rahaline nõue, vastus hagile

Lass 8.03.2012 13:48 (13 aastat tagasi)

Tere, Mu isa on hädas enda korteriühistuga ning pole kindel mida teha. Ise omandan juristiharidust teises riigis ning ei ole kursis Eestis olevate seadustega. Lühidalt: Isa võlgneb korteriühistule ca. 350 eurot umbes Novembrist, kuid taolised võlad on korteriühistus olnud tolereeritud, sest need võlad on alati varem või hiljem tasutud (Märgitud intressiga). Seekord aga tuli isale tööle kohtumäärus, et tal on 20 päeva aega enda kaitseks anda avaldus ning kohustus leida kompromiss. Samal ajal aga on korteriühistu "kompromiss" võlg 350 eur + riigilõiv ca. 150 eur ja "juriidilised kulud" 150 eur. Kusjuures ei ole ka tehtud ühtegi hoiatust, kuigi isa on korteriühistu koosolekutel aktiivselt osalenud. Riigis kus ma õpin oleks see ebaseaduslik, kuid Eesti kohta ei oska öelda. Esiteks on suhteliselt selge, et võlanõudja on halbade kavatsustega, sest ei ole tehtud ühtegi kirjalikku ega suulist avaldust võla tagasimaksmiseks ning seega ei ole võetud ühtegi sammu kulude potentsiaalseks vähendamiseks, sest kui oleks tehtud vastav avaldus enne "hagi" alustamist, oleks võlg juba makstud olnud (koos interssiga). Vabandan kirjavigade pärast ning palun teie abi

raiN 8.03.2012 14:08 (13 aastat tagasi)

Mislaadset abi sa vajad? Et keegi kirjutaks vastuse hagile? Siis tuleb palgata advokaat või jurist. Sellist abi siit foorumist küll ei saa.

Lass 8.03.2012 14:15 (13 aastat tagasi)

Soovin vaid vastust küsimusele, et kas nende "kompromiss" on legitiimne või kas kohtusse minekuga on reaalne võimalus alandada tagasimakstavat summat alusel, et võlanõudja ei ole käitunud nö. hea tava järgi ning kasutab võimalust suurendada kahju võlgnikule pahatahteliselt (Kompromissitu käitumine, mitte etteteatamine, kohtuvälise lahenduse välistamine jne)

Lass 8.03.2012 14:19 (13 aastat tagasi)

Tagasimakstava summa all ma pean silmas võlgnevuse + korteriühistu "juriidilised kulud" + riigilõiv

qqq 8.03.2012 14:21 (13 aastat tagasi)

Kui lähtuda vastamisel eeldusest, et 350 euro suuruse võlgnevuse üle vaidlus ka puudub, on kompromiss tõepoolest (summaarselt) üle pakutud. Sellise suurusega nõude osas on lõiv ca 80 eurot ja kompromissi sõlmimisel saab ühistu sellest pool tagasi riigilt - seega on riigilõivu osas mõistlik kompromissi tingimus 40 eurot. Juriidiliste kulude suurus tundub samuti mõnevõrra ülepaisutatuna, kuid siin ei julge enne dokumente nägemata seisukohta võtta. Üleüldiselt on loomulikult mõistlik, et mingi meeldetuletuse ikka võiks saata, kuid selle etapi vahelejätmises midagi ebaseaduslikku küll ei ole. Ja teiselt poolt - kui ikka võlgnevuse olemasolust ollakse teadlik, peaks pigem võlgnik ise aktiivsemalt käituma. Pigem just suhtumist "tavaliselt on võlgnevust tolereeritud" tuleks vaadata pahatahtlikuna (pahausksena). Seda eriti põhjusel, et KÜ on üksnes teenuste vahendaja ja tema vara koosneb tegelikkuses ju kõikide teiste majaelanike rahalistest (sisse)maksetest. Seetõttu on KÜ finantsolukord ja võimekus tasuda (õigeaegselt) teenuste/kaupade müüjatele kokkulepitud tasu seotud just majaelanike maksekultuuriga.

Lass 8.03.2012 14:37 (13 aastat tagasi)

qqq, Tänan kokkuvõtliku vastuse eest!

Adolf Haider 8.03.2012 15:37 (13 aastat tagasi)

praktikuna võikin siiski lisada, et üldiselt tahab kohus olla kindel, et hageja on teinud enne kohtusse minemist kõik võimaliku, et mingil muul moel seda võlga kätte saada. Olen lasknud kirjutada kirja nn mõistliku tähtajaga, et võlg saaks tasutud, muiud lisanduvad sellelel riigilõiv ja õigusabikulud. Samas on ka qqq-l õigus - tõenäoliselt igakuiselt väljastatakse korteriomanikule arve, kus on näidatud nii võlgnevus kui intressid. Kui korteriomanik ei tasu selle peale võlga, siis loetakse ka informeerimiskohustus täidetus, ning mõistetakse ka kõik kulud välja. PS õigusabikulud 150€ on suhteliselt normaalsed ja viitavad 1 tunni tööle, mis ongi kõige väiksem ühik. Soovitan kõik nõutava ära maksta sest asi on kostja seisukohast perspektiivitu - õigusabi läheks vastvaidlemmisel juba oluliselt kallimaks.

Lammas 8.03.2012 23:48 (13 aastat tagasi)

Tere. Mis kompromiss see on, kui kohus kohustab? :D Ei ole kohtul sellist õigust - sundida pooli kompromissi sõlmima. Riigilõiv on kah ulme. Õigusabikulud on vaieldav teema. Riigikohtu leht on täis lahendeid menetluskulude kohta, seega ei maksaks alati kehtestatud maksimummäära jälgida.

B. 9.03.2012 09:57 (13 aastat tagasi)

Maksekäsu kiirmenetluse käigus teebki kohus enne maksekäsu väljastamist ettepaneku võlglasel jõuda võlausaldajaga veel kokkuleppele. Siinkohal võiks isa paluda endale näidata KÜ-l, millest on tekkinud juriidilised kulud ja kas need on põhjendatud. Näiteks minuga seotud KÜ laseb samuti koostada maksekäsu kiirmenetluse algatamise dokumendid juristil, kuid selle eest küsib jurist ca 30-40 eurot, seega koos riigilõivuga tähendab kohtu kaudu võla välja nõudmine võlglasele ca 100 eurost lisakulu võla põhisummale ja intressile. KÜ põhikirjas on tõenäoliselt kirjas, et KÜ-l on õigus pöörduda kohtusse. Ning võlaõigusseaduse järgi on neil ka õigus küsida võlgalselt tagasi mõistlikus suuruses kulud, mis tekkisid võla kätte saamiseks seotud toimingutega.

Bask In 9.03.2012 12:45 (13 aastat tagasi)

Ma arvan et õiguskulud on ikka vastavalt kuludokumentidele, mitte nii et öeldakse mingi suvaline number. Sama on ka riigilõivu kohta, minu meelest see lõiv ei ole kiirmenetluse oma vaid asi on juba reaalselt kohtusse antud, siis on lõiv ka suurem.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.