heade kommete vastased intressid ja viivitusintressid

Nikolai 12.01.2012 09:11 (13 aastat tagasi)

Mõningad märkused. ---> Esiteks: Ainus seadusesäte, milles kaudselt vihjatakse, et kahekordset põhisummat ülevatavate intressid vajavad erikäsitlust, on TsMS § 133 (2) teine lause: "Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem". ---> Teiseks: Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-137-06 on arusaamatu lause (mis minu meelest ei vasta seaduse mõttele, ei tollal ega praegu): "Kehtiva VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab seadusjärgset viivist arvestada ka lepingujärgse intressi suuruses, kui lepingujärgne intress on suurem seadusjärgsest viivisest." Analoogilist seisukohta on riigikohus väljendanud lahendis 3-2-1-25-11: "Erandlikult peab kolleegium saneerimismenetluse eesmärgiga kooskõlas olevaks siiski (iseenesest lubatavate) kõrvalnõuete suuruse vähendamist seaduses sätestatud suuruseni, s.t intressi vähendamist VÕS § 94 lg 1 järgse suuruseni ja/või viivise vähendamist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse suuruseni. Analoogse põhimõtte näeb ette VKS § 24 lg 7, mille järgi ei peeta võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks tema intressi- ja viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni." ---> Kolmandaks: Riigikohus on intressidega seoses kasutanud terminit "liigkasuvõtmine" üksnes viiel korral ajaloos, s.o lahendites 3-2-1-118-00, 3-2-1-106-00, 3-2-1-108-02, 3-2-1-80-02 ja 3-2-1-41-04, seega viimati peaaegu kümmekond aastat tagasi. ---> Neljandaks: Riigikohus märkis lahendis 3-2-1-111-08, et "heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks". Kui nüüd uurida riigikohtu lahendeid ajas, siis võimalik täheldada, kuidas sotsialismi-ajast kaugenedes ja kristliku ligimesearmastuse vähenedes on hakatud (piiramatut) intressivõtmist pidama üha vähem ebamoraalseks või taunitavaks, ehk siis lubatavaks. Näiteks lahendis 3-2-1-25-11 on leitud: "Kui laenuintress on laenuandja tasu laenu kasutamise eest, puudub mõistlik põhjus, miks peaks laenuandja saneerimismenetluses tasust lihtsalt ilma jääma". Ning lahendis 3-2-1-49-11 on leitud: "Lepinguvabaduse põhimõtet järgides on teisel poolel (- s.o laenuandjal) võimalik aga tõendada, et lepingupooltele ei olnud soorituste väärtuste vahe oluline ning heade kommetega ei ole vastuolus ka selline lepingus kokkulepitud tarbimislaenude kulukuse määr, mis on suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teises lauses nimetatud kulukuse määr."

Malle 12.01.2012 10:13 (13 aastat tagasi)

Nutt tuleb peale, lugedes mida Nikolai kirjutab.

A 12.01.2012 11:06 (13 aastat tagasi)

Lähtuvalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Viidatud säte näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega kohaldatakse viivise vähendamisel sama regulatsiooni, mis leppetrahvi vähendamisel. Kui võlgnik on vastava taotluse kohtus esitanud, siis üldjuhul on kohus viivise nõuet vähendanud põhivõla summani (laenusumma + intressid). Iseenesest otsest seadusest tulenevat kohustust, vähendada viiviseid kindlasti põhivõla summani, kohtul ei ole.

Riukalik Jurist 12.01.2012 11:33 (13 aastat tagasi)

Nii ongi - mingit kohustust vähendada ei ole, aga kohtupraktika alusel seda siiski tehakse. Kindlasti ei soovita kellelgi nõus olla vabatahtlikult rohkem maksma. Üldiselt on aga veel piisavalt riukaid, kuidas viiviseid üldse mitte maksta. Näiteks kui võlausaldaja on teinud lepingu lõpetamisel vea:-). Ühe Eestis tegutseva panga puhul on selline viga näiteks aastatel 2009-2010 valdav ja neil tuleb suu oma tasudest puhtaks pühkida. Just oli üks tore juhus kus inimene võttis krediitkaardi, tõmbas selle rahast tühjaks ja ei teinud mitte midagi ligi 2 aastat. Pank aga lepingut nõuetekohaselt üles ei öelnud. Võlgnik oli nõus põhisumma tagasi maksma ja nii ka jäi. Sisuliselt kasutas ta kogu selle aja raha täiesti tasuta.