menetluskulude jaotus hagi õigeksvõtmise puhul

A 9.11.2012 14:04 (12 aastat tagasi)

Hagi õigeksvõtmise puhul kannab hageja menetluskulud ise üksnes siis, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kui kostja on varasemalt nõude täitmisest kõrvale hoidnud ning nõudele põhjendamatult vastu vaielnud, siis nõutakse menetluskulud välja ikka kostjalt.

Taavi 9.11.2012 14:16 (12 aastat tagasi)

Täiendavalt: hageja piirdub tähitud kirjaga kostjale, kostja kirja kätte ei saa (hagejal on täiendavaid kontakte kostjaga ühenduse saamiseks, nt e-maili aadress), hageja esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millel ilmselgelt valesti arvestatud intressid (ilmselt valede kuupäevade tõttu, hageja keeldub arvestuste avaldamisest). Kostja esitab vastuväite, millega nõustub osaliselt, st ainult põhiosa + kostja poolt arvestatud intressid ja viivised, kostja tasub põhiosa koos enda poolt arvestatud viivistega. Hageja esitab hagiavalduse. Kostja hagile vastu ei vaidle ja võtab hagi õigeks.

A 9.11.2012 15:32 (12 aastat tagasi)

Kostja on ju praegu siiski andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses nõudele osaliselt vastu vaielnud, nüüd aga hagimenetluses ei vaidle ning võtab nõude õigeks. S.t eelmine seisukoht ei muutu.

Taavi 9.11.2012 16:09 (12 aastat tagasi)

Kuivõrd intresside/viiviste arvestus oli makseettepanekus valed, st perioodid olid valed või arvutuskäik vale, muuseas kohus ju makseettepaneku avalduses nõude alust ja suurust ei kontrolli. St et sellisel hetkel ei vaielda ju nõude faktilise olemasolu üle, vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduses valesti arvestatud viiviste ja intresside üle. Ehk kas sellisel juhul, kui makseettepanekus on vale informatsioon, võib käsitleda nõudele vastuvaidlemiseks? (Kuivõrd makseettepanekus arvestuse kohta info puudus ja hageja keeldus seda ka välja andmast) Hüpoteetiline versioon: X teeb Y suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, ilma et oleks Y-ga eelnevalt ühendust võtnud, st leidnud ise viise võlgnevuse tasumiseks. Y esitab vastuväite, eelkõige menetluskulude jaotumise osas. X esitab hagiavalduse ning Y on siiski sunnitud põhjendamatult menetluskulud kandma. Ehk tegelikult ju TsMS §168 lg 6 kaitseb selliste hea usu põhimõtte vastaste tegude eest.

lahutaja 19.12.2012 01:24 (12 aastat tagasi)

Kuidas on lood hagilise perekonnaasjaga? Kostja ei ela Eestis ja hageja esitas lahutuseks hagi kohtusse. Teisiti ei ole võimalik lahutada. Kostja teatas kohtule, et tema võtab hagi õigeks ja nõustus kirjaliku menetlusega. Menetlus oligi kirjalik. Algselt määratud istungi aeg tühistati. Siis aga tuli ootamatult Eestisse ja läks sellel päeval, millal istung oli määratud, koos advokaadiga kohtusse ja nõudis enese ärakuulamist. Nüüd nõuab kostja meeletult suuri menetluskulusid, et need jäetaks hageja kanda, kuna tema ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi kohtule esitamiseks. Aga teisiti ei saakski lahutada, sest üks abikaasadest ei ela eestis ja abielulised suhted on lõppenud juba palju aastaid tagasi. Kas kohus võib jätta menetluskulud hageja kanda? Kohus igatahes nõudis menetluskulude nimekirjad ja vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele. Kostja tuli välismaalt oma sugulastele jõuludeks külla ja nüüd hea kohtu kaudu eksilt lennuki piletite kompensatsiooniks raha nõuda. Väidab, et tal oli õigus olla kohtu poolt ära kuulatud ja et käis seoses lahutusega kohe kaks korda Eestis. Lennukipiteid näinud ei ole. Kohus neid koos avaldusega ei saatnud. Kui kohe lahutusega nõustus ja nõustus ka kirjaliku menetkusega, lisaks helistas kohtunikule. Milleks oli vaja neid suuri menetluskulusid teha, ei saa aru. TsMS järgi jäävad hagilises abielus menetluskulud poolte endi kanda. Aga lugesin lahendeid ja panin tähele, et kohus rakendab menetluskulude määramisel ka teisi norme ja jätab menetluskulud tihti kostja kanda (poole kanda, kelle kahjuks lahend tehti). Seega, kui reaalne võib olla, et kohus jätab hagi õigeksvõtu tõttu menetluskulud hageja kanda?