramiseks peab Statistikaamet kõigepealt kätte toimetama ettekirjutuse riikliku statistika seaduse § 39 lg 2 nimetatud andmetega. Haldusmenetluse seaduse 25 lg 1 ning § 31 lg 1 lubavad avaldada dokumendi resolutiivosa ajalehes või ametlikes teadaannetes seaduses sätestatud juhtudel. Riikliku statistika seadus taolist kättetoimetamist ei sätesta, seega ei saa seda ka kohaldada ning võimalus ettekirjutuse kättetoimetamiseks on sellest tulenevalt üksnes kas posti teel või allkirja vastu, kusjuures haldusorganil lasub kättetoimetamise tõendamise kohustus.

Tundmatu Sõdur 12.01.2012 11:51 (13 aastat tagasi)

Sakslaste 2011 aasta protestiflaier: http://wiki.vorratsdatenspeicherung.de/images/Flyer_volksz%C3%A4hlung_2011-en.pdf [Re: "Küüditamisnimekirjad 2.0" http://www.minut.ee/comments.pl?sid=92049&cid=110264]

Tundmatu Sõdur 12.01.2012 11:54 (13 aastat tagasi)

Kõiksugu voldikute ja muu asemel on ainus alusdokument riikliku statistika seadus. Mind häirib aga see, et ankeedis esitatavad küsimused on laiemad kui seadus ette näeb (N: § 22 lg 1 p 4 ja ankeedis töötamist puudutav osa - 'Palun kirjeldage lühidalt oma tööülesandeid'). Samas ei leia ma seadust põgusalt vaadates volitusnormi küsitavate andmete koosseisu laiendamiseks. Isiku kohta andmete kogumine on sekkumine tema eraelu puutumatusesse ning see saab ka riigi poolt toimuda rangelt seadusega etteantud piirides. Seda põhimõtet on kinnitanud nii õiguskantsler kui Riigikohus. Seega iga küsimus, mille jaoks riigil/statametil puudub selge volitusnorm ... on õigustühine? Riikliku statistika seaduse § 23 lg 1 kohustab aga andmeesitajat esitama täielikke ja tõeseid andmeid ja lubab vajadusel rakendada sunniraha. Seadusliku aluse kõrvalt kuid sellega haakuvalt, kuis on võimalik täielikult ja tõeselt vastata neile hinnangulistele küsimustele - millist murrakut Te kõige paremini oskate, mis rahvusest Te olete, kirjeldage oma tööülesandeid. Või siis küsitleja versioonist vaadates küsimus, mis tuleb esitada kui vastaja ametikoht võimaldab EELDADA, et isikul on alluvaid (A45). Kus kurat on seaduses volitusnorm, et kui loendaja midagi eeldab siis ta võib minult seda täiendavalt küsida? Ja see ei ole vastus, et missa oigad vasta, mis sülg suhu toob. Riik nõuab minult andmeesitajana korrektsust, mul on sama suur õigus seda ka riigilt nõuda ja oodata. [Re: "Küüditamisnimekirjad 2.0" http://www.minut.ee/comments.pl?sid=92049&cid=110225]

Tundmatu Sõdur 12.01.2012 11:54 (13 aastat tagasi)

Lugesin ka sta.ee dokumentatsioonipaketi läbi. Kõigepealt, kuigi seda ei rõhutata, tahetakse rahvaloenduse läbiviimise kohustus panna elanikule endale. Kusagilt saadakse nimekirjad, neid võrreldakse internetikanalist saaduga ning kes üle jäävad, neid asutakse verekoertega taga ajama. Selle loenduse kõige suurem probleem on siiski andmete otstarbe täpne määratlemine. Riik nõuab täpset aadressi ... selleks on väga paljudel juhtudel üürikorter ... ja absoluutsel enamikel juhtudest käib arveldamine käsitsi. Küsimus - kas inimesed ikka saavad aru riskist, et see andmestik läheb maksuametile kasutamiseks? Riigi poolt vaadates, maksudest kõrvalehoidmine on ju kuritegu ja kuriteo avastamisel ei ole vaja konfidentsiaalsuskohustust hoida. Inimese seisukohast, kui kõigilt erasektoris nõutaks maksumaksmist, küll seda maksu ka makstaks. Hetkel lihtsalt see, kes maksab on ise loll ja lööb ennast rahaliselt. Ning lõpuks, kui riik võtaks üüritulust veel oma maksu ära, siis Eestis oleva rahamassiga ei saaks tuhanded inimesed enam endist eluviisi jätkata. Kas tekivad uued kodutud või peab üüriturg painduma. Märkasin ka pisukest vastuolu. Seadus ütleb, et inimene PEAB kõigile küsimustele vastama. Samas, ankeet ise lisab, et kahele terviseküsimusele võib siiski vastamata jätta. Keegi võiks mõned põhipunktid Õiguskantslerile vaidlustamiseks saata, näiteks kas inimesel on õigus riigile MITTE TEATADA, kus tema TÄPNE elukoht asub ... viidates seejuures näiteks eespooltoodud USA relokatsioonimuredele. Häirib termin "eluruum". Selles mõttes, alama astme juhendiga tahetakse redefineerida sõna "eluruum" seaduse mõistes. Lõpuks, kui sta.ee kinnitab et andmestikku kellelegi edasi ei anta, siis kuidas on lood Euroopa organitega? Kas neilgi on õigus ligi saada üksnes kokkuvõtetele või antakse neile erandkorras ka täisandmestik? Küsimus on väga lihtne - kas mõne teise riigi valitsus saab teada minu täpse aadressi ja sugulusastmed? [Re: "Küüditamisnimekirjad 2.0" http://www.minut.ee/comments.pl?sid=92049&cid=110222]

Tundmatu Sõdur 12.01.2012 11:55 (13 aastat tagasi)

Quote by Tundmatu Sõdur 01.01.2012 13:51: "Lõpuks, kui sta.ee kinnitab et andmestikku kellelegi edasi ei anta, siis kuidas on lood Euroopa organitega? Kas neilgi on õigus ligi saada üksnes kokkuvõtetele või antakse neile erandkorras ka täisandmestik? Küsimus on väga lihtne - kas mõne teise riigi valitsus saab teada minu täpse aadressi ja sugulusastmed?" > Siin ongi valetamine hea kontrollimehhanism - valeta ankeedis nii et suu suitseb ja kui see vale mingitpidi ametnikeni jõuab, siis tähendab see, et infot kasutatakse peale statistika ka muuks ja see info isikustatakse. Aga veelgi parem oleks, kui kõik eestimaalased kodanikuallumatuse alusel keelduksid sedavõrd privaatsust rikkuva ankeedi täitmisest. [Re: "Küüditamisnimekirjad 2.0" http://www.minut.ee/comments.pl?sid=92049&cid=110224]

Tundmatu Sõdur 12.01.2012 11:55 (13 aastat tagasi)

Naljahambad! Rahvaloenduse andmeid kasutatakse riigiametite poolt TÄIES MAHUS. Kõik sinna kantav läheb üldkasutatavatesse andmebaasidesse ja ON NIMEGA SEOTUD. Olin eelmise rahvaloenduse ajal kohas, kuhu ei olnud sisse kirjutatud ega muul moel seotud ja antud aadress oli veel 2008 POLITSEI ANDMEBAASIS! Pärimise peale öeldigi, et rahvaloenduse andmetest. - [Re: "Küüditamisnimekirjad 2.0" http://www.minut.ee/comments.pl?sid=92049&cid=110228]

Tundmatu Sõdur 12.01.2012 11:57 (13 aastat tagasi)

Loe elektroonilisest Riigi Teatajast tulumaksuseaduse § 5 ja (sic! § 6 lg 6 ning see järel mine § 6 lg 6 asuvalt lingilt edasi maksuresidentsuse määramise meetodit kirjeldava rahandusministri määruseni 15.12.2010 nr 66. Loe seda määrust ja selle lisasid. Ja nüüd NB! pane tähele: üks vastus sinu küsimusele on määruse viimase lisa "Lisa 4 - Vorm R" (FÜÜSILISE ISIKU RESIDENTSUSE MÄÄRAMISE VORM) märkuste punktides 1 ja 14 (eriti just p 14). Märkustes kirjasolev on see, kuidas ja miks riigi täitevvõim tõlgendab maksuresidentsust just nii nagu seal kirjas on (st et keegi ei saaks olla päris kindel, mis tingimustel ta resident on ja milisel mitte). Ja ära arva, et vorm- R on juhuslikult sattunud viimaseks lisaks ning et asja point on kirjas just lisa viimase viimase osa märkustes. Ja nüüd peaks olema ka arusaadav, miks on loenduse propageeritavaks nimetuseks lihtsalt "rahvaloendus" ja miks on ametlikuks nimetuseks "Rahva ja eluruumide loendus". Mida on võimalik järeldada eluruumist? Seda, mis on su tegelikuks elukohaks maksuresidentsuse tähenduses. Nii et kui sa elad põhiselt välismaal (maksad ka makse välismaal), aga kui keegi sinu sugulastest pereliikmetest või kasvõi lahutatud abikaasa märgib loenduse käigus, et ka sinu eluruumiks on mingi samas asukohas asuv eluruum, siis... edasi loe eelviidatud märkuse p 14, st kuidas selle asjaolu saabumisel on võimalik sind teha maksuresidendiks, ehkki sa viibid Eestis vähem kui 183 päeva aastas. Maksuresidentsus tähendab aga maksude tasumise kohustust ka Eestis ning selle sunniviisilise sissenõudmise võimaluse realiseerimist. Seega õiguskindlus missugune! Eelkirjeldatu on vaid üks võimalus ning neid varajatud eesmärke võib olla veel mitmeid. Mul endal selle asjaga probleemi ei ole, kuid ma näen siin ohtu sellisele inimesele, kes viibib Eestis kalendriaasta jooksul vähem kui 183 päeva, kuid kes on oma elu korraldanud nii, et ta ei ole oma Eestis olevaid lapsi maha jätnud, toetab neid rahaliselt ja suhtleb nendega aktiivselt (ehk täidab vanemlikku kohustust, elab aeg ajalt nende juures (et olla psühholoogiliseks toeks), kes tahab ise otsustada kuhu ja kui palju ta makse peab maksma ning kes tahab selles osas õiguskindlust, samuti normaalset arusaadavat inimlikku elu, täitevvõimu polset põhiseaduse ja elementaarsete õiguspõhimõtete austamist. Seega küsimus: kas tegemist on kavaldamisega, st kas rahvaloendus on ikka aus üksikinimese vastu? Kui oleks aus, st tegemist ei oleks kavaldamisega, siis miks küll ükski asjapulk ei ole suuteline ajakirjanduses ausalt vastama, mis on iga küsimuse mõtteks ja eesmärgiks jms elementaarne? (miks ei piisaks lihtsalt nimest, lastest ja elukoha määrangust, alternatiivina väljaspool Eestit viibimise märge?) See, et selliste küsimuste küsija loll, haige jm alaväärtuslik on, seda on juba pidevalt kuulda olnud. Aga edasi mida: mis siis tegelikult nende andmetega tehakse ning kuidas seonduvad isiku elukohaga seotud küsimused eluruumide, sugulaste, hariduse, haiguste jms-ga ning miks ei saa lasta end nö ära lugeda töötu ja/või kodutu? Peaksvist eriline usk olema, et uskuda, et neid nn rahvaloenduse andmeid ei võida kasutada inimese-loendatu enda vastu. Aga mine võta sa kinni?! [Re: "Küüditamisnimekirjad 2.0" http://www.minut.ee/comments.pl?sid=92049&cid=110240]

veendumus 12.01.2012 11:57 (13 aastat tagasi)

Riikliku statistika seaduse § 23 erinormiks on sama seaduse 28 lg 2 esimene lause. Riikliku statistika seaduse ega ka ükski muu seadus ei sätesta, et isikuandmete esitamine statistilistel eesmärkidel oleks kohustuslik. Erinormi olemasolul kuulub kohaldamisele erinorm. Juhul, kui statistikaameti ähvardajad leiaks, et § 28 lg 2 ei ole erinorm § 23 suhtes, siis tekiks küsimus, kas sellisel juhul oleks tegemist statistikaameti poolse omavoliga, mille korral tuleks süüdiolevad isikud võtta kriminaalvastutusele või § 23 näol oleks tegemist normiga, mis oleks vastuolus põhiseadusega (näiteks §-ga 26)? Arvestades riikliku statistika seaduse kujunemislugu, sh sama seaduse seletuskirja, siis saaks ikkagi jõuda vaid ühele järeldusele - kõikidel isikutel on rahva -ja eluruumide loenduse korral isikuandmete esitamine vabatahtlik ning § 23 kehtestatud kohustus ei laiene rahva -ja eluruumide loenduse korral isikuandmete esitamisele, st ei piira ega saa piirata §-s 28 kehtestatud vabadust. Samas on olnud kuulda ka seda, et § 23 on rakendatatav vaid nende isikute suhtes, kes loendusel osalevad ehk kes muutuvad loendusel osalemise tõttu andmeesitajaks (so isik, kes esitab andmeid). Seega ei ole § 23 rakendatatav nende isikute suhtes, kes loendusel ei osale. Riikliku statistika seadus ei ütle, et kõik isikud on kohustatud osalema rahva -ja eluruumide loendusel. Kui nii, siis ei ole võimalik rakendada ka riiklikku sundi ega muid kallaletuleku ähvardusi. Seega ei kuulu kohaldamisele ka § 40 (sunniraha). Samas, § 28 kuuluks kohaldamisele alles siis, kui vastav nõue esitatakse ja seda saaks lugeda vastuvõetuks. Eeltoodud nõueteks saaks esitada alles siis, kui kohustust ei täideta. Kuid kohustuse mittetäitmine saab selguda alles pärast loenduse lõppu. Aga pärast loendust enam kedagi andmete esitamiseks sundida ei saa, sest loendusel on kindel lõpptähtaeg ja seadus andmete hilisemat esitamist ei luba. Samas ei ole statistikaameti töötajatel õigus allutada inimene oma äranägemisel valitud ajal küsimuse esitamise kuulamiseks ja vastuste andmiseks. Igal inimesel, kes soovib loendusel osaleda, on õigus seda teha tema enda äranägemisel, kasvõi loenduse viimasel päeval. Rahvaloendajaga mittesuhtlemine, või rahvaloendajale mittesuhtlemise soovi väljendamine, ei ole kohustuse mittetäitmine § 28 lg 1 ja § 23 tähenduses (sest § 23 kuuluks § 28 lg 28 erandit arvestades täitmisele alles siis, kui nõustutakse vabatahtlikult loendusel osalema ehk vastama kas veebilehel olevale küsimustikule või rahvaloendaja poolt esitatud küsimustele). Samas ei ole statistikaameti veebilehel avaldatud programm vastavuses riikliku statistika seaduse § 16 lg 1-3 ja 18 lg nõuetega. Avaldatud on vaid küsimused, kuid muud seaduses toodu nõuded on jäetud täitmata ja avalikkusele (s.h andmete esitajatele endile) esitamata. Ka ei ole küsimustiku puhul järgitud riikliku statistika seaduse § 18 lõikes 1 toodus kohustuslikku nõuet - küsimustik peab vastama taasesitatavuse nõudele, s.t et küsimustiku vastused peavad olema andmeesitajale esitatud pärast küsimustiku täitmist (pdf või muu vormingus). Seega, kuna küsimustik ei vasta § 16 ja 18 nõuetele, siis ei kuulu selisel juhul kohaldamisele ka 28 lg 1 ning § 40 lg 1 (sunniraha). [Re: "Rahvaloendusel mitteosaleja peab maksma sunniraha" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaloendusel-mitteosaleja-peab-maksma-sunniraha.d?id=63742504&com=1&s=1&no=40]

veendumus 12.01.2012 11:58 (13 aastat tagasi)

Eesti Vabariigi Põhiseadus § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. > Põhiseaduse § 26 ja 33 on otsekohaldatavad, s.t igal inimesel on õigus tugineda põhiseaduse vastavatele normidele, kui puudub vastav seadus, mis neis toodud õigust ei kaitse ega kehtesta nende õiguste kaitse tingimusi ja mehhanismi. [Re: "Rahvaloendusel mitteosaleja peab maksma sunniraha" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaloendusel-mitteosaleja-peab-maksma-sunniraha.d?id=63742504&com=1&s=1&no=60]

Retro 12.01.2012 11:59 (13 aastat tagasi)

Kõik loendamise vastased ja sõnavõtjad võiksid teha sellise triki, et märkida enda elukohaks - väljaspool Eestit, seega rohkem küsimusi teile ei tehta, yhtlasi saaks ylevaate sellest palju neid allesjäänuid on. Sisuliselt ei muutu aga midagi, pääsete vaid sunnirahast. [Re: "Rahvaloendusel mitteosaleja peab maksma sunniraha" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaloendusel-mitteosaleja-peab-maksma-sunniraha.d?id=63742504&com=1&s=1&no=100]

xxx 12.01.2012 16:36 (13 aastat tagasi)

Võrrelda võiks seda "rahvaloendust" riigisaladuse loa taotlemise käigus täidetava ankeedi ja julgeolekukontrolliga: http://www.kapo.ee/cms-data/_text/60/38/files/fi-ankeet.doc [Re: "Statistikaamet: ootused e-rahvaloendusele on järjest kasvanud" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/rel2011/statistikaamet-ootused-e-rahvaloendusele-on-jarjest-kasvanud.d?id=63761640&com=1]

vorbert 12.01.2012 18:34 (13 aastat tagasi)

veel üks variant: lugeda ankeedis küsitavad andmed oma veendumuseks. Tõepoolest pole mul ju aimu, millal see kortermaja ehitati, seega saan ma keelduda esitamast oma arvamust maja vanuse kohta.

vaatleja 13.01.2012 07:46 (13 aastat tagasi)

Olen põhikommentaariga täielikult nõus, ka mina mõelsin, et e-loendusest osa ei võta ja ignoreerin loendajat 101 erineval moel. Eestlased on leidlikud!

:P 15.03.2012 11:03 (13 aastat tagasi)

Nüüdseks on siis selgunud kõige paremini töötav lambaloendurite seaduslikult pikaltsaatmise viis. Kasutasin seda edukalt ise ja paljud tuttavad on samuti talitanud: Loendaja helistab, tutvustab ennast ja pärib, kas tegu on sellise nimega inimesega. Vastad jah, on küll, aga ma ei ela enam ammu eestis vaid välismaal. Seejärael küsib ta, et kas eluruum kus varem eestis olles elasite (kus rahavstikuregistri andmetel elate) on tühi või seal elab keegi. Vastad, see on tühi. Järgneb küsimus, et mitu tuba ja ruutmeetrit seal on, ütled laest võetud tubade ja ruutmeetrite arvu. Kõik.