kinnisasja müük täitemenetluses & enampakkumise alghinna määramine

raiN 15.02.2012 12:40 (13 aastat tagasi)

Sinu väite kohaselt saaks võlgnik justkui kinnisvara enampakkumise alghinna "ise määrata". Kust sa seda võtad? Sellest lähtuvalt on kogu sinu küsimuse püstitus vildakas.

AAA 15.02.2012 13:22 (13 aastat tagasi)

Täitemenetluse seadustik § 74. Arestitud asja hindamine (1) Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. (2) Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti. (3) Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. (4) Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Mina nüüd tean, et selleks on võlgnikul õigus, aga kas sellest pae kohtutäitur võlgnikku teavitama ?

Ats 15.02.2012 13:33 (13 aastat tagasi)

Esineb inimesi, kes taovad endale rusikaga rindu ja hõikavad et nemad on kõige targemad. Jääb arusaamatuks, mida nad siit foorumist otsivad. Aga kõrvalpõikeks ütlen seda, et AAA toodud viide käib vallasasjade arestimise kohta ja isegi selles paragrahvis ei ole võlgnikul ainuhindamise õigust, kõige olulisem roll jääb ikkagi sissenõudjale ja kohtutäiturile, vajadusel ka eksperdile ja kohtule; kinnisvara müüki reguleerib paragrahv sada nelikümmend neli, mis selgelt annab kinnisvara hindamise õiguse kohtutäiturile. Ja millest me üldse räägime, kui AAA ise tunnistab, et on kõikvõimalikud menetlustähtajad maha maganud?

max 15.02.2012 14:08 (13 aastat tagasi)

§ 143. Kinnisasja arestimise akt Kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud: 1) sissenõude aluseks olev täitedokument; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja päraldised ja olulised osad; 4) kinnisasja hind; 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Jah, arestimise aktis peab hind olema määratud.Küsimusest "Kui sissenõudja on kohtutäiturile edastanud suurema viivise summa, kui lepingust tuleneb, kas see on valeandmete esitamine ?" ei saa ma päris hästi aru. Kas tegu oli lepinguga, kus oli kohese sundtäitmise punkt ehk kohtust pole asi läbi käinud ?

AAA 15.02.2012 14:25 (13 aastat tagasi)

Nõue on tagatud on hüpoteegiga, osa laenust on tasutud, kuid viivist arvestatakse ikka terve summa pealt.

Härg 15.02.2012 20:44 (13 aastat tagasi)

Tegelikult kohaldub kinnisasja hindamisele täitemenetluses tulenevalt TMS §-st 137 siiski nimelt TMS § 74, mis annab ka konkreetsed juhised, kes ja kuidas hinna määrab. Üldreegel on see määratakse sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel (TMS § 74 lg 3), kui sellist kokkulepet ei saavutata või kui vähemalt üks neist ei ole arestimise juures, määrab hinna kohtutäitur (TMS § 74 lg 4). Mitte ühegi seadusesätte järgi ei ole sissenõudjal hinna määramises olulisemat rolli kui võlgnikul, nagu on siin ebaõigesti märkinud Ats.TMS § 144 sätestab selle, milliseid kinnistusraamatusse kantud asjaõigusi peab kohtutäitur kinnisasja hindamisel arvestama, mitte ei reguleeri seda, kes kinnisasja hindab. Ammugi ei reguleeri TMS § 144 kinnisasja müügiga seonduvat (Atsi postitus). Kui viivisearvestus on ebaõige, saab võlgnik ennast kaitsta hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221) osas, mis puudutab ebaõigesti arvestatud viivist. Antud juhul oleks küll selline hagi suure tõenäosusega aegunud (aegub vastavalt TMS § 221 lõikes 3 sätestatule 30 päeva pärast võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist).

Ats 15.02.2012 21:07 (13 aastat tagasi)

Sorry, vabandan oma hoolimatuse pärast. (Hea et vähemasti minu viide menetlustähtaegade osas oli õigustatud).

Marju 15.02.2012 21:51 (13 aastat tagasi)

Siiski võib Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni

Härg 16.02.2012 18:50 (13 aastat tagasi)

Jah, alates 05.04.2011 on see tõepoolest nii, lähtusin ekslikult seaduse vanemast redaktsioonist. Täiendavalt väärib rõhutamist, et isegi pärast täitemenetluse lõppu on võlgnikul võimalik temalt ülemääraselt sissenõutud summad tagasi nõuda, kuna täitemenetluse läbiviimine ei muuda materiaalõiguslikult sissenõudja nõuete põhjendatust. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamata jätmisega ei kaota võlgnik ühtegi materiaalõiguslikku vastuväidet võlausaldaja nõuetele.

murelik 17.02.2012 10:24 (13 aastat tagasi)

AAA, kui vahepeal on paranenud Sinu majanduslik olukord, siis soovitan pöörduda panka ja leida laenu edasimaksmise võimalus. Kui tegemist on Swedbank`iga, siis olge tähelepanelik ja ärge võtke uut laenu, vaid tehke ettepanek jätkata maksmist sealt, kus pooleli jäi. Olete SEB panga klient, siis on tõenäosus, et pank võtab Teie vara müügist ja saate oma laenumaksmist jätkata, sealt, kus pooleli jäi. Soovitan panka uurima minna ka juhul, kui sissetulek ei ole enam nii suur, et maksta endist summat- on võimalused maksta vähem ja teha uus graafik. Hoiatan vaid uue laenu võtmise eest. Parimat soovides.